PMA 2010 – mida oodata?
autor: Lauri Veerde

Eurooplastele on kõige olulisemaks fogograafiaga seotud messiks kahtlemata üle kahe aasta Saksamaal toimuv Photokina. Kaugel Ameerikamaal on samaväärseks sündmuseks olnud PMA fotomess. Osalejatele ja ajakirjanikele algab see juba täna, täie hoo saab mess sisse aga 23. veebruaril, kui uut fototehnikat kõigile külalistele presenteerima asutakse.

Mineviku vormi seadsin ma üleeelmise lause seepärast, et käesoleval aastal on PMA küüditatud Las Vegasest Anheimi linna. Lisaks sellele on Canon teatanud, et tema sel aastal messil üles ei astu. Need märgid annavad ilmselt tunnistust PMA vaiksest hääbumisest.

Selline hääbumine annab aga kasvuruumi teistele messidele. Sel sügisel oma järge ootav Photokina tõotab tulla võimsam kui iial varem. Ka äsja lõppenud CES elektroonikamessil esitleti muljetavaldavalt üle 60 digitaalse fotoaparaadi. Kui kuivama hakkavale õunapuule nael südamikku lüüa, siis kannab ta veel ühe aasta jagu ilusaid õunu. Vaatame, millised need PMA õunad sel aastal olla võiksid.

All esitatud arvamusavaldused põhinevad kuuldustel ning on ametlikult täiesti kinnitamata.

Canon: Kuigi Canon PMA fotomessi oma kohalolekuga ei õnnista, viitavad mitmed allikad sellele, et järgmisel nädalal on oodata midagi suuremat kui algtaseme digikompakt. Ilmselt on see 1Ds Mark IV (32 MP sensoriga ?). Võibolla koos sellega ka paar objektiivi (EF 24-70 f/2.8L IS  ?). Canoni pressiteadet on oodata 23 veebruaril. Vaata lisaks canonrumors.com veebilehelt.

Nikon: kompaktkaamerad Coolpix S8000,  P100,  S3000 ja S8000.

Pentax: Kolm uut digikompaktkaamerat, nende hulgas W90 veekindel aparaat, mis juba siin-seal ennast lekitanud on.

Panasonic: Kaks vingemat kompaktkaameramudelit (uuedatud DMC-LX3?), Lumix DMC-G1 järglane. Ilmselt ka paar Micro Four Thirds objektiivi.

Olympus: Paar kompaktkaamerat. Ilmselt mitte midagi põrutavat.

Sony: kompaktkaamerad ja α700 järglane

Pentax K-x peegelkaamera – kaheksa uut värvitooni märtsikuus
autor: Lauri Veerde

Pentax annab teada, et paiskab juba märtsikuus Euroopa turule värviliste keredega K-x digitaalsed peegelkaamerad. Juba praegu on ka Photopointi tootevalikus lisaks mustale veel ka sinine, punane ja valge K-x. nendele lisanduvad peagi beeži, helepruuni, tumepruuni, roheka, metalse heleroosa, hõbedase tumeroosa ja oliivirohelise kerega K-x digipeeglid. Tegemist on limiteeritud seeriaga, mis tuleb Eestis müügile ainult Photopointi kauplustes.

Kui siiani valikus olnud sinise, punase ja valge kerega kaamerate puhul on komplektis ka vastavat värvi 18-55 mm objektiivid, siis uute värvitoonidega aparaatide objektiivid on standardselt musta värvi. Värviliste K-x komplektide (peegelkaamera + 18-55 mm objektiiv) hind jääb samaks nagu see on musta värvi mudelil – 8499 EEK.

Kohe, kui K-x eelmise aasta sügisel turule tuli, lansseeris Pentax Jaapanis ka veebikeskkonna, kust sai tellida 100 erineva värviga K-x digipeegleid. Värvilistel kaameratel oli Jaapanis väga suur menu – seepärast otsustati nüüd ka Vana Maailma kalvinistlikult konservatiivset ellusuhtumist veidi proovile panna.

