Lisaks profiklassi lainurgale 24mm f/1.4 on Nikonil valmis saanud veel teinegi pea samaväärne objektiiv. Seegi lainurk, aga mitte enam fikseeritud fookuskaugusega vaid suumimiseks ette valmistatud tööriist AF-S NIKKOR 16-35 mm F/4G ED VR. Sedagi objektiivi on sobilik kasutada nii täiskaader- Kui ka APS-S sensoriga digipeegli ees.

Nikonil on juba valikus sarnase fookuskauguste vahemikuga profiklassi FX objektiiv AF-S Zoom-Nikkor 17-35 mm f/2.8D IF-ED. See on ka eile esitletud uuest objektiivis ühe stopi võrra valgusjõulisem. 16-35mm f/4 pimedama ava kompenseerib aga uude objektiivi lisatud VR II värinastabilisaator. Selline lahendus teeb uue objektiivi vanemaga võrreldes ka märksa soodsamaks.

Nikoni andmetel on 16-35 mm F/4 objektiivi näol tegemist maailma esimese täiskaadersensoriga kaameratele sobiva lainurksuumiga, millel on olemas sisseehitatud värinastabilisaator. See pidavat lubama pildistada käest teravaid fotosid kuni neli stoppi pikema säriajaga.

Objektiivil on “Silent Wave” sisene teravustamismootor, selle korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega.

Objektiivi konstruktsioonis on 17 Nano Crystal vääristusega elementi 12nes grupis. Esindatud on 2 ED elementi ning 3 asfäärilist läätse. Diafragmalabad on ümara kujuga ning jätavad fookusest-väljas aladele fotol meeldiva ja pehme bokeh-efekti.

Nikoni uut 16-35 mm f/4 lainurksuumi on turule oodata juba lähinädalail. Objektiiv saab Photopointis maksma 19 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF)
Omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

Nikon alustab oma 2010 aasta objektiivide nimistut kahe õige auväärse eksemplariga. Esimene neist on valgusjõuline, fikseeritud fookuskaugusega lainurkobjektiiv AF-S Nikkor 24mm F/1.4G ED.

See objektiiv on mõeldud kasutamiseks Nikoni täiskaadersensoriga digipeeglite ja 35 mm filmi kasutavate peegelkaamerate ees. Loomulikult sobib see nagu valatult ka APS-C sensoritega digipeeglite ette – siin tuleb aga arvestada, et vaatenurk muutub väiksemaks – ekvivalentseks 36 mm fookuskaugusega.

Nikoni sõnul on objektiivis kasutatud uudset optilist konstruktsiooni. See pidavat viima perspektiivimoonutused miinimumini ning tagama terava pildi kaadri ühest nurgast teiseni. Eelkõige olevat vahe ilmne suurema avaga pildistatud fotode juures.

Objektiivi läätsedele on kantud peegeldusvastane “Nano Crystal” vääristus. Konstruktsioonis on kaks ED elementi kromaatilise, ning kaks asfäärilist läätse sfäärilise aberratsiooni vastu võitlemiseks.

Objektiivil on sisseehitatud “Silent Wave Motor” teravustamismootor. Korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Karbis on kaasas varjuk HB-23 ja pehme vutlar.

Objektiiv saab Photopointis maksma 35 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF-link)

Ainult omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

Canon toob täna lavale uue digipeegli nimega EOS 550D. See on täiustatud versioon veidi vähem kui aasta tagasi turule tulnud kaamerast EOS 500D. Uuel aparaadil on oma klassis kõige suurema eraldusvõimega – 18 MP – CMOS sensor, 1080p (Full HD) video salvestamise režiim, 3.0″ väga hea lahutusvõimega LCD-ekraan ja EOS 7D kaameralt päritud 63-punktiline iFCL teravustamissüsteem. Kui püüda uue kaamera olemust ühe lausega kokku võtta, siis võikski öelda, et 550D on EOS 500D kaamera, millesse on lisatud veidi EOS 7D aparaadi omadusi.

