Põhikooli päevil viis klassijuhataja, kes oli ka fotoringi eestvedaja, meie klassi loodusmatkale. Klassijuhatajal oli kaasas Fed-kaamera ning selles oli värviline slaidfilm, mille ta hiljem ise ilmutas. Selle retke käigus leidsime ühelt põllult surnud hiireviu. Hiljem ühel klassiõhtul, kui vaatasime selle retke slaide, köitis mind foto sellest hiireviust. Need erilised värvid ja hiireviu mustriline sulestik. See värvislaidina nähtud pilt oli uus elamus minu fotograafilises elukäigus.

Kirg

Mingil hetkel oli mul endal Zenit-kaamera. Lisaks normaalobjektiivile Helios 44M-ile, mis oli kaameraga komplektis, olin soetanud Jupiter 135mm teleobjektiivi. Kuna nüüd sai asju hoopis teisiti näha, tõi fotograafia veelgi enam põnevust. Ja nii ma ühel suvepäeval läksingi fotoretkele randa, jalas vanaema kalamehesaapad.

Mulle meeldis väiksena kõndida neid radu lammaste karjamaal, ronida pilliroos, kuulata looduse hääli ja nautida karget mereõhku. Ühtäkki tõusis rannalt lendu suur lind, ilmselt hallhaigur. Sättisin teravust ja vajutasin Zeniti päästikule, endal käed värisemas. Küll oli hea tunne, et õnnestus näha midagi põnevat.

Ootus oli suur, aga suur oli ka pettumus kui ilmutatud filmil ei leidnud seda lindu üheltki kaadrilt, mis klõpsutatud sai. Ilmselt oli suurest erutusest midagi viltu läinud. Kuid kirg jäi ja tõmme suurenes. Mustvalgele filmile sai püütud liblikaid ja putukaid. Kuigi nende piltide värvid olid salvestunud vaid mällu, pakkus ka mustvalge looduse pildistamine mulle sel perioodil suurt naudingut.

Fotograafia kohta võib öelda, et see on kire väljendamise kunst. Kui mõtleme kirgliku vestluse peale, siis suudame kujutada ette, et sellises vestluses ei jää kahtlust, et inimesed on veendunud selles, mida nad ütlevad. Fotograafia samamoodi on millegi edasiandmise viis – ükskõik kas selleks on mingi idee, tunne või mõte. Ansel Adams on öelnud, et “ei ole midagi hullemat kui terav foto, mille mõte on udune.” Kui pildistamisest puudub või kaob kirg ja jääb lihtsalt plõksimine, selleks et lihtsalt õigustada kalli kaamera olemasolu, võib fotograafia lõpuks jõuda surnud punkti. Sellised pildid tõenäoliselt ei ütle pildistajale endale midagi, veel vähem teistele.

Looduse vaatlemise kirg võib olla kaasas juba lapsest saadik. Mustvalged loodusfotod olid omal ajal omal kohal ja näitavad, et kirg ei sõltu tehnilistest vahenditest.

Kirg aitab meil fotos välja öelda selgelt ja valjult, mida me mõtleme, otsekui oleks see osa meie vestlusest teise inimesega. Kirg aitab meil vormida fotosid, mis köidavad meid endid ja ka teisi. See ei pruugi tähendadagi seda, et me alati oskame head pilti lahti seletada. Head pildid sünnivad esiti tunde tasandil ning need kantakse edasi ja võetakse vastu samamoodi. On selge ka, et see kirg ei ole seotud fotoaparaadiga vaid hoopis pildistatavate objektidega. See tähendab seda, et fototehnika ei saa olla primaarne.

Muidugi ei tohiks see hea kirg, mis unimütsi tagant torgib, et varahommikul voodist välja pildistama saada, tuua kahju pildistatavale objektile. Selline eetika kehtib nii loodusfotograafi kui pressifotograafi puhul.

Püsivus

Üks väike asi, mille taha suured asjad teinekord jäävad, on püsivus. Esimeste ebaõnnestumiste korral antakse alla ja asjad visatakse nurka. Nii võib juhtuda ka pildistamisega ja eriti looduse pildistamisega. Loodus modellina ei ole just eriti sõnakuulekas.

Kuigi loomi-linde saab toidu abil juhtida, ei oska keegi looduse stiihiaid täielikult ette arvata. Seepärast nõuab looduse pildistamine suurt püsivust. Oma esimestele merikotkapiltidele mõeldes leian, et see peab eriti paika. Kord pole ilma, siis pole kotkaid, ja siis keegi suusatab varjendist mööda ja hüüab kaaslasele: “Näe, telk!”, peletades oma liikumisega linnud minema.

