Lõpuks ometi on käes tõeline suvi! Palavus, kuumus, päikesepiste. Rannad on täitunud inimestega ning sääsed on pugenud varju. Vee temperatuurid on suviselt soojad.
Juulikuu on looduses minu jaoks suhteliselt rahulik aeg. Kevadine särin ja kiire aeg on möödas. Päevane palavus teeb loiuks ning valgus on pildistamiseks sageli liiga tugev.
See on aeg, kus minu fotokotti rändab makroobjektiiv, peegeldi ning isetehtud hajuti.
Hajutiks kasutan pool-läbipaistvat kiletükki, mis on kinnitatud kokku käiva raami külge. Selline abivahend tuleb kasuks päevase ning tugeva valguse pehmendamisel. Metsas või kusagil varjualuses pildistades kasutan aga sageli väikest peegeldit, millega saan vajadusel valgust suunata ja ka koondada. Photopointi tootevalikus leiab ka üsna laia sortimendi kokku käivaid ning käepäraseid hajuteid ja reflektoreid – tasub uurida.
Kiilid
Ringi lendavate mini „helikopterite“ rohkus on praegusel ajal muljetavaldav. Neid võib leida kõikjalt, alates heinamaadest ning lõpetades veekogude kallastega. Liikvel on kiilid, tondihobud, vesineitsikud, liidrikud ja veel palju teisigi. Kuna vee temperatuurid on soojad, siis võib vees kiile pildistades ootamatult mööduda tund või paar. Ikka seda õiget modelli, võttepaika, nurka, rütmi või tausta otsides.
Liidrik puhkehetkel.
Vaikne ja varjatud munemishetk.
Helkivad ööpilved
Öösel tasub heita pilk aknast välja, sest suvises põhjamaataevas võib näha hõbedaselt helkivaid pilvi. Need ei ole midagi nii haruldast, nagu näiteks virmalised Eestimaa taevas.
Helkivaid ööpilvi võib meil näha maist-augustini, kuid just juulikuus esineb neid kõige tihedamini. Olen neid tänavu taevas näinud juba mitmel korral, kuid paraku on minul jäänud need pildile veel püüdmata, kuid … varsti-varsti! 
Kõrvukräts
Kõrvukrätsu pildistamise hooaeg algab minu jaoks maikuu lõpus, kus õhtuhämaruses võib kohata saagilennul olevaid kõrvukaid. Paraku jääb sellel ajal valgust nende jäädvustamiseks sageli vajaka. Tippajaks kujuneb juulikuu. See on aeg, kus pesitsevate kõrvukrätsude järeltulijad on juba üpriski suured ja häälekad. Sellel ajal on kerge leida nende territooriume. Noorte kakulaste näljapiuksud kostavad sadade meetrite kaugusele ning noka teevad nad tavaliselt lahti mõni tund enne loojangut. Lõpmatu toidu mangumine kostub sageli varaste hommikutundideni. Noorte kakulaste näljakisa ärgitab vanalinde tegudele ja nii võib saagijahil olevaid kõrvukrätse kohata suisa paar tundi enne päikese loojumist. Sellel ajal on valgust pildistamiseks juba küll ja küll.
Saagijahil olev kõrvukräts.
Jaht on olnud edukas – küüniste vahel võib märgata prisket hiirehakatist, mis viiakse poegadele söögiks.
Marjad
Looduse andide pildistamine on populaarne teema, kuid sageli saab nende hooaeg läbi enne, kui fotoaparaadi ja/või sobiva objektiiviga neid pildistama jõuame. Päikeseküllastel lagendikel võis esimesi vastupandamatult lõhnavaid ja kutsuvalt punaseid metsmaasikaid näha juba kuu tagasi. Nüüd leiab neid ka varjulisematest paikadest. Maasikad on tänuväärseteks pildistamisobjektideks ja peale pildistamist saab end ka koheselt premeerida.
Ka on praegu just õige aeg seada sammud taas rappa või rabamännikusse, sest sealt võib eest leida mesikollased ja mahlakad rabamurakad. Pildistamiseks, noppimiseks, söömiseks. Ja mitte ainult – raba on alati omanäoline ja pildistamist seal juba jagub.
Rabamurakad omas keskkonnas.
Head suve jätku, päikest, äikest, tuult ja vihma!
