Canon otsustas oma Ixus-kaameraseeria kümnendaks sünnipäevaks meisterdada aparaadi, kus võimalikult palju seda ümmargust sünnipäevanumbrit sees oleks. Nii valmiski IXUS 1000IS – suurepärase välimusega digikompakt, millel 10x suumiga objektiiv ja 10 MP taustvalgustusega CMOS sensor. Canoni sõnul on see maailma kõige õhukesem 10x suumiga kompaktkaamera – lisaks sellele on see ka veel esimene Canoni IXUS-seeria supersuumkaamera. Vaatame lähemalt:

Karbis on: Canon IXUS 1000HS kompaktkaamera, randmepael, toitejuhe, liitiumaku NB-9L, akulaadija, AV kaabel, USB kaabel, kasutusjuhendid ning tarkvara CD-ROM.

Elari teadis rääkida, et ta olla sellistes mõõtmetes akut kunagi näinud kas Minolta või siis Pentaxi digikompaktil. Näiliselt tundub see küll väga pisike – tegelikult on aga paljude kompaktkaamerate laiad kuid õhukesed energialiistakad palju pisemad – seda nii ruumala kui ka mahtuvuse poolest.

Õhukese kaamera saladus peitub siinsamas – akupesa ei ole paigutatud trükkplaadi taha vaid paremale poole kohu kaamera laiuses.

Nii ongi IXUS 1000HS küll väga õhuke kuid samas jällegi päris lai kaamera. 16:9 formaadis 3″ laiekraan sobib sellisele kerele aga nagu valatult. Laius silma ei riiva. Tegemist ei ole puutetundliku ekraaniga.

Ülal USB port AV kabli ja USB kaabli jaoks ja allpool HDMI port. Selle abil saab kaamera filmitavaid 1920 x 2080 mõõdus videoklippe otse aparaadi seest suurele teleriekraanile kuvada. Tänu 1000HS video 24 fps kaadrisagedusele suudab teler neid ideaalselt ette mängida.

Mälukaardipesa on tavatult kaamera all omaette luugi taga.

Canoni kompaktkaamerate standardsed nupud aparaadi peal: režiimivaliku lüliti (film, pildiprogrammid ja automaatne režiim), sisse/välja lülitamise nupp ja päästik mille ümber suumirõngas.

Kaamera taga olev neljasuunaline nupp toimib ka rattana. Sellega on palju parem menüüdes ringi liikuda kui näiteks hiljuti karbist välja võetud PowerShot SX30 IS rattaga. Viimasel nimelt ei olnud ratta liikumises tunda astmeid mis 1000HS kaameral kenasti olemas on.

10× optiline suum katab fookuskauguste vahemiku 36 – 360 mm (35mm ekvivalendina). Ülal pildil on objektiiv kõige laiemas ja all kõige kitsamas asendis. Väärib märkimist et 360 mm juures (all) on objektiiv vaid maksimaalselt 1 cm jagu (või vähemgi) kaamerakerest väljaspool.

@ 36 mm. 1000HS kaadrisse mahtuv kõige suurema vaatenurga puhul. Leia alumisel pildil olevad autod üles ülemiselt.

@ 360 mm. 1000HS kaadrisse mahtuv kõige väiksema vaatenurga puhul.

Canon Ixus 1000 HS hõbedane Photopointis: 6249.- (399,38 EUR)

Canon annab teada, et on oma veebilehele alla laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma täiskaadersensoriga peegelkaamerale 5D Mark II. Tarkvarauuendus parandab väiksemad anomaaliad, mis ei pruugi esineda kõikide kaamerate juures, kuid mida mõnel puhul siiski täheldatud on. v2.0.8 parandab vead:

• mille tõttu ei ole võimalik filmida videot C1, C2, C3 režiimis ava- või säriajaprioriteet seadistusega
• mille tõttu ei ole võimalik pildistada, kui kaamera auomaatne väljalülitamine on sisse lülitatud
• mis avalduvad heledate alade ülesäris Live View režiimis pildistades, ISO seade L korral
• mille tõttu  Speedlite ST-E2 saatja taastab algseaded kui nii kaamera kui ka ST-E2 ise automaatselt välja lülituvad
• mille tõttu on häiritud makrovälkude MR-14EX või MT-24EX sünkroonsus orjarežiimis.

