Peegel- või hübriidkaameraga filmides ei saa kasutada optilist pildiotsijat. Kaadrisse jäävat ning mälukaardile salvestavat tuleb hinnata kaamera LCD-ekraani vaadates. Eriti käsitsi teravustamisel võib see osutuda keeruliseks, kuna ekraanilt paistev, fookustatav objekt on tihti liiga pisike. Mõnikord takistabb LCD-ekraanilt olukorra hindamist ka sellele paistev päike või lihtsalt heledam valgus.
Üheks lahenduseks sellele probleemile on väline, suurem monitor, millele kantakse HDMI abil kaamera LCD-ekraanile mõeldud pilt. Sellised ekraanid on aga päris kallid ning vajavad tihti ka spetsiaalset õlaraami, mille külge kinnituda. Soodsam ning teatud olukordades kindlasti ka mugavam ja tõhusam varjant on siin: LCD-pildiotsija ehk lühidalt LCDVF. See kinnitatakse kaamera LCD-ekraani peale ning tulemuseks on suur ja hele elektrooniline pildiotsioja. LCDVF on valmistatud siinsamas Eestis, Tartus. Alates tänasest on LCDVF müügil kõikides Photopointi kauplustes ja veebipoes. Vaatame lähemalt.
LCD pildiotsijatest on hetkel olemas kaks versiooni. Esimese nimeks on lihtsalt LCDVF – see sobib enamikule videot filmivatele, 3,0″ ekraaniga digipeeglitele (Canon 5D Mark II, Canon EOS 7D, Pentax K-7, Nikon D90 jne). Teine variant – LCDVF 3/2 – on valmistatud kaameraile, mille LCD-ekraanid on tavalisest laiemas, 3:2 formaadis. Selline LCD-ekraan on näiteks Canon 550D peegelkaameral.
Toodete valmistajaks on firma LCDVF OÜ. Firma aadressiks Kastani 17-1, 50409 Tartu, Estonia. Tegemist ei ole mingite tagaõuevidinatega – LCDVF on kogu maailma foto- ja videoringkondades palju tunnustust pälvinud ning seda müüvad muuhulgas ka sellised suured ülemaailmsed fotokaupluste ketid nagu Adorama ning B&H.
Karbis on: LCDVF, kaks kinnitusraami, lisapehmendus okulaari jaoks, neopreenist vutlar, puhastuslapp ja kasutusjuhend.
Suur kummist okulaar mugavaks vaatamiseks. Joontega süvistatud kummi välisäär võib tekitada tunde, nagu saaks seda keerata. Tegelikult ei ole LCDVF-il mitte ühtegi liikuvat osa peale punase vitsa kummokulaari taga – selle külge kinnitub randmerihm ning muud funktsiooni sel punasel liikuval rõngal ei ole.
LCDVF konstruktsioonis on üks akromaatiliste läätsede paar – see suurendab LCD-ekraani pilti 220% võrra, hoides samal ajal ära geomeetrilised- ja värvimoonutused. Pildiotsijast paistev ekraan on suur ja kirgas – nagu vaataks 42″ ekraani pooleteise meetri kauguselt.
Tootega on kaasas selline ühelt poolt punasest mikrokiust ja teiselt poolt pehmest nahksena tunduvast materjalist valmistatud padjand.
Selle padjandi saab tõmmata kummokulaari peale ning peab ütlema, et koos sellega on pildiotsijasse ülimalt mugav vaadata.
Pildiotsija kinnitub peegelkaamera külge magnetitega. Et magnetühendus aga võimalik oleks, peab eelnevalt kaamera LCD-ekraani ümber kleepima õhukese metallraami. Neid on komplektis kaks – juhul kui ostate kunagi uue kaamera, saate siis pildiotsijat edasi kasutada. Ette on nähtud, et see metallraam jääbki kaamera külge – nagu kasutusjuhendis kirjas, saab selle aga siiski ka äärmise vajaduse korral sealt eemaldada.
Pildiotsioa sobib nii vasaku-kui ka paremasilmalistele. Vasaku silmaga vaatajad peavad lihtsalt LCDVF-i teistpidi magneti külge asetama.
