Canoni täna esitletavate nelja digikompaktkaamera ninameheks on kahtlemata PowerShot SX210 IS. Tegemist on kompaktsete supersuumide kilda kuulva kaameraga – suumikordajaks on 14 ning paksuseks 32 mm. SX210 IS on täiustatud variant Canoni esimesest, aasta tagasi esitletud kompaktsest supersuumkaamerast PowerShot SX200 IS.

Nii sensorit kui ka suumikordajat iseloomustas selle vanema mudeli puhul number 12. SX 210 sensoril on aga 14.1 miljonit pikslit ning suumikordajaks on 12 asemel 14. Uuel kaameral on eraldi nupp filmimise jaoks ning see toetab SDXC mälukaardistandardit. Filmimise ajal saab kasuta nii optilist kui ka digitaalset värinastabilisaatorit.

Canoni digikaamera PowerShot SX210 IS olulisemad tehnilised andmed

• 14.1 MP CCD sensor
• 14X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 28 – 392 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 3.0″ LCD-ekraan, 230 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim, 17 pildiprogrammi ja 7 säriprogrammi. manuaalsed seadistusvõimalused. RAW-fail puudub.
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-5L liitiumaku, 260 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 106 x 59 x 32 mm
• Tuleb turule märtsikuus mustas, kuldses ja lillas värvitoonis
• Orienteeruv hind: €399.00 (6400 EEK)

 

Canoni ametlik pressiteade

Canon esitleb täna nelja uut digikompakti. Esimesed kaks on IXUSe sugukonna õhemad esindajad IXUS 105 ja IXUS 130. Tegemist on aasta tagasi turule tulnud mudelite IXUS 100 ja 95 IS täiustatud variantidega.

Mõlemal kaameral on 4x suumobjektiiv, optiline värinastabilisaator, 2,7″ LCD-ekraan ja õhuke korpus (IXUS 130 korpus on veidi õhem). Erinevad need kaamerad teineteisest peamiselt sensori poolest (IXUS 105 – 12 MP; IXUS 130 – 14 MP). IXUS 130 on oma kaaslasest veidi vingem veel selle poolest, et suudab filmida 720p HD videot ning seda ka läbi HDMI suurele ekraanile kuvada.

Canoni digikaamera IXUS 105 olulisemad tehnilised andmed

• 12.1 MP CCD sensor
• 4X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 28 – 112 mm (35 mm ekvivalendina)
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 2.7″ LCD-ekraan, 230 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 640 x 480 (30 fps)
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-6L liitiumaku, 240 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 91 x 56 x 22mm
• Tuleb turule märtsikuus sinises, roosas, hõbedases, rohelises ja pruunis värvitoonis
• Orienteeruv hind: €219.00 (3500 EEK)

 

Canoni digikaamera IXUS 130 erinevused IXUS 105 kaamerast

• 14.1 MP CCD sensor
• Naeratuse/näo/silmapilgutuse sensorid
• Veidi rohkem pildiprogramme
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Vooluallikas: NB-4L liitiumaku, 230 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 92 x 56 x 18 mm (veel õhem kui IXUS 105)
• Tuleb turule märtsikuus hõbedases, mustas, roosas ja oranzis värvitoonis
• Orienteeruv hind €219.00 (4900 EEK)

 

Point TV 12ndas osas räägib Anton Lember olulisematest aspektidest, mida statiivi ostma minnes tähele panna tasub. Anton näitab, millistest osadest üks täisväärtuslik statiiv koosneb. Pikemalt peatub ta aga erineva materjaliga ja erinevat tüüpi statiivijalgadel ning toob välja nende head ja halvad küljed.
Head vaatamist.

Crumpleri sülearvutikotid from Photopoint on Vimeo.

Tänane osa jääb pooleli ning jätkub nädala pärast. Siis siirdub Anton jalgade juurest statiivipeade manu.

Canon toob täna lagedale uue digikaamera nimega IXUS 210. See erineb kahest eelmisest (IXUS 105 ja 130) eelkõige oma LCD-ekraani poolest. Viimane on suur – 3,5″ diagonaaliga ning puutetundlik. Selle peale toksates saab teravustada ning see oskab ära tunda ka levinumaid mitme-sõrme-liigutusi.

Metalse korpuse sees peidab ennast samasugune 14,1 CCD sensor nagu IXUS 130 aparaadiski, objektiiviks on aga vaksa võrra vingem, 5x suumiga ja värinastabilisaatoriga moodustis. Videoklipi suuruseks on 1280 x 720 px, olemas on HDMI ja automaatse teravustamise abivalguslamp.