Kata suur kotikonkurss on lõpusirgel. 100 000 kroonine peaauhind veel vakantne
autor: Lauri Veerde

Juba veidi enam kui kolme kuu eest kuulutas Kata välja suurejoonelise konkursi nimega Dream Bag Challenge. Igaüks saab sellel konkursil osaleda – vaja on ainult head ideed ideaalsest fotokotist. Idee tuleb paberile kritseldada ning koos kommentaaridega Kata vastaval veebilehel üles laadida.

Konkursi auhinnafond on tõeliselt kuninglik – kõige parem idee on väärt ilmselt enamgi kui 100 000 krooni. Seda saab aga teele saata kuni esimese märtsi südaööni.

Niisiis: 11 päeva veel aega. Loe auhindade kohta lähemalt eelmisest samateemalisest postitusest ja vaata lisa Kata Dream Bag Challenge veebilehelt.

Snäpi fotokonkurss „Saaremaa külmakirjad“
autor: Kettrud Pai

Pildipangas Snäp on käimas fotokonkurss nimega „Saaremaa külmakirjad“.  Osalema oodatakse fotodega, mis on tehtud Saaremaal 2010 aasta talvel.  Parimad pildid valib välja žürii, kuhu kuuluvad fotograaf Lembit Michelson, harrastusfotograaf Devi Tompel, Akriibia OÜ juhataja Õie Õll ja Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ juhataja Simon Tompel. Lisaks valitakse internetihääletuse teel ka publiku lemmik.

Tööde puhul hindab žürii fotograafide leidlikkust lume ja jää loomingu jäädvustamisel.

Üks väike jalutuskäik Kuressaares, ringsõit Saaremaal, pildista erakordselt külma ja lumerohket talve. Külmakirjad on loominguline pildistamine, vaata mida huvitavat teevad jää, lumi, härmatis, külm ning jääpurikad. Pildista lumemütsidega põõsaid-puid hoopiski teise nurga alt kui tavaliselt oled harjunud nägema.

Fotokonkursi auhinnad:

I koht: Photopointi veebipõhise fotokursuse täispakett, väärtus 2999.-

Lisaks kaks tasuta pääset fotofestivalile (valikuliselt: aprill – Tallinn või juuni – Pärnu).

II koht: Tamraci fotokott

Lisaks tasuta pääse fotofestivalile (valikuliselt: aprill – Tallinn või juuni – Pärnu).

III koht: Velboni statiiv

Publiku lemmikule – eriauhind.

Korraldavad Kultuuriühing Eesti Fotofestival MTÜ ja Photopoint.

Konkursi kestvus: 12. veebruar – 31. märts 2010, võitjad kuulutatakse välja 05. aprill 2010.

Panasonic`u veekindel kompaktkaamera Lumix FT2
autor: Lauri Veerde

Aasta eest tõi Panasonic välja oma täitsa esimese veekindla kompaktkaamera DMC-FT1. Nüüd esitleb firma selle edasiarendatud versiooni nimega DMC-FT2. See on oma eellasest vastupidavam, kannatades kukkumist kuni 2 m kõrguselt (FT1 – 1,5 m) ning olles veekindel kuni 10 m (FT1 – kuni 3m). Lisaks nendele päris esmaklassilistele omadustele töötab aparaat tõrgeteta kuni -10 kraadises pakases.

Pilti teeb ka. Selleks on tal olemas 14 MP sensor, 28-128 mm (35 mm ekvivalent) objektiiv optilise värinastabilisaatoriga, 2,7″ LCD ja vanemast mudelist kiirem Venus Engine HD II pildiprotsessor.

Videot teeb ka. 1280 x 720 piksli suurust HD formaadis AVCHD Lite videoklippe. Filmid ja pildid salvestatakse SD/SDHC/SDXC mälukaardile.

Pressiteade, 12. veebruar 2010

Vastupidav Lumix FT 2 on ideaalne partner vabaõhuseiklusteks

Veel tugevama konstruktsiooniga fotode/videote salvestamiseks mõeldud hübriid-digikaamera Lumix DMC-FT2 on külma-, vee-, tolmu- ja põrutuskindel. Lisaks iseloomustavad kaamerat 28 mm lainurkobjektiiv ning võimas optiline pildistabilisaator POWER O.I.S. ja intelligentse eraldusvõime tehnoloogiaga.