Looduse pildistamiseks mõeldud varjendis istumiseks läheb kindlasti püsivust vaja. Ühel hommikul on kurg varjendi ees, teisel hommikul võib kruugutada hoopis varjendi taga.

Sama on ka maastikupildistamisega. Õhtu eel tõotab tulla ilus loojang, sõidad kümneid kilomeetreid kohale ja siis tulevad kuskilt pilved, mis justkui kardinat ette tõmmates ütlevad, et “täna pole sinu kord, kui tahad tule uuesti!”

Kuigi makro- ehk lähipildistamine ei sõltu ehk nii palju ilmastikuoludest, nõuab seegi teinekord päris suurt sättimist enne kui saab päästikule vajutada. Kui siis objekt seni paigal püsib, on väga tore. Stuudiopildistamisest ei maksa rääkidagi.

Niisiis püsivust läheb vaja, sest paljud suurepärased pildid sünnivad mitte päevade ja nädalate vaid teinekord aastatepikkuse töö tulemusena. Aga kui kirg on olemas, on ka püsivust lihtsam leida. Järgmine kord vaatleme seda, kas olulisem rõhuasetus on see mida me pildistame või hoopis kuidas me pildistame.

Männisuru korjamas nektarit lõhnava kuslapuu õielt. Selle pildi saamiseks tuli keksida umbes tunni jagu ümber lõhnava kuslapuu põõsa, kusjuures tegevus toimus hämaras.

Vanarahvas teadis öelda, et äike kaks korda samasse kohta ei löö. Varaste jultumust on aga äikesega liiga kohatu võrrelda. Ööl vastu teisipäeva murti taas sisse Tallinnas, Pärnu mnt 139 majas asuvasse Photopointi kauplusesse. Kui eelmisel korral tundsid vargad enam huvi kaamerakerede vastu, siis nüüd ihuti hammast ainult objektiivide peale. Varaste saagiks langes enam kui 300 000 krooni eest objektiive. Varguse käigus lõhuti kaupa enam kui 100 000 krooni väärtuses.

Korralikku pilti vargad oma uue kraamiga vaevalt et teha oskavad. Ilmselt püütakse objektiivid rahaks teha neid võimalikult odavalt müües. Olenemata sellest, kas allpool üles loetletud objektiivid asuvad PP poes või kusagil mujal – seaduse järgi kuuluvad need Photopointile ning ainuõigeks talitlusviisiks on nende müügikatsest teatada politseisse. Objektiivid ja nende seerianumbrid on:

Photopointist 11.05.10 varastatud objektiivid ja nende seerianumbrid:

• Sigma AF24-60/2,8 EX DG Nikon – 20011062
• Sigma AF24-70/2,8 DG Macro Nikon – 40078298
• Sigma AF150-500/F5-6,3 DG OS Canon – 10433409
• Sigma AF120-400/F4,5-5,6 DG OS Canon – 10110485
• Sigma AF50-500/4-6,3 APO EX DG Canon – 50360314
• Sigma AF100-300/4,0 EX DG APO Canon – 50244515
• Sigma AF100-300/4,0 EX DG APO Nikon – 50103409
• Sigma AF50-500/4-5,6 APO DG Nikon – 40221182
• Sigma AF70-300/4-5,6 APO DG Nikon – 41249857
• Sigma AF50/F1,4 DG HSM Nikon – 10336434
• Sigma AF28-300/3,5-6,3 DG Canon – 30750449
• Sigma AF18-50/F2,8 EX DC HSM Nikon – 10047552
• Sigma AF28-70/2,8 EX DG Canon – 20331221
• Sigma AF24-70/2,8 DG Macro Canon – 40680057
• Sigma AF55-200/F4-5,6 DC Canon – 21405327
• Sigma AF12-24/4,5-5,6 Nikon – 20139087
• Sigma AF12-24/4,5-5,6 Canon – 20284787
• Sigma AF28-105/3,8-5,6 UC3 Canon EOL – 20094416
• Tamron 70-300/4,0-5,6 DI Canon – 363793
• Tamron 10-24/3,5-4,5 DI II Canon – 30111
• Tamron 10-24/3,5-4,5 DI II Nikon Motor – 17594
• Tamron 70-200/2,8 SP DI LD Canon – 3753
• Tamron 180/3,5 DI Macro Nikon – 501354
• Tamron 200-500/5,0-6,3 DI Canon – 513842
• Tamron 17-50/2,8 SP DI II VC Nikon Motor – 9189
• Tamron 28-300/3,5-6,3 DI XR VC Canon – 48041
• Tamron 17-50/2,8 SP DI II Canon – 197711
• Tamron 28-200/3,8-6,3 DI XR Canon – 7858
• Tamron 90/2,8 SP DI Macro Canon – 557929
• Tamron 60/2 SP DI II Macro Nikon Motor – 3603
• Tamron 18-270/3,5-6,3 DI II VC Nikon Motor – 73512
• Tokina AT- X 80-400/F4,5-5,6 D Nikon – 7605389
• Tokina AT- X 10-17/3,5-4,5 DX Canon – 7817552