Siin pildil on saanud kokku LCDVF (vasakul) ja spetsiaalselt Canon 550D jaoks valmistatud LCDVF 3/2 (paremal).
Nagu näha, on LCDVF 3/2 (vasakul) alus ja raam laiema profiiliga kui paremal oleva LCDVF oma.
Nii näeks välja LCDVF 3/2 Canon 550D külge kinnitatuna.
Päris paksust ja pehmest neopreenist valmistatud kotike jätab igati kvaliteetse mulje. Seest on see punast värvi, varustatud vöökonksu ja kinnitusnööriga. Sobib ka objektiivikotiks.
-
LCDVF Photopointis: 1599.-
-
LCDVF 3/2 Photopointis: 1299.-
Täna on Canoni päev. Lisaks neljale EF seeria objektiivile ja kahele telekonverterile esitleb firma ka kauaoodatud digitaalset peegelkaamerat EOS 60D. Tegemist senise EOS 50D järglasega, mis paigutub Canoni kaamerahierarhias populaarse EOS 550D ning juba pea profikaamera staatusega EOS 7D vahele.
Kuigi vormiliselt EOS 50D järglane, ei ole 60D lihtsalt täiustatud mudel vanemast kaamerast. Kuna EOS 7D ning EOS 50D olid teineteisele omaduste poolest väga lähedalseisvad aparaadid, siis kujutab uus 60D enesest kere ja kasutamismugavuse poolest koguni pisendatud versiooni eelkäijast.
Nii salvestab 60D nüüd andmeid CF kaardi asemel SD mälukaardile, kaamera tagant on kadunud joystick ja ekraani all olevad nupud ning kere ei ole enam magneesiumsulamist vaid sarnaselt EOS 550D-le plastikust. See kõik tähendab, et EOS 60D kuulub entusiastidele suunatud kaamerate hulka ning kujutab endast 550D-st astme võrra võimekamat aparaati, mis paigutub oma omaduste ja tehniliste andmete poolest täpselt 550D ja 7D vahele.
Samas on siiski palju omadusi, mis täna esitletavas kaamera on 50D-ga võrreldes olulisel määral edasi arenenud. Olulisemad neist on EOS 7D seest tuntud 18 MP CMOS sensor, 1080p filmiklipi salvestamise võimalus kiirustega 30, 25 ja 24 kaadrit sekundis, välja keeratav ja pööratav 3“ 1040 000 piksliga LCD-ekraan, ISO 100-3200 (võimendusega kuni 12800) ja kaamerasisene RAW failide töötlusvõimalus. Sarivõte aga on (mälukaardivahetuse tõttu?) pisut aeglasem kui 50D aparaadil – 5.3 kaadrit sekundis (vs 50D 6.3 fps).
Canoni lubab EOS 60D kaamerat müüma hakata septembrikuus. Soovituslikuks EOS 60D kere jaehinnaks Euroopas nimetab Canon €1309.99. EF-S 18-55mm objektiiviga komplekti soovituslik hind on €1429.99 ja 18-135mm objektiiviga komplekti hind €1669.99.
Canon esitleb täna koguni nelja esmaklassilist EF-seeria objektiivi. Nendeks on:
- EF 8-15mm f/4 L USM kalasilmobjekltiiv
- EF 70-300mm f/4-5.6L IS USM telesuum
- EF 300mm f/2.8 L IS II USM valgusjõuline teleobjektiiv
- EF 400mm f/2.8L IS II USM valgusjõuline teleobjektiiv
Allpool kõigist neist lähemalt:
EF 8-15mm f/4 L USM kalasilmobjekltiiv
8-15 mm kalasilmobjektiiv on maailmas ainulaadne, kuna suudab täiskaadersensoriga kaamera ees pildistada nii sfäärilisi, 180° vaatenurka katvaid kui ka kogu kaadrit täitvaid fotosid. APS-C sensoritega kaamerate ees muutub objektiivi vaatenurk väiksemaks, mistõttu 180° vaatenurgaga fotosid pildistada võimalik ei ole. Täiskaadri ees täidab objektiivi vaatenurk kogu kaadri 15 mm fookuskauguse juures. APS-C ja APS-H sensoritega digipeeglite jaoks on objektiivil suumirõnga piiraja, mis takistab selliste fookuskauguste valiku alates millest vinjenteerumine nähtavaks saab.