Panasonic tutvustas uut LUMIX-digikaamerat DMC-FT2, mis on spetsiaalselt välitingimusteks kasutamiseks mõeldud LUMIX-digikaamera DMC-FT1 järglane. AVCHD Lite vormingus kõrglahutusega video salvestamise suutlikkusega uus 14,1-megapiksline FT2 on veelgi tugevamaks ja jõulisemaks muudetud: see on veekindel kuni sügavuseni 10 m, löögikindel kukkumisel kuni 2 m kõrguselt, külmakindel kuni temperatuurini -10 Celsiuse skaalal ja tolmukindel. Sisemiselt annab kaamerale jõu värskelt väljatöötatud Venus Engine HD II, mis rakendab ka intelligentse eraldusvõime tehnoloogiat “Intelligent Resolution”.

Kaamera võimaldab salvestada AVCHD Lite vormingus kõrglahutusega videoid senisest kauem ning suurepärase kõrglahutusega visuaalse kvaliteedi ja helikvaliteediga. See muudab kaamera tõeliseks hübriidkaameraks, kuna see toimib efektiivselt nii digi- kui videokaamerana.

Panasonicu LUMIX-digikaameraid iseloomustav intelligentne automaatrežiim iA sisaldab võimsat optilist pildistabilisaatorit POWER O.I.S., mis tagab tavalise optilise pildistabiliseerimise süsteemiga MEGA O.I.S. võrreldes kahekordse summutusvõime. Uus võimas optiline pildistabilisaator POWER O.I.S. kompenseerib efektiivselt päästiku vajutamisel või öösel pika säriajaga salvestamisel füüsiliselt tekkivat käte värinat, et saaksite nautida selgeid kujutisi. iA-režiim on kasutatav ka video salvestamise režiimis. See valib automaatselt kõige sobivama võtterežiimi ning aitab korrigeerida kätevärina, teravdamise ja heledusega seotud probleeme. iA-režiim on seega sobiv terviklahendus ilusate fotode ja videote jäädvustamiseks.

Veel ühe sammu võrra edasi viidud kasutuslihtsus ning nii fotode kui videote salvestamiseks hästi läbimõeldud töökäskluste süsteemi organiseeritud arvukad funktsioonid muudavad mudeli DMC-FT2 täiustatud vastupidavaks hübriid-digikaameraks.

Photopointi fototehnika rent – laenuta või proovi enne ostmist
autor: Lauri Veerde

Photopointi Pentaxi fototehnika renti on lisandunud uut nodi. Nüüd saab nii Pärnu mnt kui ka Tartu Kaubamaja Photopointist laenutada lisaks muule ka Pentaxi kõige uuemat ja paljukiidetud digipeeglit K-x.

Taas saab laenutada valgusjõulist lainurka Pentax SMC DA 14/2,8 ning kvaliteetseid DA* suumobjektiive Pentax SMC DA* 16-50/F2,8 ja Pentax SMC DA* 60-250/F4. Otse loomulikult saab koju tarida ka Pentaxi peegelkaamerate lipulaeva K-7.

Milleks rentida: 1. Proovi enne ostmist. Saad kaamera renditasu võrra odavamalt

Millise peegelkaamera ma enesele ostma peaksin? Veebi avarustes on sadu artikleid, mis püüavad peegelkaamera ostjat selle püha sündmuse juures abistada. Kõik need jõuavad lõpuks ikka ühe ja sama tõdemuseni: “Mine fotopoodi ja proovi kaamerat. Kui see sulle sobib, siis osta”.

Olgem ausad – poes ei ole kaamerat väga mugav proovida. Klienditeenindaja jälgib iga sinu liigutust, kassajärjekorras põrnitsevad kliendid sõimavad sind oma mõtteis piduriks. Vaatad kaamerat ühelt ja teiselt poolt, tõstad moepärast näo juurde ning tavaliselt proovimine sellega lõpebki.

Päris korralikult saab kaameraga tutvust teha ikka rahulikult ja omaette oma kodus. Hea oleks veel, kui oleks aega kaameraga õues ja toas pildistada ning lausa paar päeva selle menüüsüsteemi iseärasustesse kaevuda, et vaadata, milleks sinu potentsiaalne kaaslane siis võimeline on.