Pildikampaania Swedbanki pangakaardi omanikele Photopointis. Swedbanki deebet- või krediitkaardi omanikel on nüüd soodne võimalus oma fotod paberile trükkida. Alates homsest (15. mai) kuni 15. juunini 2010 on Photopointi kauplustes piltide ilmutamine 1EEK.

Pakkumine kehtib 10×15/10×13 cm sooduspoint fotodele (foto/digifoto) ning soodustuse saamiseks tuleb tellitud fotode eest maksta Swedbanki poolt väljastatud kaardiga.

Panasonic on oma veebilehele allalaadimiseks seadnud tarkvarauuendused oma kolmele esimesele Lumix-seeria hübriidkaamerale DMC-G1, DMC-GH1 ja DMC-GF1. Uuendus parandavat automaatset teravustamist teiste tootjate (Olympuse) Micro Four Thirds objektiividega. Samuti aitab uuendus kaameral korralikult ühilduda Panasonicu enda uue 14-42 mm suumobjektiiviga. GH1 ja G1 puhul on täiustatud ka välklambi toimimist.

DMC-GF1 tarkvarauuendus v1.2 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

DMC-GH1 tarkvarauuendus v1.3 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Automaatse teravustamise lisamine Full HD video filmimise ajal selliste 4/3 süsteemi objektiividega, mis on võimelised teravustama kontrasttuvastusega
• Täiustatud automaatne teravustamine filmimise ajal LEICA DG MACRO-ELMARIT 45mm F2.8 ASPH objektiiviga
• Välklambi töö täpsemaks muutmine
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

DMC-G1 tarkvarauuendus v1.5 Panasonicu veebilehel

• Värinastabilisaatori valikud lisatakse menüüse (ilmuvad ekraanile, kui kaameraga ühendatakse LUMIX G VARIO 14-42 mm F3.5-5.6 ASPH objektiiv)
• Välklambi töö täpsemaks muutmine
• Täiustatud automaatne teravustamine teiste tootjate objektiividega

Statiivi tuleks vaadelda, kui kahest osast koosnevat üksust. Nendeks osadeks on statiivijalad ning statiivipea. Statiivipäid võib olla päris mitut tüüpi – üldiselt eristatakse nelja peamist: kahesuunaline pea, kolmesuunaline pea, videopea ja kuulpea. Sellest viimasest grupist Anton täna räägibki, näidates kuulpeade koorekihti kuuluvaid Manfrotto uusi ning veidi vähem uusi mudeleid. Head vaatamist.

Manfrotto kuulpead from Photopoint on Vimeo.

Videos näidatud kuulpead (ilmumise järjekorras):

• Manfrotto 494 Mini
• Manfrotto 494RC2 Mini
• Manfrotto 496 Compact
• Manfrotto 496RC2 Compact
• Manfrotto 498 Midi
• Manfrotto 498RC2 Midi
• Manfrotto 498RC4 Midi
• Manfrotto 468 MG RC0
• Manfrotto 322 RC2 Heavy Duty Grip Action

Eile oli Sony`l tähtis päev. Lisaks esimeste hübriidkaamerate esitlemisele näitas firma prototüüpversiooni oma uuest ja uudsest videokaamerast. Tavakasutajaile suunatud videokaamerate suurimaks puuduseks on väike sensor ning fikseeritud objektiiv. Mõlemad need puudused kõrvaldabki Sony plaanitav E-süsteemi videokaamera.

Sellel saab olema sama suur sensor nagu digitaalsetes peegelkaamerates ning sama objektiivikinnitus ehk bajonett, nagu eile esitletud hübriidkaameratel NEX-5 ja NEX-3. See tähendab, et selle ees saab kasutada kõiki Sony hübriidkaamerate objektiive ning adapteriga kõiki Sony ja Minolta peegelkaamerate objektiive.