Objektiivil on ilmastikukindlate tihenditega korpus, konstruktsioonis on kasutatud ühte ultra-madala dispersiooniastmega läätse ning ühte asfäärilist elementi. Kõik läätsed on valguse paremaks juhtimiseks kaetud Canoni Super Spectra vääristusega, esiläätse siseküljel on SubWavelength Structure vääristus, mis võitleb objektiivi sees tekkida võivate helkide vastu. Lisaks sellele kõigele on objektiivi esi-ja tagaläätsede välispindadel vett ja mustust hülgava toimega fluorvääristus.
Objektiiv peaks poodidesse jõudma 2011 aasta jaanuaris, soovitusliku UK jaehinnaga £1499.99.
EF 70-300mm f/4-5.6L IS USM telesuumobjektiiv
70-300mm f/4-5.6L kuulub Canoni soodsamate L-seeria telesuumide hulka. Selle olulisemateks omadusteks on:
- USM teravustamismootor
- Kompaktne ja ilmastikukindel korpus
- Optiline värinastabilisaator
- Ümaraservalised diafragmalabad (8)
- Minimaalne teravustamiskaugus: 1.2 m
- Ultra-madala dispersiooniastmega lääts,
- Vett ja mustust hülgava toimega fluorvääristus läätsede väliskülgedel, Super Spectra vääristus
Objektiivi on turule oodata oktoobrikuus soovitusliku UK jaehinnaga £1599.
EF 300mm f/2.8 L IS II USM ja EF 400mm f/2.8L IS II USM valgusjõulised teleobjektiivid
Tegemist on uuendatud versioonidega senistest 300 ja 400 mm valgusjõulistest teleobjektiividest. Uutel tulijatel on täiesti teistsugune optiline konstruktsioon ning Canoni uusim, 4 stoppi aeglasema säriajaga pildistada lubav värinastabilisaator, mis aktiveerub ainult särituse ajal. Objektiivid on senisest pisut kergemad, nende korpused on valmistatud magneesiumsulamist ja titaanist. Läätsedele on kantud pea kõik vääristused, mis Canonil üldse olemas on ning geomeetriliste- ja värvimoonutuste vastu võitlevatest elementidest siin juba puudust ei ole.
Mõlemad objektiivid peaksid turule jõudma käesoleva aasta detsembrikuus. Hindadeks – taas Canoni nimetatud Suurbritannia jaehinnad – 300 mm: £7,499.99; 400 mm: £11,449.99.
Laupäeval, 28. augustil toimub Narva Astri keskuses Photopointi kaupluse ees töötuba, kus tutvustakse Pentaxi peegel- ja kompaktkaameraid. Kohapeal saab ise kaameraid proovida, pilte teha ning spetsialistidega nõu pidada.
Tehtud pildi trükib Photopoint osalejale tasuta. Lisaks on Pentaxi päeval ning järgneval nädalal (28.08 – 4.09.2010) kõik Pentaxi kompaktid -10% ja Pentaxi peegelkaamerad -5% soodsamad.
Pakkumine kehtib Astri keskuse Photopointis.
Ürituse kestvus 12.00-16.00
Sony poolt eile esitletud poolläbipaistva peegliga digikaamerad STL α55 ja STL α33 on kahtlemata kõigist teistest fotokaameratest erinevad. Kui nii, siis millisesse klassi nad kuuluvad? Kas nad on hübriidkaamerad (peegelkaameraile omast optilist pildiotsijat neil ju ei ole), peegelkaamerad (nende ette ei saa ju ilma lisavahendita kinnitada hübriidkaamerate objektiive ning neil on peegel) või täiesti uut tüüpi kaamerad?
Kas STL α55 ja STL α33 on peegelkaamerad?