Photopointis saabki Pentaxi kaameraid (ja loomulikult ka objektiive) täpselt niimoodi proovida. Rendi kasvõi nädalaks, võta koju, proovi, uuri, pildista, seadista ning kui leiad, et see kaamera on ostmist väärt, saad selle endale soetada makstud renditasu võrra soodsamalt.

Milleks rentida: 2. Pildista nagu proff

Üks olulisemaid omadusi peegelkaamera juures on võimalus vahetada selle objektiive. Pildistamisvõimalusi saab avardada ka muude lisatarvikutega nagu näiteks välised välklambid.

Objektiivid võivad teatavasti olla päris kallid – tihtipeale maksavad nad veel rohkem kui kaamera ise. Peagi võib aga tekkida olukord, kui soovid oma kaamera ette keerata midagi paremat kui tavaline kitiobjektiiv. Või tahaksid pildistada hämaras nii, et välgu tekitatud varjud oleksid pehmed ja pildid ilusad.

Photopointi rendikapis on olemas kõik Pentaxi tavavälklambid ning suur osa Pentaxi profikvaliteediga objektiive. Kui on näiteks tulemas mõni suurem perekonnasündmus, siis on hea laenutada mõneks päevaks veidi kvaliteetsem objektiiv ning selle juurde väline välklamp. Miks mitte minna suvel loodusesse, kaasas 300 mm fiksobjektiiv või proovida makrofotograafia võlusid 100 mm f/2.8 makroobjektiiviga. Kalasilmobjektiiv aga ongi selline toru, mida tavaliselt iga päev vaja ei lähe. Läbi selle aga avaneb täiesti uus maailm.

Fotograafiat selle täies hiilguses saab Photopointi rendikapi abiga uurida ilma, et kõiki neid kalleid objektiive, välklampe ja muud endale koju soetama peaks. Selleks on ainult vaja Pentaxi kaamerat. Aga needki on ju sealsamas kapis olemas…

Kus ja mis?

Photopoint alustas Pentaxi fototehnika rendiga veidi vähem kui kaks aastat tagasi. Rendikapis on kaamerakered, objektiivid, välklambid ning muud lisatarvikud kuni kaamerakottide ja mälukaartideni välja. Tegemist on ainsa ettevõttega, kes Eestis säärast teenust pakub.

Fototehnikat saab rentida igaüks, sest kopsakaid tagatisrahasid maksma ei pea – piisab renditasu ettemaksust. Tähele tuleb aga panna seda, et rentimise eest tasumine toimub ainult pangakaardiga või pangaülekandega.

Pentaxi fototehnikat saab rentida Tallinna Pärnu mnt ja Tartu Kaubamaja Photopointis. Kõiki tooteid Tartu rendipunkti valikus ei ole. Täpset saadavust vaata siit.

Pentax 645D tuleb
autor: Lauri Veerde

Viis aastat on päris pikk aeg. Aga just viie aasta eest näitas Pentax esimest korda maailmale oma digitaalse keskformaatkaamera mulaaži. Aparaadi nimeks 645D.

See pikk teekond on nüüd vast lõpusirgel. Täna seadis Pentax oma veebilehele üles ametliku plakati, millel on kujutatud kaamera siluetti kiudpilvedega taeva taustal. Plakati all tiksuvad sekundid kaduvikku ning praegu päris vasakul olev nool peaks 29 päeva pärast jõudma paremal asuva kaameraikoonini. Just siis – 11 märtsil – toimub Jaapanis CIPA fotomess (Camera & Photo Imaging Show), kus uut kaamerat presenteeritakse.

Olgem ausad – tegelikult ei ole Pentax mitte kusagil öelnud, milline kaamera plakatil on. Silueti kontuurid ei jäta aga just palju arvamisruumi – need kuuluvad tõepoolest 98% tõenäosusega just 645D kaamerale. Lisades sellele visuaalsele kinnitusele Pentaxi eelmise aasta kevadel ametlikult välja käidud lubaduse, mille kohaselt jõuab 645D müügile aastal 2010 (loe lähemalt siit), võib päris kindlalt kaamera DNA määrata.