Nagu ülal märgitud on EOS 550D sees 18 MP CMOS sensor. Tegemist on päris suure lahutusvõimega – täna esitletud kaamera isal EOS 500D on megapiksleid näiteks 15,1 miljonit. vanaisal 450D aga koguni 12.2. Täpselt sama palju nagu tänase uustulnuka sensoril, on piksleid ka eelmisel sügisel esitletud keskklassi digipeeglil EOS 7D. Canoni väitel need sensorid siiski päris ühesugused ei ole.

Uus sensor ning selle mikroläätsede optimaalsem disain on ilmselt näitajad, mis on lubanud Canonil tõsta ka maksimaalset ISO määra senisest suuremaks. Kui EOS 500D kaameral oli maks. ISO 1600, siis 550D kaameral on see väärtus 6400 ning võimendusega koguni 12800. Täpselt samad ISO-näitajad on ka EOS 7D kaameral.

Automaatne teravustamissüsteem on jäänud (võrreldes 500D kaameraga) samaks. 9 teravustamispunkti, rõhtsed ja horisontaalsed on seadistatavad ühtseks fookustriibuks. Senise 35 särimõõtetsooni asemel on aga 550D kaameral 7D aparaadist pärinev 63-tsooni põhine SPC särimõõtesüsteem.

Sammu edasi on teinud ka video salvestamise funktsioon. Videoklipi maksimumsuurus on jäänud samaks: 1920 x 1080 px. Kui 500D puhul sai nii suurt videot filmida vaid kiirusega 20 kaadrit sekundis, siis uue kaamera puhul saab ise valida kas filmida 30, 25 või 24 kaadrit sekundis. Päris oluline video tegemise juures on ka see, et uuel kaameral on välise stereomikrofoni väljund sisend.

Väiksemaid täiustusi on veel päris palju. Näiteks saab 550D kaameral seada särikahveldust ja -kompensatsiooni +/- 5 stopi ulatuses, LCD on võrreldes 500D kaameraga veidi suurema lahutusvõimega: sellele on mahutatud 1040 000 pikslit. Lisandunud on eraldi nupp video filmimise jaoks ja ka sarivõte on veidi kiirem – 3.7 fps (vs 3,4 fps EOS 500D kaameral).

Canon lubab EOS 550D turule tuua juba käesoleval kuul. Hinda firma veel välja hõiganud ei ole.

Canoni ametlik pressiteade

 

Canoni täna esitletavate nelja digikompaktkaamera ninameheks on kahtlemata PowerShot SX210 IS. Tegemist on kompaktsete supersuumide kilda kuulva kaameraga – suumikordajaks on 14 ning paksuseks 32 mm. SX210 IS on täiustatud variant Canoni esimesest, aasta tagasi esitletud kompaktsest supersuumkaamerast PowerShot SX200 IS.

Nii sensorit kui ka suumikordajat iseloomustas selle vanema mudeli puhul number 12. SX 210 sensoril on aga 14.1 miljonit pikslit ning suumikordajaks on 12 asemel 14. Uuel kaameral on eraldi nupp filmimise jaoks ning see toetab SDXC mälukaardistandardit. Filmimise ajal saab kasuta nii optilist kui ka digitaalset värinastabilisaatorit.

Canoni digikaamera PowerShot SX210 IS olulisemad tehnilised andmed

• 14.1 MP CCD sensor
• 14X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 28 – 392 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 3.0″ LCD-ekraan, 230 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim, 17 pildiprogrammi ja 7 säriprogrammi. manuaalsed seadistusvõimalused. RAW-fail puudub.
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-5L liitiumaku, 260 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 106 x 59 x 32 mm
• Tuleb turule märtsikuus mustas, kuldses ja lillas värvitoonis
• Orienteeruv hind: €399.00 (6400 EEK)

 

Canoni ametlik pressiteade

Canon esitleb täna nelja uut digikompakti. Esimesed kaks on IXUSe sugukonna õhemad esindajad IXUS 105 ja IXUS 130. Tegemist on aasta tagasi turule tulnud mudelite IXUS 100 ja 95 IS täiustatud variantidega.

Mõlemal kaameral on 4x suumobjektiiv, optiline värinastabilisaator, 2,7″ LCD-ekraan ja õhuke korpus (IXUS 130 korpus on veidi õhem). Erinevad need kaamerad teineteisest peamiselt sensori poolest (IXUS 105 – 12 MP; IXUS 130 – 14 MP). IXUS 130 on oma kaaslasest veidi vingem veel selle poolest, et suudab filmida 720p HD videot ning seda ka läbi HDMI suurele ekraanile kuvada.