Canon 5D Mark II tarkvarauuendust v2.0.8 saab alla laadida Canoni veebilehelt.

Canon PowerShot SX30 IS on maailma suurima suumikordajaga kompaktkaamera. Kui teised tootjad piirduvad üldjuhul 25-30x suumiga siis Canoni aparaadil on koguni 35x suum. 35 mm fookuskauguste keeles tähendab see fookuskauguste vahemikku 24-840 mm.

Selline pikk objektiiv peab aga ometi ka kuhugi ära mahtuma – tõepoolest SX30 IS näeb väliselt välja täpipealt nagu algajaile suunatud peegelkaamerad. Seda nii oma mõõtmete kui ka disaini poolest. Peegelkaameralikkust on teadlikult rõhutatud disainielementidega nagu seda on näiteks bajoneti lahtilukustusnuppu markeeriv kühmuke objektiivi kõrval.

SX30 IS on aparaat, mis on valmistatud neile, kes soovivad endale peegelkaamera asemel osta võimalikult vingeks tuunitud kompaktkaamerat. SX30 IS näol nad selle endale saavad. Kaamera jõudis Photopointi kauplustesse eelmise nädala lõpul, kes poodi vaatama minna ei saa, neil on võimalus SX30 IS võlusid siinsamas imetleda:

Karbis on: Canon PowerShot SX30 IS, kaamerarihm, liitiumaku, akulaadija ja toitekaabel, AV kaabel, USB kaabel, objektiivikork, nahast vöökotike, kasutusjuhendid ning tarkvara CD-ROM.

Siin see sissejuhatuses mainitud bajonetikinnitusnupu rudiment.

Eelmise nädala keskel jõudis Photopointi veebipoodi Canoni uus peegelkaamera, tõsisematele fotohuvilistele suunatud EOS 60D. Reedel jõudis see aparaat kõikide Photopointi poodide lettidele ning täna astub 60D täies hiilguses üles Photopointi ajaveebis. Olles järglaseks senisele 50D kaamerale asetub 60D oma 18 MP sensori, 100-12800 ISO tundlikkuse, 5,3 fps sarivõtte, suurepärase HD videorežiimi, enam kui miljoni piksliga 3″ LCD-ekraani, 9 teravustamispunkti ja 63 tsooniga särimõõtesensoriga Canoni kaamerahierarhias 550D ja 7D vahele. Vaatame lähemalt:

Karbis on: Canon EOS 60D, EF-S 18-55 mm f3.5-5.6 IS suumobjektiiv,  lai kaamerarihm, aku LP-E6, akulaadija ja toitejuhe, USB kaabel, AV kaabel ning tarkvara CD-ROM.

Canon EOS 60D vs Canon EOS 550D

Digitaalne lood filmirežiimis

Fotorežiim	Filmirežiim
Menüüd fotorežiimil	Menüüd filmirežiimil

Canon EOS 60D kere Photopointis: 19 999.-

Canon EOS 60D must + 17-85mm IS Kit Photopointis: 25 499.-

Canon EOS 60D must + 18-55mm IS KitPhotopointis: 21 999.-

Canon EOS 7D + 15-85mm IS USM Photopointis: 37 499.-

Lapimaalt tagasi! Värske lugu tuleb nüüd kodumaa sügismaastikelt. Mulle on viimastel aastatel palju selgemaks saanud Fred Jüssi poolt ammu välja öeldud tõde: „Kui tahad näha midagi uut, siis külasta vanu radu!“ Fred rääkis küll rõhuasetusega looduse muutumisel meie ümber, mis on samavõrd paratamatu kuivõrd prognoosimatu. See tõlgendus käsitleb pikemat ajaliini, mille jooksul näiteks raiesmikust saab noor mets või metsaoja ilme muutub totaalselt näiteks tormimurru poolt blokeeritud voolu tõttu. Paljudes kohtades olen ma viimase viie-kuue aastaga juba selliseid muutusi märganud. Mõnel pool õnneks ja mõnel pool kahjuks.