Sony tõi eile välja kolm uut Cyber-Shot seeria ülemkihti kuuluvat kompaktkaamerat DSC-WX5, DSC-TX9 ja DSC-T99. Neist kaks viimast on sarnased oma välisilme poolest, seesmiselt on aga TX9 oma kaaslasest üsnagi erinev, evides hoopis WX5 kaamerale omaseid võimalusi ja parameetreid.
Trio kaks võimekamat kaamerat on seega DSC-WX5 ja DSC-TX9. Nende sees on Sony poolt aasta tagasi esitletud Exmor R taustvalgustusega CMOS-senor. See on tavapäraselt kompaktkaamerates kasutatavast CCD sensorist märksa kiirema andmetöötlusvõime ja valgustundlikkusega. Exmor R sensori kiirus teeb võimalikuks ka kogu selle uhke digitaalse nasvärgi, mis Sony neile kahele aparaadile lisanud on.
Uudsed režiimid
Kui kõigis kolmes kaameras on olemas Sony tavaline “Sweep Panorama” režiim, siis WX5 ja TX9 sisse on pistetud alles hiljuti Sony NEX hübriididele lisatud “Sweep Panorama 3D” režiim. See töötleb panoraamvõtte digitaalselt 3D pildiks, mida saab siis Sony 3D telerite ekraanilt ruumilisena nautida.
Lisaks sellele on neis kahes kaameras ka režiim, mis matkib digitaalse töötluse abil peegelkaameraile omast väikest teravussügavust (hägune taust terava esiplaani taga). Selles režiimis tulistab kaamera kiirelt kaks fotot – üks terav ja teine fookusest väljas, seejärel analüüsib neid ja paneb kaks fotot kokku nii, et teravustamispunktist tahapoole jääv ala on udune.
Samamoodi – mitme foto kiire pildistamise ja nendest ühe lõpptulemuse valmistamise teel – toimib ka “Superior Auto” režiim. Selles tulistab kaamera 2-6 fotost koosneva valangu ning kombineerib need seejärel nii et väheneks digimüra või kasvaks dünaamiline ulatus (suutlikkus näidata ühel pildil nii võimalikult tumedaid kui ka heledaid toone). Seda, mida täpselt vähendada või suurendada, otsustab kaamera ise vastavalt sellele mida konkreetselt pildistatakse.
Kõik need vinged digirežiimid on võimalikud muidugi tänu Exmor R sensori kiirele andmetöötlusvõimele. DSC-T99 kaameral on tavaline CCD sensor, mis nii kiiresti mitut pilti teha ei jõua. Seepärast sellel aparaadil ka kõik need eelpoolloetletud omadused puuduvad. On ainult Sony tavapärane “Sweep Panorama” režiim ilma 3D-ta.
Tavapärased megapikslite, tollide ja millimeetrite loendid tulevad nüüd:
Sony Cyber-shot DSC-WX5
- 12.2 MP “Exmor R” taustvalgustusega CMOS sensor
- F2.4-5.9, 5× suumiga “Sony G” objektiiv, 24 – 120 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator
- 2.8″ LCD ekraan, 460 800 pikslit
- Uus “Superior Auto” režiim valib automaatselt pildistatavale stseenile õige pildiprogrammi, vajadusel tulistab 2-6 lasku ja vähendab digimüra või suurendab dünaamilist ulatust
- “Intelligent Sweep Panorama” panoraampiltide loomiseks
- Uus “3D Sweep Panorama”
- “Intelligent Multi Angle” pildistab subjektist 15 fotot erinevate nurkade alt ning pärast kaamerat kallutades kuvab need fotod nii et pilt tundub ruumiline ja liikuv. Sellised pildid on (erinevalt 3D panorama`st) kuvatavad ka kaameras.
- Näo- naeratuse- ja silmapilgutustuvastus; uus “Natural Flash” tulistab ühe eelpildi, analüüsib seda ning korrigeerib välgu võimsust vastavalt sellele.