See on 645D ja täies hiilguses saab seda näha juba peagi. Kas kunagi ka katsuda ja oma silmaga vaadata – see on juba keerulisem küsimus.

Pentaxi teaser-leht

Nikoni uus 16-35 mm f/4 G ED VR lainurksuum – valgusjõulisus vs värinastabilisaator
autor: Lauri Veerde

Lisaks profiklassi lainurgale 24mm f/1.4 on Nikonil valmis saanud veel teinegi pea samaväärne objektiiv. Seegi lainurk, aga mitte enam fikseeritud fookuskaugusega vaid suumimiseks ette valmistatud tööriist AF-S NIKKOR 16-35 mm F/4G ED VR. Sedagi objektiivi on sobilik kasutada nii täiskaader- Kui ka APS-S sensoriga digipeegli ees.

Nikonil on juba valikus sarnase fookuskauguste vahemikuga profiklassi FX objektiiv AF-S Zoom-Nikkor 17-35 mm f/2.8D IF-ED. See on ka eile esitletud uuest objektiivis ühe stopi võrra valgusjõulisem. 16-35mm f/4 pimedama ava kompenseerib aga uude objektiivi lisatud VR II värinastabilisaator. Selline lahendus teeb uue objektiivi vanemaga võrreldes ka märksa soodsamaks.

Nikoni andmetel on 16-35 mm F/4 objektiivi näol tegemist maailma esimese täiskaadersensoriga kaameratele sobiva lainurksuumiga, millel on olemas sisseehitatud värinastabilisaator. See pidavat lubama pildistada käest teravaid fotosid kuni neli stoppi pikema säriajaga.

Objektiivil on “Silent Wave” sisene teravustamismootor, selle korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega.

Objektiivi konstruktsioonis on 17 Nano Crystal vääristusega elementi 12nes grupis. Esindatud on 2 ED elementi ning 3 asfäärilist läätse. Diafragmalabad on ümara kujuga ning jätavad fookusest-väljas aladele fotol meeldiva ja pehme bokeh-efekti.

Nikoni uut 16-35 mm f/4 lainurksuumi on turule oodata juba lähinädalail. Objektiiv saab Photopointis maksma 19 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF)
Omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

AF-S Zoom-Nikkor 17-35mm f/2.8D IF-ED
Fookuskaugus 16-35 mm
Maks. ava F4
Min. ava F22
Diagon. vaatenurk 107° – 60° (83° – 44°  Nikoni APS-C sensoriga digikaamera ees )
Konstruktsioon 17 elementi 12nes grupis
3 asfäärilist läätse
2 ED elementi
Diafragma labade arv 9, ümarad
Min teravustamiskaugus 0,29 m – fookuskaugustel 16-35 mm
0,28 m – fookuskaugustel 20-28 mm
Filtrikeere 77 mm
Mõõtmed Pikkus: 82.5 mm; Diameeter: 125 mm
Kaal 680 g
Lisavarustus Päikesevarjuk, vutlar

Nikonilt uus valgusjõuline lainurkobjektiiv 24mm f/1.4
autor: Lauri Veerde

Nikon alustab oma 2010 aasta objektiivide nimistut kahe õige auväärse eksemplariga. Esimene neist on valgusjõuline, fikseeritud fookuskaugusega lainurkobjektiiv AF-S Nikkor 24mm F/1.4G ED.

See objektiiv on mõeldud kasutamiseks Nikoni täiskaadersensoriga digipeeglite ja 35 mm filmi kasutavate peegelkaamerate ees. Loomulikult sobib see nagu valatult ka APS-C sensoritega digipeeglite ette – siin tuleb aga arvestada, et vaatenurk muutub väiksemaks – ekvivalentseks 36 mm fookuskaugusega.

Nikoni sõnul on objektiivis kasutatud uudset optilist konstruktsiooni. See pidavat viima perspektiivimoonutused miinimumini ning tagama terava pildi kaadri ühest nurgast teiseni. Eelkõige olevat vahe ilmne suurema avaga pildistatud fotode juures.

Objektiivi läätsedele on kantud peegeldusvastane “Nano Crystal” vääristus. Konstruktsioonis on kaks ED elementi kromaatilise, ning kaks asfäärilist läätse sfäärilise aberratsiooni vastu võitlemiseks.