Lühemaajaliste muutuste tabamiseks piisab pelgalt ilmamuutustest. Oma kodu lähedal näeme selliseid muutusi päevast päeva ja ei pööra neile eriti tähelepanugi, kuid kaugemates paikades, kuhu vaid harva satume ja mis sööbivad igaveseks mällu, on muutused erksamalt hoomatavad.

Heaks illustreerivaks materjaliks on vastanduvad pildid, mis on tehtud samas kohas aastase vahega. Vastanduvad mitmes mõttes. Ühel on kuldkollane päikesetõus, teisel tumesinine päevalõpp. Ühel hommik, teisel õhtu. Sügistuulised on nad mõlemad. Pildil oleva rabalauka juurde ei pääse lihtsalt, pigem on see üks raskemaid üritusi. Laudteid ja muid lihtsustavaid vahendeid kasutada pole. Seepärast ei satugi sinna nii tihti, kui tahaks. Kindlasti on harv sattumine ja raske ligipääs pool selle koha võlust, sest sinnaminek on pikem planeerimine, mitte õhtune valgust püüdma sundiv uitmõte.

Sügistormid on õige aeg niisuguste ettevõtmiste realiseerimiseks, sest tuulte ja tormidega saabuvad kiired ilmamuutused, mida on vahva kogeda, kuigi tihti raske pildile püüda. Maastikuilmet muudavad sügisilmad igal juhul nagu nad muudavad ka kohaloleku tunnet. Vaikne, udusse mattunud suvehommik näib vinguva tuule eest nina jopekaelusesse toppides kauge ja unustatud minevikuna. Suvi on läinud, kuid leinata pole midagi, sest praegu tundub sügis oma värvide ja muutuva palgega hoopis huvitavam.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – Tavaline 3:2 külgede suhtega formaat. Pilte pole lõigatud, vaid kõik on juba kaameras täpselt paika kadreeritud. Maastikupildistaja abimeheks on kaamerasisene digitaalne lood. Kadreeringu on dikteerinud laukaveel olevad tuulemustrid ja pilverütm ning oluliseks objektiks kaadris on pisike rabasaareke. Siinpoolne kallas on pildile jäetud mastaabi edasiandmiseks, et vaataja saaks aimu pildil oleva pikliku kujuga lauka suurusest.

Võttenurk

Sätitud sedaviisi, et pisike rabasaareke eristuks piisavalt vastaskaldast.

Ava

Valitud arvestades teravussügavust, mida on tarvis nii palju, et siinpoolne kaldaserv oleks terav nagu ka vastaskallas ja taamal kasvavad rabamännid. Tormisel pildil on ava veelgi vähendatud, et saavutada pikem säriaeg, mis näitaks tormituulte poolt kiiresti edasi kannustatud pilvede põnevat liikumist.

Tehnika

Sinine õhtu. 29. september 2009. Nikon D3x + Nikkor 24-70mm F2,8 @ 24mm. F18, 15 sekundit, ISO 100. Statiivilt, distantspäästikuga, Lee 0,6 kiilfilter.

Kuldne hommik. 13. oktoober 2010. Nikon D3x + Nikkor 16-35mm F4 VR @ 24mm. F10, 1/6 sekundit, ISO 100. Statiivilt, distantspäästikuga, Lee 0,6 kiilfilter.

Valgus

Sinine õhtu. Päike oli juba loojunud ja tegemist oli pilvealuse ja mitmest kohast selgest taevast peegelduva hämarikuvalgusega.

Kuldne hommik. Suurepärane hommikuvalgus, kui päike upitas end üle raba taamal ääristava metsaserva.

Salvestus

RAW formaadis, millest „Sinine õhtu“ on konverteeritud Adobe Photoshop CS4-ga ja „Kuldne hommik“ Nikon View NX2 tarkvaraga.