- “Background defocus” režiim
- Sarivõte 10 fps – 10 maksimumsuuruses kaadrit
- Filmiklipp: Full HD lahutusvõimega (1920 x 1080 @ 60i) Dolby Digital stereoheli, AVCHD koodek; Võimalik filmida ka 1440 x 1080 px ja 1280 x 720 px suurusi klippe MPEG-4 vormingus
- HDMI väljund
- Vooluallikaks NP-BN1 liitiumaku; 230 säritust ühe laadimiskorraga
- Saadaval alates sügisest
Sony Cyber-shot DSC-TX9
- 12.2 MP “Exmor R” taustvalgustusega CMOS sensor
- F3.5-4.6, 4× suumiga objektiiv, 25 – 100 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator
- Kompaktne metallist valmistatud kere
- 3.5″ puutetundlik LCD-ekraan, 921 000 px ja TruBlack tehnoloogia (sama mis Sony NEX kaamerail)
- Samad Superior Auto, 3D Sweep Panorama, Sweep Multi Angle ja Background defocus režiimid nagu WX5 kaameral
- Näo- naeratuse- ja silmapilgutustuvastus
- Filmiklipp: Full HD lahutusvõimega (1920 x 1080 @ 60i) Dolby Digital stereoheli, AVCHD koodek; Võimalik filmida ka 1440 x 1080 px ja 1280 x 720 px suurusi klippe MPEG-4 vormingus
- 32MB sisemälu + Memory Stick Duo/SD/SDHC/SDXC kaardipesa
- Vooluallikaks NP-BN1 liitiumaku; 230 säritust ühe laadimiskorraga
- HDMI väljund
- Tumehall ja roosa värvitoon
Sony Cyber-shot DSC-T99
Erinevused võrreldes DSC-TX9 kaameraga:
- 14.1 MP CCD
- 3″ puutetundlik LCD, 16:9 külgede suhtega laiekraan ja 230 400 pikslit
- Intelligent Auto režiim
- Sweep Panorama režiim
- Filmiklipp: 1280 x 720 px (30 fps) MPEG-4 vormingus
- Hallis, mustas, roosas, rohelises, ja lillas värvitoonis
- Septembris
Vahetatavate objektiivide, suurte sensorite ja ilma optilise pildiotsijateta fotoaparaadid ehk hübriidkaamerad on praegu olemas Panasonicul, Olympusel, Samsungil ja Sony`l. Nii Canoni kui ka Pentaxi kohta on levinud õhkõrnu kuulujutte selle kohta, et ka nemad midagi hübriiditaolist kavandavad. Kõige jõulisemalt kolmest suuremast kaamerameistrist on nüüd aga selles vallas esile astunud Nikon.
Juba mitu nädalat tagasi esitas Nikonrumours.com veebileht materjali Nikoni hübriidkaamerate bajonetipatentide kohta. Eile aga tegi suu lahti mõne päeva eest Nikoni presidenditoolile tõusnud Makoto Kimura isiklikult. Mr Kimura ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et firmal on plaanis esitleda uut tüüpi, ilma peeglisüsteemi ja optilise pildiotsijata kaamerat “käesoleva või järgmise aasta kestel”. Veel lisas MR Kimura, et sellel uudsel kaameral saab olema täiustatud videoklipi salvestamise funktsioon.
Nikonil on järgmisteks aastateks vägagi ambitsioonikad plaanid. Kui kestvaks rahandusaastaks prognoosib firma käivet 880 miljardit jeeni, siis 2013 a lõppevaks rahandusaastaks loodavad Nikoni analüütikud käibeks pea 25% kõrgemat 1,1 triljonit jeeni. Kuna kompaktkaamerate müük on kõikjal maailmas näitamas langustendentsi, siis peavad peegel- ja hübriidkaamerad olema nendeks krattideks, kes sellise rikkuse Nikoni õuele toovad.
Allikas: bloomberg.com
Foto: Kimimasa Mayama/Bloomberg
Nikoni soodsaim peegelkaamera D3000 on nüüd väärt rohkem kui kunagi enne. Nimelt saavad kõik, kes ostavad juulikuus selle 10,2 MP ja 3.0″ LCD ekraaniga pildimasina, kingituseks kaasa Nikoni suvise lisatarvikutekarbi väärtusega 1299.-. Karbi sees on vägagi käepärane ja mõnus kaamerakott, 2 GB SD mälukaart, mikrofiiberlapp objektiivi esiläätse puhastamiseks ning mõnusalt suvine Nikoni rannapall. Vaatame kingitava hobuse suhu ka:
Nikon D3000 digitaalne peegelkaamera Photopointis
Eelmistes Point TV osades rääkis Ardo-Jako Kata uutest Bumblebee seeria fotokottidest Ultra Light ja Pro Light. Täna võtab Ardo ette Bumblebee-seeria kolmanda esindaja – neist kõige soodsama, harrastajaile valmistatud fotoseljakoti Kata Bumblebee D-Light. See on oma disainikeelelt ja põhiolemuselt sarnane oma suguvendadega kuid omab siiski ka mõningaid olulisi erinevusi.