Canoni digikaamera IXUS 210 olulisemad tehnilised andmed

• 14.1 MP CCD sensor
• 5X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 24 – 120 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 3.5″ puutetundlik LCD-ekraan, 461 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-6L liitiumaku, 220 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 99 x 56 x 22 mm
• Tuleb turule märtsikuus mustas, kuldses, hõbedases ja roosas värvitoonis
• Orienteeruv hind: €389.00 (6200 EEK)

 

Canoni ametlik pressiteade

Fujifilmi võib juba nüüd kahtlemata nimetada 3D-fotograafia pioneeriks. Veidi vähem kui aasta tagasi esitles ta oma 3D digikaamerat ning digiraami. Nüüd teatab firma, et on välja töötanud lahenduse 3D piltide lihtsaks ja kiireks fotopaberile kandmiseks. Selle tehnoloogia keskmes on mõned päevad tagasi esitletud 3D-printer.

Printer ei ole mõeldud otseselt koduseks kasutamiseks. See saab ilmselt paiknema Fujifilmi esindustes ja suuremates fotopoodides. Alloleval fotol tundub printer üüratult suur – tegelikult on see võrdlemisi kompaktne: 0,9 x 0,5 x 0,5 m.  Fujifilm lubab printeri turule tuua kõigepealt Suurbritannias, käesoleva aasta suvel.

Printeprotsessi tehnilisel poolel Fujifilm pikemalt ei peatu. Mainib vaid, et FinePix 3D REAL W1 digikaamerast tulnud pildifailid töödeldakse kõigepealt arvuti abil printerisõbralikuks ning kantakse seejärel sublimatsioonimeetodil struktuurse pinnaga spetsiaalsele 3D-fotopaberile. Printer suudab hakkama saada nelja erineva suurusega paberiga:

• 15.2 × 22.9 cm
• 15.2 × 10.2 cm
• 12.7 × 17.8 cm
• 10.2 × 15.2 cm

Eelmisel sügisel jõudis turule Fujifilmi kompaktne, kahe objektiiviga 3D fotokaamera. Sellega klõbistatud piltide 3D-ilu sai aga nautida ainult digitaalselt kaamera LCD-ekraanilt või spetsiaalselt sella jaoks toodetud 3D digiraamil. Alternatiivne võimalus oli tegelikult ka – 3D piltide võlude paberilt nautimiseks tuli failid saata elektronpostiga Jaapanisse, kus Fujifilmi laborandid need spetsiaalsele paberile panevad ning seejärel lähtekohta tagasi saadavad. Jama kui palju. Nüüd on asi märksa lihtsam. Vähemasti brittide jaoks.

Fujifilmi ametlik pressiteade

Foto: akihabaranews.com

Viimati, kui Photopointi Ajaveebis Microsofti Xbox 360 mängukonsooli liigutusesensorit näha sai, oli uudiseks selle valmissaamise tähtaeg – 2010 jõulud. Nüüd on veebis liikvele länud siivutu kodufoto Gorillapodile keeratud alasti Natalist.

Washingtoni päevalehe “The Seattle Times” veebilehel ilmunud fotol näeb Project Natali prototüüp-versiooni. Seade on hoopis teistsuguse kujuga kui Sony hiljutisel demoesitlusel. Siiski ei pruugi fotol esitatu veel lõpptulemust peegeldada. Kaitsetu Natal on istutatud Gorillapodi otsa. Gorillapodid on huvitavad, igatmoodi väänatavate jalgadega statiivid. Nende sugukond on esindatud ka Photopointis.

Olympus esitles eile oma järjekorras kolmandat hübriidkaamerat E-PL1. See kujutab endast ligi 2000 krooni võrra soodsamat ning kergesti käsitletavat versiooni Olympuse esimesest Micro Four Thirds süsteemi kaamerast E-P1.

Dpreview testiguru Richard Butler märgib tabavalt, et kui kõik eelmised hübriidkaamerad on suunatud pigem peegelkaamerakasutajaile, siis E-PL1 on esimene, mille hind, funktsioonid ja omadused teevad sellest kompaktkaamerasõpradele sobiliku kaaslase.

E-PL1 sobivatki rohkem sellisele inimesele, kes suurema osa ajast armastab pildistada automaatrežiimis. Siinkohal võib tekkida küsimus – milleks siis üldse hübriidkaamera? Automaatrežiimis saab ju pildistada ka suvalise digikaga. Sellisel automaatrežiimile orienteeritud hübriidkaameral on aga on märksa suurem sensor kui tavalisel digikompaktil. See tähendab, et hämaramates oludes käest pildistatud fotod jäävad digimürast puhtamad ning ka udusus kimbutab fotosid vähem. Soovi korral saab hübriidkaameral veel objektiive ka vahetada.