Canoni digikaamera IXUS 105 olulisemad tehnilised andmed

• 12.1 MP CCD sensor
• 4X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 28 – 112 mm (35 mm ekvivalendina)
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 2.7″ LCD-ekraan, 230 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 640 x 480 (30 fps)
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-6L liitiumaku, 240 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 91 x 56 x 22mm
• Tuleb turule märtsikuus sinises, roosas, hõbedases, rohelises ja pruunis värvitoonis
• Orienteeruv hind: €219.00 (3500 EEK)

 

Canoni digikaamera IXUS 130 erinevused IXUS 105 kaamerast

• 14.1 MP CCD sensor
• Naeratuse/näo/silmapilgutuse sensorid
• Veidi rohkem pildiprogramme
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Vooluallikas: NB-4L liitiumaku, 230 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 92 x 56 x 18 mm (veel õhem kui IXUS 105)
• Tuleb turule märtsikuus hõbedases, mustas, roosas ja oranzis värvitoonis
• Orienteeruv hind €219.00 (4900 EEK)

 

Point TV 12ndas osas räägib Anton Lember olulisematest aspektidest, mida statiivi ostma minnes tähele panna tasub. Anton näitab, millistest osadest üks täisväärtuslik statiiv koosneb. Pikemalt peatub ta aga erineva materjaliga ja erinevat tüüpi statiivijalgadel ning toob välja nende head ja halvad küljed.
Head vaatamist.

Crumpleri sülearvutikotid from Photopoint on Vimeo.

Tänane osa jääb pooleli ning jätkub nädala pärast. Siis siirdub Anton jalgade juurest statiivipeade manu.

Canon toob täna lagedale uue digikaamera nimega IXUS 210. See erineb kahest eelmisest (IXUS 105 ja 130) eelkõige oma LCD-ekraani poolest. Viimane on suur – 3,5″ diagonaaliga ning puutetundlik. Selle peale toksates saab teravustada ning see oskab ära tunda ka levinumaid mitme-sõrme-liigutusi.

Metalse korpuse sees peidab ennast samasugune 14,1 CCD sensor nagu IXUS 130 aparaadiski, objektiiviks on aga vaksa võrra vingem, 5x suumiga ja värinastabilisaatoriga moodustis. Videoklipi suuruseks on 1280 x 720 px, olemas on HDMI ja automaatse teravustamise abivalguslamp.

Canoni digikaamera IXUS 210 olulisemad tehnilised andmed

• 14.1 MP CCD sensor
• 5X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 24 – 120 mm (35 mm ekvivalendina)
• Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
• Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
• 3.5″ puutetundlik LCD-ekraan, 461 000 pikslit
• “Smart Auto” automaatrežiim
• Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
• HDMI väljund
• Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
• Vooluallikas: NB-6L liitiumaku, 220 võtet ühe laadimiskorraga
• Mõõtmed: 99 x 56 x 22 mm
• Tuleb turule märtsikuus mustas, kuldses, hõbedases ja roosas värvitoonis
• Orienteeruv hind: €389.00 (6200 EEK)

 

Canoni ametlik pressiteade

Fujifilmi võib juba nüüd kahtlemata nimetada 3D-fotograafia pioneeriks. Veidi vähem kui aasta tagasi esitles ta oma 3D digikaamerat ning digiraami. Nüüd teatab firma, et on välja töötanud lahenduse 3D piltide lihtsaks ja kiireks fotopaberile kandmiseks. Selle tehnoloogia keskmes on mõned päevad tagasi esitletud 3D-printer.

Printer ei ole mõeldud otseselt koduseks kasutamiseks. See saab ilmselt paiknema Fujifilmi esindustes ja suuremates fotopoodides. Alloleval fotol tundub printer üüratult suur – tegelikult on see võrdlemisi kompaktne: 0,9 x 0,5 x 0,5 m.  Fujifilm lubab printeri turule tuua kõigepealt Suurbritannias, käesoleva aasta suvel.