Head vaatamist.
Pentax Optio W90 on juba iseeneest üks vinge riistapuu – tugev, veekindel ning oma klassis konkurentsitult parima pildiloomega kompaktkaamera. Kui sellega koos aga veel Scott jalgratas või Sonimi telefon sülle langeb, siis kammib asi ikka päris kreisiks.
Nüüd kohe hakkabki kammima, sest esimesel mail alanud Pentaxi auhinnamängu võitjad on välja loositud ning tasumise tund on kätte jõudnud. Esmalt täname kõiki, kes esimesest maist 30 juunini Photopointist ostetud kaamera registreerisid ning loosimises osalesid. Õnneks ei saa Pentax W90 mängus võitjaid olla ainult üks vaid koguni 10. Nende võitjate nimed ning võidetud trofeed on:
- Scott Aspect 45 maastikuratas Hawaii Expressilt – Rainer Hendla
- Ultratugev Sonim mobiiltelefon S1 Land Rover – Larisa Lepik
- Pentax Marine veekindel binokkel – Epp Kõiva
- Suunto T-1 pulsikell – Anni Simral
3 ajakirja “Kalastaja” aastatellimust:
- Kaidi Teller
- Agu Vijar
- Artur Nõmm
3 ajakirja “Paat” aastatellimust:
- Meelis Soomets
- Aivo Kähr
- Rene Varrik
Palju õnne võitjatele (lähipäevadel võetakse teiega ühendust) ning suur tänu kõigile osalejaile.
Fotokursus.ee veebilehel ilmus täna fototöötlusprogrammi GIMP tasuta kursuse viies osa. Eelmisel korral sai teekond läbi parima vabavaralise fototöötlusprogrammi lõpetatud pintslite, mustrite ja gradientide juures. Sel nädalal viib kursuse autor Marge Nelk huvilised värvide maailma, räägib esmalt natuke Colors dialoogidest, mis on ühtlasi viimane samm GIMPi kasutajaliidesega tutvumise teel ning liigub siis edasi värvide töötlemise juurde.
Vaata lähemalt Fotokursus.ee veebilehelt.
Nägemisega on nagu iga muu tegevusega – mida rohkem teed, seda paremini õnnestub. Nägemine pole fotograafilises mõttes lihtsalt võime asju füüsiliselt näha, vaid see on pigem oskus meid ümbritsevast välja tuua e. “näha” meeliköitvaid motiive, mis pakuvad meile visuaalset naudingut. Ning see võime on treenitav.
Kui me soovime, et meie pildid köidaksid teisi, kes polnud samal hetkel meiega samas kohas, kuuldes lisaks ka helisid ning tundes lõhnu, mis tugevdavad emotsioone pildistatava objekti suhtes, nõuab see meilt veidi pingutust.
Mõnes mõttes võiks seda võrrelda kullaotsija tegevusega jõe kaldal. Ta jõuab kohta, kus potentsiaalselt võiks kulda leiduda, tõstab sõela sisse liiva ning hakkab sõeluma. Märgates kullatükki, sõelub selle liiva seest välja. Sellest tegevusest võib üle kanda vähemalt kaks momenti – nägemise e. märkamise oskus ning lihtsustamise ja välistamise oskus (väljajätmise oskus).
Oskus märgata
Kullaotsija teab, milline kullatükk välja näeb ning kus kulda võib leida. Sõeludes näeb ta oma vaimusilmas kullatükke ja kui siis mõni sõelale satub, tunneb ta selle ära ning keskendab oma tähelepanu sellele. Samuti on pildistamisega. Selleks, et märgata kullatükke või tugevaid motiive, on vaja olla häälestunud teemale.