Sony sõnul plaanitakse videokaamera valmis saada käesoleva aasta sügiseks.Video ja fotod:

Sony ametlik pressiteade

Jaapani elektroonikagigant Sony esitleb täna oma esimesi hübriidkaameraid NEX-3 ja NEX-5. Tegemist on vahetatavate objektiivide ning APS-C mõõdus sensoritega fotoaparaatidega, mille kompaktsus teeb tuule alla kõigile praegu turul olevate hübriidkaameratele. Koos kaameratega on valmis saanud ka kolm objektiivi 16 mm, 18-55mm ja 18-200 mm fookuskaugustega.

Olulisemad tehnilised andmed

NEX-3 ja NEX-5 on põhiolemuselt üpris sarnased, erinedes üksteisest vaid video filmimise funktsiooni ning kere ehituse poolest. Mõlemal on 14.2 MP APS-C sensorid, 3.0″ diagonaaliga, nurga alla seatavad LCD-ekraanid, PASM säriprogrammid ning RAW faili salvestamise võimalus. ISO on seadistatav vahemikus 100-12800, kontrasttuvastusega teravustamispunkte on 25.

Tandemi võimekam esindaja NEX-5 kere on valmistatud metallist NEX-5 filmib full HD (1920 x 1080i) lahutusvõimega videot AVCHD vormingus või populaarset MP4 vormingus klippi maks lahutusvõimega 1440 x 1080i.

 

Sony NEX-5

NEX-3 on eelmisest mõnevõrra soodsam kaamera. Tema laeks videoklipi filmimisel on 1280 x 720 piksli suurune MP4 vormingus film, aparaadi kere on metalli asemel polükarbonaat (plastik). Muus osas on NEX-3 oma kaaslasega identne.

 

Sony NEX-3

Kaamerate juhtimine ja olemus

NEX-3 ja NEX-5 on hetkel turul olevatest hübriidkaameratest kõige kompaktsemad – Olympuse (ilma sisseehitatud välklambita) E-PL1 mõõtmeteks on 115 x 72 x 42 mm NEX-5 samad näitajad on aga oluliselt väiksemad – 111 × 59 × 38 mm.

Sony sõnul on uued hübriidkaamerad suunatud fotohuvilisele, kes soovib midagi enamat kui kompaktkaamerad, aga peab peegelkaameraid liiga suurteks ja võib-olla ka keerulisteks. NEX-3 ja NEX-5 kaamerail on isegi vähem juhtnuppe, kui tavalisel digikompaktil. Tagaküljel on kolm nuppu ning valikuketas – nende nelja elemendi funktsioonid muutuvad sõltuvalt kontekstist. Nupu konkreetne funktsioon kuvatakse ekraanil, ekraani paremas servas on ka virtuaalne pildiprogrammide valikuketas. Nagu Dpreview oma algses ülevaates mainib, on selline lahendus automaatselt toimivates pildiprogrammides küll mugav, kuid poolautomaatses ja manuaalses režiimis on kaamera põhiseadetele ligipääs päris vaevaline.

Ekraan on mõlemal kaamerail vägagi esinduslik ja uhke – 3,4″ diagonaaliga ning väga hea lahutusvõimega (921 000 px). Seda saab kaamera kerest veidi väljapoole tõmmata ning siis horisontaalsihis üles-või allapoole nurga alla seada.

E-bajonett

 

Uued kaamerad evivad ka uut bajonetti, mille tähistuseks on “E”. Spetsiaalselt E-bajoneti jaoks on juba valmis saanud ka kolm objektiivi: 16 mm F2.8 fikseeritud fookuskaugusega lainurk (35 mm ekvivalendina on fookuskauguseks 24 mm), 18-55mm F3.5-5.6 värinastabilisaatoriga standardsuum ning 18-200mm F3.5-6.3 värinastabilisaatoriga telesuum.

Kunagi tulevikus saab olema võimalik 16 mm lainurgale kruvida ette adapterobjektiive, millega fookuskaugus veel väiksemaks muutub. VCL-ECU1 adapter laiendab vaatenurka 30 mm fookuskauguseni (35 mm ekvivalendina) ja VCL-ECF1 adapter 16 mm fookuskauguseni (35 mm ekvivalendina).