Kõik oleneb ilmselt sellest, kuidas defineerida sõna „peegelkaamera”. Wikipedia kirjutab, et „peegelkaamera on kaamera mille mehaaniline peeglisüsteem ning pentaprisma juhivad objektiivist siseneva valguse kaamera taga olevasse pildiotsijasse“. Sony uutel kaameratel on küll peegel, kuid see täidab sootuks teistsugust funktsiooni kui ülalolevas definitsioonis sedastatud. Pildiotsija ja pentaprisma siin puuduvad ning seetõttu ei ole STL α55 ja STL α33 näol tegemist peegelkaameratega.
Kas STL α55 ja STL α33 on hübriidkaamerad?
Kuidas aga defineeritakse sõna”hübriidkaamera”? Kuna see kategooria on alles tekkinud, siis ei ole selle piirid väga konkreetselt ja üheselt määratletud. Inglise keeleruumis on jõutud vaikivale konsensusele ja hakatud Micro Four Thirds kaameraid (Panasonic G-seeria, Olympus PEN) ja APS-C sensoritega hübriide (NEX, Samsung NX) nimetama „Mirrorless interchangeable lens camera“ ehk eesti keeles „ilma peeglita, vahetatavate objektiividega kaamera“. Selle, üldtunnustatud nimetuse kohaselt on hübriidkaamera olulisemateks omadusteks: 1. Peegli puudumine ja 2. Vahetatavad objektiivid.
STL α55 ja STL α33 kaamerail saab objektiive kahtlemata vahetada. Seega vastavad need aparaadid hübriidkaameraks olemise teisele tingimusele. Hoopis keerulisem on aga esimese tingimusega. Hübriidkaameral ei tohi olla peeglit – Sony mõlemal uuel kaameral see aga on.
Tähele tuleb aga panna, α55 ja α33 sees olev peegel on oma olemuselt ja funktsioonilt hoopis teistsugune, kui hübriidkaamerate nimetuses nõutud on. Wikipedia kirjutab, et „mirrorless interchangeable lens camera“ paralleelväljendiks on „electronic viewfinder interchangeable lens camera“ ehk „elektroonilise pildiotsijaga , vahetatavate objektiividega kaamera“.
Neid kahte paralleelmõistet üksteisega võrreldes saab selgeks, et sõna „peegel“ on siin defineeritud tema funktsiooni läbi, mitte füüsiliste omaduste põhjal. Hübriidkaameras ei tohi olla peeglit, mis peegeldaks valgust optilisse pildiotsijasse. Ehk – tal ei tohi olla optilist pildiotsijat.
Tõepoolest – pindu, mis valgust vähemal või suuremal määral peegeldavad ning mida seega peegelpindadeks ehk peegliteks nimetada võib, on ka kõige tavalisemate hübriidkaamerate sees küllaga. Sellist aga, mis valgust pildiotsijasse peegeldaks ning mis pildistamisel sensori eest lahkuks, tavalistel hübriididel ei ole. Seda ei ole ka STL α55 ja STL α33 kaamerail. Seega vastavad need kaamerad Hübriidkaamerateks olemise tingimustele.
Kas STL α55 ja STL α33 kuuluvad ehk hoopis uude kategooriasse (nagu tundub arvavat Sony)?
Sony nimetab α55 ja α33 kaameraid „Translucent Mirror Technology digital camera”. Jääb selgusetuks, kas ta soovib vaid eristada neid kahte kõigist teistest kaameratest või annab koguni mõista, et need peaksidki kuuluma täiesti uude kategooriasse.
Kõigist teistest hübriidkaameratest eristab neid eelkõige kaks iseloomustajat: 1. Nende ette saab ilma adapteriga kinnitada samu objektiive nagu tootja peegelkaamerate ettegi. 2. neil on kontrasttuvastusega autofookuse asemel faasituvastusega autofookus. Need ei ole aga piisavad selleks, et tunnistada need kaks kaamerat eraldi klassi kuuluvaks.
Lõppotsus
Seega on ka STL α55 ja STL α33 kaamerad „ilma (pildiotsijasse valgust peegeldava) peeglita, vahetatavate objektiividega kaamera“ ehk „elektroonilise pildiotsijaga , vahetatavate objektiividega kaamera“ – eesti keeles lühidalt – hübriidkaamera.