Fotograafia puhul tähendab see oma objekti tundmist. On öeldud, et heas looduspildis on koos 10% tehnikat ja 90% looduse tundmist. Mõni aeg tagasi sõitsin sõbraga autos ja aeg-ajalt juhtisin ta tähelepanu hiireviule, rebasele, metskitsele – kes sõiduteest kaugemal, kes lähemal toimetamas. Ta küsis, et kas ma autot juhtides teele ka vaatan. Eks ikka vaatan, aga kui silm teab, kus eelmainitud elukad tavaliselt toimetavad, siis võtab nende märkamine vaid murdosa sekundist. Ehk siis märkamise oskus on tihedalt seotud objekti tundmisega. Ja see kujuneb välja pideva harjutamise käigus. Kaks jõe ääres kõndijat võivad näha erinevaid asju – üks näeb kaldasse uuristatud auku, millest pilk üle libiseb, kuid teine näeb selles augus kopra käiku ning tuleb tagasi kobrast pildistama – teadmised teevad vahe.
Kindlasti juhtub ka seda, et kullaterasid leitakse etteaimamata nagu Saaremaa randadest võib leida Lätist kohale uhutud merevaiku ning pildistamistväärt motiivid astuvad meie ette ilma otsimata. Kuid selleks on hea olla valmis ja avatud. Valmis ühe hetkega teemat vahetama ning hea motiivi üles noppimiseks veidi tööd tegema. Kui motiiv on mõttes olemas, hakkame sõeluma!
Oskus lihtsustada ja välja jätta
Kollase vesikupu lehed on algmaterjaliks, millest head pilti välja sõeluma hakata.
Kui kõik üleliigne välja jätta võib “sõelumise” tulemuseks võib olla meeldivalt lihtne kompositsioon. Kas märkad, kus need kaks lehte on ülemise pildi kaoses?
Kui kullaotsija mõtleks, et kõik see kullatera ümbritsenud liiv on väärtuslik ning selle oma seljakotti kallaks, siis ega ta oma leitud varandusega eriti kaugele jõuaks kõndida. Ega nii ükski kullaotsija teegi. Ikka sõelutakse liiv välja ja kullaterad kogutakse kotti. Objektiivid on nagu sõelad ning lainurkobjektiivid on nagu laiad sõelad. Viimastesse mahub eriti palju, kui võrrelda näiteks superteleobjektiividega. Kui lainurksuum “laiaks” kruttida, tekib kohe vajadus sõelumise järele. Niimoodi jõuamegi kompositsiooni juurde, mis iseenesest ongi lihtsustamise ja välja jätmise oskus. Kullaotsija sõelumine ongi fotograafi komponeerimine – seda tuleb teha seni kuni pilt saavutab oma maksimaalse tugevuse. Sellise hästi sõelutud pildi kohta öeldakse tavaliselt “Vau!”
Kuigi eelmainitud lihtsustamise ja väljajätmise oskus on hea pildi saavutamisel ülioluline, ei tähenda see tingimata seda, et ilma pilti analüüsimata ei ole võimalik suurepäraseid pilte teha. Ansel Adams on öelnud, et “kui mind valdavad tugevad tunded, siis ma lihtsalt pildistan. Ma ei püüa oma tundeid selgitada”. Inimesele on kaasa antud kunstitaju ning alateadvuses tunneme seetõttu ära hea pildi, oskamata ehk isegi selgitada, miks see meid köidab. Samuti on Adams öelnud, et “fotograafia on kaosest korra loomine”. Näiteks võib toas valitseda kaos. Kui aga asjad tõsta oma kohtadele, praht välja viia, sobib sellist tuba juba teistelegi näidata. Kuid nii nagu asju täis tuubitud toas keset prügi ei tunne inimene end hästi, ei saa ka tugevalt puudutavas pildis olla koos liiga palju elemente. Pildistaja ülesandeks jääbki peamiste kõnetavate elementide leidmine ning nende korrastamine nii, et jääks piisavalt hingamisruumi.
Kuna meie fotokate mälukaardid on suured ja sinna mahub palju, kipume mõtlema, et küll kodus vaatame ja saame välja lõigata selle, mis pole oluline. Küll arvuti taga on aega komponeerida. Kuid et vältida mõttetut ja koormavat “liiva” koju tassimist, on mõistlik tegeleda komponeerimisega juba enne päästikule vajutamist. On muidugi selge, et kui tegemist on liikuvate objektide pildistamisega, mille kaadrisse saamisega võib tegu olla – näiteks lendavad linnud – siis kuna hetk on kiiresti mööduv ja kordumatu, jääb kompositsiooni kohendamine tõepoolest kodutööks. Aga üldjuhul on mõistlik üleliigne “liiv” sõeluda välja enne selle kallamist koduarvuti kõvakettale.