NEX-3 ja NEX-5 kaameratega on loomulikult võimalik kasutada ka Sony ja Minolta peegelkaameratele valmistatud objektiive. Selleks tuleb kaamera ette kinnitada LA-EA1 adapter, mis sensori ja objektiivi vahelist kaugust suurendab. Adapteri kasutamise korral töötab elektrooniline avaarvu määramine (automaatseid ja poolautomaatseid säriprogramme saab kasutada), kuid teravustada tuleb käsitsi.

Lisatarvikud

 

Kõige vajalikum lisatarvik on kindlasti välklamp, sest ei NEX-3 ega NEX-5 kaameratele seda sisse ehitatud ei ole. Eraldi juurde ostetav välklamp HVL-F7S kinnitub kaamera peale ning on oma valgustusulatuselt sarnane Olympuse E-PL1 ja Panasonicu GF1 kaamerate välklampidele.

Sinnasamasse kaamera peale saab kinnitada ka välise stereomikrofoni ECM-SST1. See tundub foto järgi hinnates olevat korralik suundmikrofon – ilmselt ka korraliku hinnaga. Täpselt samasse auku – ikka kaamera peale – saab kinnitada ka optilise pildiotsija FDA-SV1.

NEX-3 tuleb turule mustas, hõbedases ja punases värvitoonis, NEX-5 mustas ja hõbedases värvitoonis. Kaamerad paisatakse Sony sõnul turule suvel. Hinnad (16 mm objektiiviga) saavad ilmselt olema kusagil 10 000 EEK juures.

• Sony Ametlik pressiteade
• NEX-3 esmane ülevaade Dpreview.com veebilehel
• NEX-5 esmane ülevaade Dpreview.com veebilehel

Tänasest kuni 6. juunini saavad kõik fotohuvilised osaleda portreefoto konkursil, mille võitjat ootab ees 25 000 kroonine auhind. Esimest korda on konkurss veebipõhine, võistlustööd tuleb üles laadida www.snap.ee pildikeskkonda.

Võistlus toimub kahes kategoorias – täiskasvanud ja lapsed. Žürii hindab tööde puhul loovust, tehnilist teostust ning autori poolset portreežanri tõlgendust. Auhinna pälvivad mõlema kategooria kolm parimat tööd. Auhinnafond täiskasvanute kategoorias on kokku 38 000 krooni ning lastekategoorias 10 000 krooni. Võidusumma eest saab võitja valida kaupa Photopointi kauplustest.

Portreefotosid hindab 5-liikmeline parimates Eesti fotograafidest koosnev žürii. Lisaks saab oma lemmikpildi valida ka publik, Snap.ee keskkonnas saab võistlustöödele hääli anda 07-13. juuni. Võidutööd kuulutatakse välja 14. juuni 2010.

Konkursil osalemine on tasuta. Tutvu konkursi tingimustega siin.

Pentaxi Aasta Portreefoto — emotsioonid, väljendusrikkus, fotograafia!

Kevad on täiega kohal ning kõikjal pulbitseb elu. Teemade ring, mida püüda pildile maikuus, on väga lai. Kui veel eelmisel kuul oli looduses domineerivaks värviks pruunikas-kollane kulutoon, siis nüüd peale suuri üleujutusi ja vihmasadusid on võimust võtmas rohelus. See kaunis roheline toon, mille üheks märksõnaks on “värskus”.

Kui metsaalune vaip on olnud sinilille õitest pungil juba ligi kuu, siis nüüd on aeg jõudnud ka puude ja põõsaste kätte. Mahlaaeg on läbi ja hiirekõrvad avanevad. Avanevad õied puudel ning põõsastel. Tähelepanelik looduses käia võis märgata esimesi õisi põõsaspuul juba eelmisel või üleeelmisel kuul – selleks varajaseks õitsejaks on kaunis, kuid väga mürgine näsiniin.

Kevadine värskus, rohelus

Üle tüki aja on taas värskendav näha läbi pildiotsija erksaid ja ka mahedaid toone. Neid ei pea enam „tiku ja tulega“ taga otsima. Värvigamma elavneb ja kõik see kutsub pildistama. Esimesed avanevad õied puudel ning põõsastel.

Kes aega pühendab, avatuna ringi käib ja õiget hetke ootab, võib sinna juurde püüda ka „rosina“. Olgu selleks siis avanevatel õitel peatuvad liblikad või värske vahtrapuu-salatiga maiustav oravapoiss. Seda viimast hetke märkasin ma ühel kevadel, kuid siis jäi korralik pilt tegemata. Oravapoiss teguses kõrgustes, mille tõttu võttenurk jäi liiga alt-üles. Teda ümbritses ka omajagu oksi, mida välja ei saanud kadreerida. See hetk püsis mul aga pikalt silme ees ning järjepidevus viis sihile – nädal hiljem oli mul pilt käes, millega võis juba rahule jääda.