Eile oli Sony`l tähtis päev. Lisaks kolmele fiksobjektiivile ning uudse tehnoloogiaga varustatud hübriidkaameratele esitles firma veel kahte digitaalset peegelkaamerat. α580 ja α560 erinevad teineteisest ainult sensori ning sellest tulenevate pisemate parameetrite poolest. α 560 aparaadil on seesama 14.2 CMOS-sensor, mida peidavad endas NEX-3 ja NEX-5 ning STL α33 hübriidid. α580 on aga pisut vingem relv ja omab STL α55 kombel uut 16,3 MP CMOS sensorit.
α580 ja α560 on Sony esimesed peegelkaamerad, millega saab filmida videot. Pärastiseks töötluseks sobivam AVCHD formaat filmib 1080i klippe kiirusega 60 kaadrit sekundis. Rohkem kokku pakitud, kuid koheseks vaatamiseks sobivamasse MP-4 vormingusse talletatakse 1440 x 1080 piksli suurune video (30 fps). Sarivõtet on võimalik klõbistada üllatavalt kiirelt – kuni 7 fps (ilma automaatse teravustamiseta). Autofookusega saab pildistada 3 kaadrit sekundis, mis – võrreldes näiteks α 390 vastava näitajaga (2,5 fps) – ei ole väga halb tulemus.
Nii α560 kui ka eriti α580 näol on tegemist väga kõvade konkurendiga Canon EOS 500D ja Nikon D5000 kaameraile (Canon 550D on juba veidi kallim kaamera ning märksa paremate videoomadustega). Mäletatavasti kirjutas Dpreview oma STL α55 ülevaates uue 16.3 MP sensori mürataseme kohta päris kiitvaid sõnu. Lisagem siia ka videorežiim, 15-punktiline autofookus, 1200-tsooniline särimõõtmine, 3” hea lahutusvõimega kallutatav LCD, vastupidav aku (1050 laksu ühe laadimiskorraga) ja olemegi saanud ühe väga korraliku kaamera. Vähemasti teoorias.
α580 digipeegli lubab Sony turule tuua 2010 oktoobris, α560 aparaadi aga 2011 aasta esimeses kvartalis.
Sony α560
Sony α580
Sony täna esitletavad fotoaparaadid STL α55 ja STL α33 ei ole peegelkaamerad ega ka päris NEX-seeria sarnased hübriidkaamerad. Digipeeglitest eristab neid uusi masinaid optilise pildiotsija puudumine. Hübriidkaameratest aga peegli olemasolu, mõõtmed ning E-bajoneti asemel tavalise α-bajoneti olemasolu.
Need aparaadid on oluliseks verstapostiks Sony ning ilmselt ka kogu kaameratööstuse arenguloos. Uudsed tehnilised lahendused teevad võimalikuks (selles klassis) enneolematu sarivõttekiiruse – 10 kaadrit sekundis. Sellele näitajale suudavad vastu astuda vaid profikaamerad nagu Canon EOS 1D Mark IV Või Nikoni D3S. Lisaks on uued aparaadid võimelised kiireks faasituvastusega automaatseks teravustamiseks LCD-otsevaate režiimis ning sujuvaks jätkuvaks teravustamiseks filmiklipi salvestamisel. Kuidas see kõik saavutatud on, sellest lähemalt allpool. Enne seda aga klassikalisematest funktsioonidest ning omadustest.
Sensor
STL α33 sees on sama 14,2 MP CMOS sensor, mida kasutavad Sony hübriidkaamerad NEX-3 ja NEX-5. STL α55 peidab endas aga täiesti uut, Sony α kaamerate seas seni suurima lahutusvõime/pikslite hulgaga 16.7 MP CMOS sensorit. Kaks kaamerat erinevadki teineteisest peamiselt sensori poolest. α55 omab veel sisseehitatud GPS-seadet ning 10 fps sarivõtte võimalust.
Nii STL α55 kui ka STL α33 sensori tundlikkust saab seadistada vahemikus ISO 100 – ISO 12 800 (multi-shot NR režiimis ka ISO 25 600). Dpreview STL α55 kaamera esmases ülevaates selgus, et uue sensori müranäitajad on positiivselt madalad – digimüra muutub nähtavaks alles ISO 800 juures ning väikeste väljatrükkide puhul võib vabalt kasutada isegi maksimaalset ISO 12 800 seadistust.