Kuidas siis lihtsustada ja välja jätta? Pole lihtsamat reeglit kui “Liigu!” Liigu ümber objekti. Säti kaamera statiivile alles siis, kui sobiv perspektiiv on leitud. Kükita, tõuse kikivarvule, astu edasi ja tagasi, keerle ümber objekti. Muuda pildielementide suhtelist suurust objektiiviga, et leida pildielementide vahel tasakaalu. Jäta välja kõik tähelepanu kõrvale juhtivad elemendid. Ära mõtle ka nii, et küll ma hiljem selle pildi pildiks jutustan. See ei ole fotograafia, see on kirjakunst! Kuigi oma fotode juurde mõnusate juttude pajatamine on alati tore asi, on fotograafia eeskätt ikkagi valgusega kirjutamine ja kõnetava hetke tabamine selliselt, et pilt ise hakkab jutustama.
Kokkuvõtteks võib öelda, et kompositsioon on nägemisele lisaks tasakaalu leidmine pildis. Mille vahel on vaja tasakaalu leida? Valguse ja pimeduse, suure ja väikese, mustrite, kaarte, joonte, struktuuri ja paljude muude nüansside vahel. See kõik aitab ka teistel näha seda, mida me ise oleme näinud ning seda võimalikult mõjusalt edasi anda. Kui need asjad “sõeludes” paika saab, ongi meie kullatera leitud, meeliköitvalt esitatud ning sel moel hea pilt sündinud.
Kui peegelkaamera sisseehitatud välklambist pildistaja jaoks enam ei piisa, tuleks hankida väline välklamp. Kui aga siis ka sellest kunagi midagi enamat välja võluda tahaks, tuleks vaadata välise välklambi jaoks valmistatud hajutite ja muude tarvikute poole. Eesti turul on siiamaani sel alal olnud konkurentsitult kõvim tegija Lumiquest. Hiljuti aga saabus Photopointi poodidesse müügile rida hoopis teist masti hajuteid – mujal maailmas palju kuulsust kogunud Gary Fongi omi.
Need on ühed õige huvitavad tarvikud ning väärivad seetõttu Digitesti veebilehe aegade põhjalikeimat ülevaadet – selline eile ilmuski. Seitsmelehelisel, rohkete tootefotode, testpiltide ja graafikutega varustatud ülevaates testib Valle kolme Gary Fong`i välklambitarvikute komplekti:
- kahe hajutikoonuse ja kolme tüüpi lisaga “Lightsphere Universal Pro Kit“
- kokku volditav “Lightsphere Collapsible“
- kitsalt valgust suunav hõbedase hajutikoonusega “Lightsphere Universal PowerSnoot“
Fototehnika uudiseid ja ülevaateid kajastav veebileht dcresource.com on valmis saanud ülevaate, kus teineteiselt mõõtu võtmas lausa kaheksa uut kompaktkaamerat. Kõik testitud aparaadid võib hinna poolest liigitada soodsamasse kategooriasse – üle 3000 krooni maksvat mudelit nende seas ei ole. Võitlustulle asutvad:
- Canon Digital IXUS 105 IS
- Kodak EasyShare M550
- Nikon Coolpix S3000
- Olympus FE-4030
- Panasonic Lumix DMC-FH3
- Pentax Optio H90
- Samsung SL600
- Sony Cyber-shot DSC-W330
Kokkuvõttes jagatakse kaamerad kolme gruppi: “Parimad”, “Tasub vaadata” ja “Tasub mööda vaadata”. Esimese grupi vääriliseks tunnistatakse vaid kaks aparaati – Canon IXUS 105 IS ning Pentax Optio H90. Canoni puhul tõstetakse esile pildikvaliteeti, millele sekundeerivad optiline värinastabilisaator ja metalne kere. Pentax H90 plussideks on keskmisest parem pildikvaliteet kõrge ISO puhul, 5X suumiga 28-140 mm objektiiv, disain ja muidugi ülisoodne hind.
- Loe kogu ülevaadet dcresource.com veebilehel.
- Canon Digital IXUS 105 IS Photopointis
- Pentax Optio H90 Photopointis