2009 aasta novembris täiustas Olympus veidi oma esimest hübriidi, lisades sellele ühenduse digitaalse pildiotsija/välise mikrofoni jaoks ja jälgiva teravustamisrežiimi. Uuendatud kaamera nimeks sai E-P2. Sellega nüüd uut E-PL1 kaamerat võrdlengi:

E-PL1 vs E-P2

Kaks uut Micro Four Thirds objektiivi

Koos uue hübriidkaameraga esitles Olympus eile ka kahte uut hübriididele sobivat M. Zuiko objektiivi. Kompaktne F4.0-5.6, 9 – 18 mm lainurga ekvivalentseks 35 mm fookuskauguseks on 18-36 mm. Teine objektiiv on suuremat sorti – ava poolest samasuguste näitajatega (F4.0-5.6) kuid märksa suurema suumivahemikuga – 14 – 150 mm. 35 mm ekvivalendina on see 28 – 300 mm.

 

Nikon põrutab täna lagedale oma 2010 aasta Coolpix-kollektsiooni. Kokku on selles seitse erinevat digikompakti. kaks odavamat seebikarpi L22 ja L21, kaks stiilset, õhukest ja high-tech aparaati L3000 ja L4000 ning kolm supersuumi.

Ülemisel pildil troonivad suumiässad on täiesti erinevatest suguharudest. Vasakult:  L8000 on kompaktne supersuum, L110 on peegelkaamera-laadse väljanägemisega supersuum, aga nuditud võimalustega ja seetõttu tavalistest odavam. Tänane kõige kõvem tegija on aga ülal pildil esimesel kohal olev P100 – 23 x suumi ja HD-videoklipi salvestusoskusega (Nikoni) supersuumide lipulaev.

Nikon Coolpix P100

Nikonile on P100 mitmes mõttes eriline kaamera. Esiteks on see esimene Nikoni digikompakt, millel on CCD-sensori asemel CMOS sensor. Vähemasti teoreetiliselt peaks see olema CCD-sensorist valgustundlikum ning energiasäästlikum. Teiseks on P100 esimene Nikoni digikompakt, millega saab filmida  1080p (Full HD) videoklippe.

• Sensor: 10.3 MP, taustvalgustusega CMOS
• Objektiiv: 26X suumiga; 26 – 678 mm (35 mm ekvivalent); F2.8-5.0
• Värinastabilisaator: mehaaniline (sensori liigutamise teel)
• Ekraan: 3.0″, välja keeratav ja pööratav LCD; 460 000 px; elektrooniline pildiotsija
• Täielikud manuaalsed juhtimisvõimalused
• Sarivõte: 10 kaadrit sekundis max lahutusvõimega; madalamate pildi suuruste puhul on sarivõte veelgi kiirem
• “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
• HDR režiim võimaldab mitmest erineva säritusega pildistatud fotost panna kaamera sees kokku ühe suure dünaamilise ulatusega foto. “Night Landscape” režiim toimib samuti mitme foto kokkupanemise teel, kuid siin ei ole eesmärgiks dünaamilise ulatuse tõstmine vaid digimüra vähendamine. Ehk siis saab pildistada pimedas kõrge ISO-ga ning lõpptulemiuseks on tavalisest väiksema digimüratasemega foto.
• Filmiklipi salvestamine: 1920 x 1080 px (Full HD) video, kiirusega 30kaadrit sekundis, stereoheliga. Salvestamise ajal saab kasutada optilist suumi. Mehaaniline värinastabilisaator filmimise ajal ei tööta.
• 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
• HDMI väljund
• EN-EL5 liitiumaku; 250 pauku ühe laadimiskorraga
• Saadavus: Märtsi lõpus
• Hind Photopointis: 6490.-

 

Nikon Coolpix L110

L110 ei kuulu Nikoni supersuumide klanni. See on hoopiski L-seeria (“L” nagu “life”) digikompakt. See on mõeldud neile kes tahavad ka kaugele suumida, aga ei taha selle eest nii palju kroonisid välja käia.  See kaamera maksab peaaegu poole vähem kui ülal tutvustatud P100. Loomulikult tekib küsimus, et mille poolest ta siis sellest vingemast mudelist erineb. Allpool on välja toodud olulisemad erinevused

• Sensor: 12,1 MP, CCD
• Objektiiv: 15X suumiga; 28 – 420 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.4
• Ekraan: fikseeritud, muidu samasugune nagu P100 kaameral
• Sarivõte: ei teagi praegu
• Elektroonilist pildiotsijat ei ole
• Filmiklipi salvestamine: 1270 x 720 px (HD) video,
• 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
• Vooluallikas: 4 AA patareid/akut; 500 pauku NiMh akudega, 840 säritust liitiumakudega
• Punases ja mustas värvitoonis
• Saadavus: veebruari lõpus
• Hind Photopointis: 3990.-

 

Nikon Coolpix S3000

S3000 on Nikoni kõige soodsam S-klassi kaamera. Sellel on kõige rohkem värvivalikuid – koguni seitse erinevat. Kerelt on see aparaat ülimalt õhuke – 19 mm. Hoolimata oma kompaktsusest on sellel – nagu kõigil S-klassi kaameratel – mehaaniline värinastabilisaator.