LCD ja elektrooniline pildiotsija
STL α55 ja STL α33 on esimesed Sony α-seeria kaamerad, millel on täielikult välja keeratav ja pööratav ekraan. Vajadusel saab selle keerata tagurpidi nii et LCD pealispind kahjustatud ei saaks ning muidugi aitab see pildistajat keerulisemates kadreerimisolukordades. Mõlema kaamera LCD-ekraanid on identsed – 3” diagonaaliga ning väga hea lahutusvõimega – mahutavad 921 000 px (tavalised kompaktkaamerate ja algajaile suunatud peegelkaamerate ekraanidel on tavaliselt umbes 500 000 pikslit).
Optilise pildiotsija asemel on uutel kaameratel elektrooniline pildiotsija. Dpreview STL α55 kaamera esmase ülevaate hinnangul on selle esitlusvõime suurepärane. Sellele mahutatud 1,4 MP kindlustavad pisikese LCD-ekraani väga hea lahutusvõime nii et selle abil saab probleemideta ka keerulisemaid objekte teravustada.
STL α55
Videorežiim
Nii STL α55 kui ka STL α33 kaameraga on võimalik salvestada Full HD videoklippe. Neid võib filmida kahes vormingus – pärastiseks töötluseks sobivam AVCHD formaat filmib1080i klippe kiirusega 60 või 50 kaadrit sekundis. Rohkem kokku pakitud, kuid koheseks vaatamiseks sobivam MPEG-4 vorming filmib 1080p videot 20 või 25 kaadrit sekundis.
Kasuliku omadusena videorežiimi juures on sisend välise mikrofoni jaoks ning loomulikult sujuv automaatne teravustamine filmimise ajal. Negatiivseks aspektiks on aga see, et filmiklipi säritust ei ole võimalik seada manuaalselt. Ehk on Sony`l seda funktsiooni plaanis tarkvarauuendusega täiustada…
Sarivõte
Sony uute kaamerate sarivõte on ülikiire. α33 kaamera on võimeline klõbistama 20 RAW/35 JPFG faili järjest kiirusega 6 fps (7 fps automaatse särituse korral (kui ava on fikseeritud kõige lahtisemasse asendisse)). α55 kaamera tulistab tavaolukorras samuti 6 fps kiirusega – programmirattale märgitud automaatse säritusega sarivõtterežiim on aga võimeline 10 fps esituseks. Dpreview toob oma esmases ülevaates aga ära mõningad, selle kiire sarivõtte varjuküljed. Nimelt toimib autofookus ainult siis, kui kasutatakse automaatset sarivõtterežiimi. Samuti ei suuda kaamera anda sarivõtte ajal pildistajale adekvaatset infot kadreeringu kohta.
Uudne tehnoloogia
Micro Four Thirds aparaatidega alguse saanud hübriidkaamerad on kantud ühestainsast ideest – ideaalne fotoaparaat peab olema võimalikult kompaktne ning sealjuures säilitama peegelkaamerate põhieelised – vahetatavad objektiivid ning suure sensori.
Kuigi STL α55 ja STL α33 on peegelkaameratest oluliselt väiksemate mõõtmetega, ei olnud Sony põhieesmärgiks nende loomisel kompaktsus. Sony keskendus eelkõige funktsionaalsusele ning soovis luua kaamerat, mis lahendaks seniseid peegelkaameraid iseloomustanud automaatse teravustamise probleemid LCD-ekraanilt kadreerides. Tavaliste digipeeglite ekraanilt kadreerides on automaatne teravustamine (sõltuvalt valitud teravustamismeetodist) kas aeglane või kohmakas (ekraani otsevaade lülitatakse teravustamise ajaks välja). Seetõttu ei ole ekraanilt kadreerides mugav pildistada ning ammugi mitte filmida, sest peegelkaamera ei teravusta filmimise ajal automaatselt ise.