Objektiivil on sisseehitatud “Silent Wave Motor” teravustamismootor. Korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Karbis on kaasas varjuk HB-23 ja pehme vutlar.

Objektiiv saab Photopointis maksma 35 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF-link)

Ainult omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

AF-S Nikkor 24mm F/1.4G ED
Fookuskaugus 24 mm (36 mm (35mm ekvivalendina))
Maks. ava F1.4
Min. ava F16
Diagon. vaatenurk 84° (61° Nikoni APS-C sensoriga digikaamera ees )
Konstruktsioon 12 elementi 10nes grupis
2 asfäärilist läätse
2 ED elementi
Diafragma labade arv 9, ümarad
Min teravustamiskaugus 0,25 m
Filtrikeere 77 mm
Mõõtmed Pikkus: 88.5 mm; Diameeter: 83 mm
Kaal 620 g
Lisavarustus Päikesevarjuk, vutlar

Canon esitleb uut algajaile suunatud digitaalset peegelkaamerat EOS 550D
autor: Lauri Veerde

Canon toob täna lavale uue digipeegli nimega EOS 550D. See on täiustatud versioon veidi vähem kui aasta tagasi turule tulnud kaamerast EOS 500D. Uuel aparaadil on oma klassis kõige suurema eraldusvõimega – 18 MP – CMOS sensor, 1080p (Full HD) video salvestamise režiim, 3.0″ väga hea lahutusvõimega LCD-ekraan ja EOS 7D kaameralt päritud 63-punktiline iFCL teravustamissüsteem. Kui püüda uue kaamera olemust ühe lausega kokku võtta, siis võikski öelda, et 550D on EOS 500D kaamera, millesse on lisatud veidi EOS 7D aparaadi omadusi.

Nagu ülal märgitud on EOS 550D sees 18 MP CMOS sensor. Tegemist on päris suure lahutusvõimega – täna esitletud kaamera isal EOS 500D on megapiksleid näiteks 15,1 miljonit. vanaisal 450D aga koguni 12.2. Täpselt sama palju nagu tänase uustulnuka sensoril, on piksleid ka eelmisel sügisel esitletud keskklassi digipeeglil EOS 7D. Canoni väitel need sensorid siiski päris ühesugused ei ole.

Uus sensor ning selle mikroläätsede optimaalsem disain on ilmselt näitajad, mis on lubanud Canonil tõsta ka maksimaalset ISO määra senisest suuremaks. Kui EOS 500D kaameral oli maks. ISO 1600, siis 550D kaameral on see väärtus 6400 ning võimendusega koguni 12800. Täpselt samad ISO-näitajad on ka EOS 7D kaameral.

Automaatne teravustamissüsteem on jäänud (võrreldes 500D kaameraga) samaks. 9 teravustamispunkti, rõhtsed ja horisontaalsed on seadistatavad ühtseks fookustriibuks. Senise 35 särimõõtetsooni asemel on aga 550D kaameral 7D aparaadist pärinev 63-tsooni põhine SPC särimõõtesüsteem.

Sammu edasi on teinud ka video salvestamise funktsioon. Videoklipi maksimumsuurus on jäänud samaks: 1920 x 1080 px. Kui 500D puhul sai nii suurt videot filmida vaid kiirusega 20 kaadrit sekundis, siis uue kaamera puhul saab ise valida kas filmida 30, 25 või 24 kaadrit sekundis. Päris oluline video tegemise juures on ka see, et uuel kaameral on välise stereomikrofoni väljund sisend.

Väiksemaid täiustusi on veel päris palju. Näiteks saab 550D kaameral seada särikahveldust ja -kompensatsiooni +/- 5 stopi ulatuses, LCD on võrreldes 500D kaameraga veidi suurema lahutusvõimega: sellele on mahutatud 1040 000 pikslit. Lisandunud on eraldi nupp video filmimise jaoks ja ka sarivõte on veidi kiirem – 3.7 fps (vs 3,4 fps EOS 500D kaameral).

Canon lubab EOS 550D turule tuua juba käesoleval kuul. Hinda firma veel välja hõiganud ei ole.

Canoni ametlik pressiteade