• Sensor: 12,0 MP, CCD
• Objektiiv: 4x suumiga; 27 – 108 mm (35 mm ekvivalent); F3.2-5.9
• Ekraan: 2.7″ LCD, 230 000 px
• Scene Auto Selector
• “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
• Filmiklipi salvestamine: VGA lahutusvõimega
• 47 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
• Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 220 pauku ühe laadimiskorraga. Saab laadida USB-kaabli abil arvutiga ühendades
• Värvitoonid: punane, must, hõbedane, magneta, roheline, sinine, oranž
• Saadavus: märtsi lõpus
• Hind Photopointis: 2090.-

 

Nikon Coolpix S4000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

• Ekraan: 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px
• Saab pildistada ekraanipuudutuse abil
• Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px kiirusega 30 kaadrit sekundis
• 45 MB sisemälu
• Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 190 pauku ühe laadimiskorraga.
• Värvitoonid: punane, must, roosa, pronks
• Saadavus: märtsi lõpus
• Hind Photopointis: 2490.-

 

Nikon Coolpix S8000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

• Sensor: 14,2 MP, CCD
• Objektiiv: 10x suumiga; 30 – 300 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.6
• Ekraan: 3.0″ LCD, 921 000 px
• Teravustamine: 50 cm – lõpmatus, Macrorežiimil lähim teravustamiskaugus 1 cm
• Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px (HD)
• 32 MB sisemälu
• HDMI väljund
• Vooluallikas: EN-EL12 liitiumaku; 210 pauku ühe laadimiskorraga
• Värvitoonid: must, hõbedane, pruun
• Saadavus: märtsi lõpus
• Hind Photopointis: 4690.-

 

Nikon Coolpix L22 ja L21

Tegemist on Nikoni kõige soodsamate digikompaktidega. Need kasutavad vooluallikana AA mõõdus patareisid/akusid ning on ilma jäetud mehaanilisest värinastabilisaatorist. Objektiivid on identse suumikordajaga kuid L22 mudeli algab fookuskaugusvahemik madalamalt – ehk siis sellega saab pildistada rohkem lainurgaga. Ekraanid on küll erineva suurusega kuid sama lahutusvõimega. Filmi nendega teha ei saa.

Coolpix L21 andmed

• Sensor: 8,0 MP, CCD
• Objektiiv: 3,6 x suumiga;  41–145 mm (35 mm ekvivalent)
• Ekraan: 2.5″ LCD, 230 000 px
• Naeratusetaimer, näotuvastus, punaste silmade vähendamine, parima kaadri valimise funktsioon
• 19 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
• Vooluallikas: 2 AA suuruses akut/patareid
• Värvitoonid: pruun, hõbedane, roosa
• Saadavus: veebruari lõpus
• Hind Photopointis: 1290.-

 

Coolpix L22 erinevused ülalkirjeldatust

• Sensor: 12,0 MP, CCD
• Objektiiv:  37–134 mm (35 mm ekvivalent)
• Ekraan: 3.0″ LCD, 230 000 px
• Värvitoonid: pruun, hõbedane, punane
• Saadavus: veebruari lõpus
• Hind Photopointis: 1790.-

 

Canon on välja lasknud tarkvarauuenduse oma uusimale profikaamerale EOS-1D Mark IV. Versioon 1.0.6 parandab autofookuse toimimist juhul, kui teravustatakse aeglaselt kaugenevale või lähenevale objektile.

Canon EOS-1D Mark IV tarkvarauuendust 1.0.6 saab alla laadida Canoni veebilehelt

Canon teatab uhkusega,et on valmistanud oma 50-miljoninda EF-seeria objektiivi. Võib vaid (hoolikalt koordineeritud) õnne tänada, et selleks juubeliobjektiiviks juhtus olema uus ja esinduslik EF 100mm f/2.8L Macro IS USM, mitte mõni 70-300mm suumijurakas.

EF-bajoneti ajalugu ulatub aastasse 1987. Siis nägi ilmavalgust esimene EOS-tüüpi kaamera ning sellega koos ka esimene EF objektiiv. 1995 aastal sai Canonil täis 10 miljonit EF objektiivi, 2001 aastal oli see arv kahekordistunud. Edasistel aastatel – loomuklikult tänu digitaalsete peegelkaamerate hüppelise levikuga – kasvas EF objektiivide tootmine mitmekordselt. 2006. aastal vallutati 30 miljoni verstapost ning juba 2008 aastal sai täis 40 miljonit EF objektiivi. Nüüd siis 50.