Sony viskas tavalise peegelkaamera seest välja optilise pildiotsija. Peegel jäi, kuid see on hoopis erinev peegelkaamerate sees olevast. Esiteks ei liigu ta pildistamise ajal üles – ta on fikseeritud. Teiseks on see poolläbipaistev, peegeldades 30% valgusest üles, teravustamissensorile ning ülejäänud 70% pildisensorile otse peegli taga.
Selline konstruktsioon tagab eraldi sensorit kasutava faasituvastusega automaatse teravustamise toimimise kogu aeg – nii pildistades, sarivõttel kui ka filmides. Faasituvastusega autofookus on aga oluliselt kiirem, kui teistes peegelkaamerates otsevaate ajal pakutud alternatiiv – kontrasttuvastusega autofookus.
Saadavus ning hind
STL α55 ja STL α33 kaameraid on Sony Euroopa pressiteate kohaselt turule oodata juba septembrikuus. Hinda Sony veel Euroopa jaoks maininud ei ole.
Mõtlemapanev on selle kõige juures see, et kui Sony juba praegu sellised kaamerad avalikustab, siis millega firma veel täpselt kuu aja pärast algaval Photokina messil välja tulla plaanib?
- Sony ametlik pressiteade Sony STL α55 ja STL α33 digikaameratest
- Dpreview esmane ülevaade Sony STL α55 digikaamerast
STL α55
STL α33
STL α33
STL α55
STL α33
STL α33
Kui ilupildistajatest pikslipiilurid seavad oma panoraampea ja statiivi ja peegelkaamera ja lainurkobjektiivi ja töötlevad pärast ennast segaseks, siis tõeliselt vinged vennad tõmbavad nöörist – aparaat keerleb ja panoraam ongi valmis. Sama vinge nagu vend ise. Just täna jõudis Photopointi kaamera, millega saab pildistada 360° panoraampilte 35 mm filmile – ja seda mitte mitmeid korda päästikule vajutades vaid nöörist tõmmates. Lomo Spinner 360° on üks lõbusamaid fotoaparaate, mida ma näinud olen. Vaadake ise:
Karbis on: Lomo Spinner 360° kaamera, objektiivikork ja lisa-kummrihm kasutusjuhend, 35 mm näidispanoraamid ning panoraamposter.
Kaamera pealispind meenutab musta värvi töökinnaste mummulist struktuuri. Tegemist on mingit sorti kummiseguga. varjuk ja kesksammas on see- eest valmistatud päris ehtsast metallist ja kõliseb mõnusalt.
Kaamera peal on hoob filmi tagasikerimiseks, välgupesa ning vesilood.
kaamera vasakul küljel on hoob filmisahtli avamiseks.
Nööriga ülestõmmatav “mootor” on käepideme sees ning energia ülekandmiseks filmirulli kerimispoolile on kasutatud rihmülekannet.
kaamera vasakul küljel olevast hoovas saab seada ava kinni või lahti. Oölemas on kolm asendit – Täiesti kinni (kasutada filmi kerimisel), päikesepaiste (f/16), pilves ilm (f/8).
Pilvine – ava on päris lahti.
Päikesepaiste – ava on veidi kinnisem.
“R” ehk tagasikerimine – ava on täiesti kinni.
Panoraami pildistamiseks tuleb tõmmata käepideme küljes olevast nöörist. Kui on soov pildistada 360° panoraami, siis tuleks tõmmata nöör täiesti välja. 180° panoraami jaoks aga tuleb nöör tõmmata poolenisti välja.
Nööri lahti lastes keerleb kaamera ülemine osa. Samal ajal keritakse filmirulli edasi ning panoraam jäädvustub filmile.
Ühe 36 – kaadrise filmilindi peale saab teha 8 360° panoraami. Panoraamfilme saab skänneerida või fotodeks teha Photopointi poodides – tuleb ainult klienditeenindajale öelda, et tegemist on filmiga, mille peal on panoraamid.
Lomo Spinner 360° panoraamkaamera Photopointis: 1949.-
Eelmisel kuul tõusis Sony fotokaamerate turuosa Jaapanis 20% samas kui Nikoni ja Canoni vastav näitaja langes umbes 10% võrra. Sellise muutuse põhjuseid ei ole vaja kaugelt otsida. Piisab vaid klõpsata paremal külgribal lingile “Karbist välja” ja seal ta ongi – Sony α NEX-5 hübriidkaamera.