Kevadine nõgeseliblikas avanenud pungal

Tärkav rohelus kasemetsa all – kollad.

Maitsvast salatist rõõmu tundev oravapoiss.

Linnuelu rannikul

Maikuu on aeg, kus mind tõmbab tugevasti mere äärde. Sellel ajal käib seal vilgas elu. Seal võib kohata mitmeid läbirändel olevaid linde. Parte, varte, kurvitsaid jms. See aeg on soodne nende pildistamiseks. Leides rannikul tegutsemas näiteks kurvitsalised, tasub neid esmalt eemalt jälgida ja tundma õppida. Et saaks selgeks, kus on nende meelistoitumiskohad, milliseid paiku nad sagedamini läbi kammivad jne.

Maikuus tuleb kurvitsatega olla aga ekstra ettevaatlik – see on aeg, kus mõnel (näiteks liiva-, väiketüllil, meriskil) linnul on käsil juba haudumine. Inimest märganud kurvitsaline pageb kiiresti pesalt, kuid jääb selle vahetusse lähedusse ning käitub imelikult. See on märk, et tuleks taanduda nii kaugele, et lind rahulikult pesale saaks naasta.

Pesitsemine ja munade haudumine on lindude jaoks raske ning katsumusterohke aeg. Linnu pesalt lahkumist ei pruugi me ise märgatagi ja näeme vaid, et linnuke passib eemal ja käitub kahtlaselt. Sellest kahtlasest käitumisest saab aru aga vaid see, kes lindu juba tunneb. Siinkohal soovitan liikuda rannikul võimalikult veepiiri lähedal, et ei oleks ohtu pesadele. Niisiis, leides rannikul tegutsevad kurvitsalised, soovitan varuda aega.

Kui vaatlusega on kindlaks tehtud toitumiskohad, siis võib end sinna vahetusse lähedusse sisse seada. Kasuks tuleb, kui kaasas on matkamatt, et kannataks niiskel liival pikemalt kõhutada, kartmata riiete märgumist. Endale peale viskamiseks, varjamiseks, kuluks ära aga näiteks varjevõrk või kaitsevärvi lina.

Teine nipp on see, et jälgida eemalt, kuhu poole linnud rannikul liiguvad ja end sinna nö ette sättida, et nende trajekoor objektiivi eest mööduks. Ette sättimise all ei mõtle ma aga lindudel tee ära lõikamist. Olenevalt liigist on neil erinev safe-zone ja trajektoori ette planeerides tuleks vähemalt 5-15m vahet jätta.

Kolmas võimalus on hiilimisjaht. Rannikul linde hiilides tuleks neile läheneda roomates, end võimalikult maadligi hoides. Selliselt võib hõlpsasti pääseda sobivasse pildistamiskaugusesse.

Kõike seda tuleb teha aga kiirustamata, tasa ja targu. Kogu selle tegevuse juures tuleb jääda pealtvaatajaks, tunnetada piire ja neist mitte üle astuda. Kui pildid tehtud, tuleks „selg ees“ roomates ka ära tulla, et linde mitte häirida.

Väiketüll ja tema liivane keskkond.

Toiduotsinguil olevad väiketüllid.

„Kingitus kallimale“. Eestis üsna väikese arvukusega (400-700 paari) väiketiir andmas üle pulmakinki kaasale.

Virmalised

2. ja 3. mai vahelisel ööl nähti ja pildistati virmalisi nii Soomes kui ka Lätis. Kuna päike on senisest aktiivsem, siis tasub silmad igal juhul lahti hoida – äkki naeratab meilegi see õnn!

Loe teisi Photopointi ajaveebis ilmunud Remo Savisaare fotojutte

Hiljuti jõudis Photopointi poodi Elinchromi uus stuudiovälkude komplekt D-lite 4 it. See kujutab enesest täiustatud versiooni senisest Elinchrom D-Lite 4 komplektist.

Uue mudeli olulisemateks eelisteks vana ees on sisseehitatud ja raadio teel töötavad vastuvõtjad, uus orjasilm ning temperatuurianduriga jahutussüsteem. Täpsemalt saab uue D-lite 4 it välklampide komplekti kohta lugeda Digitesti veebilehel eile ilmunud rohke fotomaterjaliga palistatud ülevaatest.