Printeprotsessi tehnilisel poolel Fujifilm pikemalt ei peatu. Mainib vaid, et FinePix 3D REAL W1 digikaamerast tulnud pildifailid töödeldakse kõigepealt arvuti abil printerisõbralikuks ning kantakse seejärel sublimatsioonimeetodil struktuurse pinnaga spetsiaalsele 3D-fotopaberile. Printer suudab hakkama saada nelja erineva suurusega paberiga:

• 15.2 × 22.9 cm
• 15.2 × 10.2 cm
• 12.7 × 17.8 cm
• 10.2 × 15.2 cm

Eelmisel sügisel jõudis turule Fujifilmi kompaktne, kahe objektiiviga 3D fotokaamera. Sellega klõbistatud piltide 3D-ilu sai aga nautida ainult digitaalselt kaamera LCD-ekraanilt või spetsiaalselt sella jaoks toodetud 3D digiraamil. Alternatiivne võimalus oli tegelikult ka – 3D piltide võlude paberilt nautimiseks tuli failid saata elektronpostiga Jaapanisse, kus Fujifilmi laborandid need spetsiaalsele paberile panevad ning seejärel lähtekohta tagasi saadavad. Jama kui palju. Nüüd on asi märksa lihtsam. Vähemasti brittide jaoks.

Fujifilmi ametlik pressiteade

Foto: akihabaranews.com

Viimati, kui Photopointi Ajaveebis Microsofti Xbox 360 mängukonsooli liigutusesensorit näha sai, oli uudiseks selle valmissaamise tähtaeg – 2010 jõulud. Nüüd on veebis liikvele länud siivutu kodufoto Gorillapodile keeratud alasti Natalist.

Washingtoni päevalehe “The Seattle Times” veebilehel ilmunud fotol näeb Project Natali prototüüp-versiooni. Seade on hoopis teistsuguse kujuga kui Sony hiljutisel demoesitlusel. Siiski ei pruugi fotol esitatu veel lõpptulemust peegeldada. Kaitsetu Natal on istutatud Gorillapodi otsa. Gorillapodid on huvitavad, igatmoodi väänatavate jalgadega statiivid. Nende sugukond on esindatud ka Photopointis.

Olympus esitles eile oma järjekorras kolmandat hübriidkaamerat E-PL1. See kujutab endast ligi 2000 krooni võrra soodsamat ning kergesti käsitletavat versiooni Olympuse esimesest Micro Four Thirds süsteemi kaamerast E-P1.

Dpreview testiguru Richard Butler märgib tabavalt, et kui kõik eelmised hübriidkaamerad on suunatud pigem peegelkaamerakasutajaile, siis E-PL1 on esimene, mille hind, funktsioonid ja omadused teevad sellest kompaktkaamerasõpradele sobiliku kaaslase.

E-PL1 sobivatki rohkem sellisele inimesele, kes suurema osa ajast armastab pildistada automaatrežiimis. Siinkohal võib tekkida küsimus – milleks siis üldse hübriidkaamera? Automaatrežiimis saab ju pildistada ka suvalise digikaga. Sellisel automaatrežiimile orienteeritud hübriidkaameral on aga on märksa suurem sensor kui tavalisel digikompaktil. See tähendab, et hämaramates oludes käest pildistatud fotod jäävad digimürast puhtamad ning ka udusus kimbutab fotosid vähem. Soovi korral saab hübriidkaameral veel objektiive ka vahetada.

2009 aasta novembris täiustas Olympus veidi oma esimest hübriidi, lisades sellele ühenduse digitaalse pildiotsija/välise mikrofoni jaoks ja jälgiva teravustamisrežiimi. Uuendatud kaamera nimeks sai E-P2. Sellega nüüd uut E-PL1 kaamerat võrdlengi:

E-PL1 vs E-P2

Kaks uut Micro Four Thirds objektiivi

Koos uue hübriidkaameraga esitles Olympus eile ka kahte uut hübriididele sobivat M. Zuiko objektiivi. Kompaktne F4.0-5.6, 9 – 18 mm lainurga ekvivalentseks 35 mm fookuskauguseks on 18-36 mm. Teine objektiiv on suuremat sorti – ava poolest samasuguste näitajatega (F4.0-5.6) kuid märksa suurema suumivahemikuga – 14 – 150 mm. 35 mm ekvivalendina on see 28 – 300 mm.