Koos α NEX-3 aparaadiga on see näidanud kõigile teistele kaamerameistritele, et hübriidid on elujõulisemad, kui keegi algselt arvata oskas. Ning nüüd on juba päris kindel see, et kuu aja pärast on oma hübriidkaamerad lagedale toonud ka Canon, Nikon ja Pentax. Nelja peale kokku on neil aga juba piisavalt jõudu, et hübriidkaamerate taifuun Tõusva Päikese maalt ka Vana Maailma kohale juhtida. Suuremaks negatiivseks aspektiks hübriidkaamerate juures on ju hetkel nende üpris soolane hind. Tihe konkurents viib aga teatavasti hinnad alla.
See kõik aga ei pruugi veel tähendada aastakümneid õilmitsenud peegelkaamerate ajajärgu lõppu. Või siiski? Mida arvad sina?
Küsitluses osalemiseks külastege palun Photopointi ajaveebi
Koos paar päeva tagasi esitletud digitaalse peegelkaameraga D3100 esitles Nikon ka koguni nelja objektiivi. Kolm neist kannavad tähistust FX – see viitab nende sobivusele nii täiskaader- kui ka APS-C sensoriga kaameratega. Sellisteks on valgusjõuline fiksobjektiiv AF-S Nikkor 85mm f/1.4G ning suure fookuskauguste ulatusega suumobjektiivid AF-S Nikkor 24-120mm f/4G ED VR ning AF-S Nikkor 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR. Neljas kvartetiliige on aga valmistatud spetsiaalselt APS-C sensoritega kaameraile. Tegemist on 18-55 mm kitiobjektiivide kaaslaseks konstrueeritud AF-S DX Nikkor 55-300mm f/4.5-5.6G ED VR telesuumiga. Allpool igaühest neist pisut lähemalt:
85 mm F1.4 AF-S
See objektiiv saab asendama populaarset AF NIKKOR 85mm f/1.4D IF fiksobjektiivi. Uuel mudelil on vanaga võrreldes täiesti uus optiline konstruktsioon, Silent Wave teravustamismootor ning Nano Crystal vääristused läätsedel. Üheksa ümara äärega diafragmalaba lasevad läbi 1.4 stopi võrra valgust ning loovad fookusest-väljas olevale taustale meeldiva bokeh-efekti. Tegemist on ideaalse objektiiviga portreede pildistamiseks. Objektiivi hinnaks Euroopas nimetab Nikon 1549€.
24-120mm F4 G ED VR
AF-S Nikkor 24-120mm f/4G ED VR on laia fookuskauguste vahemikuga universaalobjektiiv. Erinevalt juba veidi suurema suumiga konkurentidest on selle maksimaalne ava fookuskaugusest sõltumata f/4. Nii selles kui ka kahes järgmises suumobjektiivis teeb ilma Nikoni uus VR II värinastabilisaator. See lubab Nikoni sõnul pildistada hämaras või suuremate fookuskauguste korral teravaid fotosid tavalisest kuni 4x pikema säriajaga.
Objektiivis on kasutusel kaks ED elementi ja kolm asfäärilist läätse. Läätsedele on kantud Neno Crystal vääristus. Nikoni sõnul on objektiiv i korpus loodud vastupidava ning tugevana. Tolmu- ja ilmastikukindluse eest hoolitsevad objektiivi ühenduskohtadesse ja lülitite ümbrusse lisatud kummitihendid. Objektiivi hinnaks Euroopas nimetab Nikon 1099€.
28-300mm F3.5-5.36 G ED VR
AF-S Nikkor 28-300mm f/3.5-5.6G ED VR on loodud ekvivalendiks Nikkori 18-200mm DX-versioonile täiskaadersensoritega kaamerate jaoks. Ka sel objektiivil on Nikoni uus VR II värinastabilisaator, lisaks veel omanäoliste omadustena suumilukustuslüliti ning lähim teravustamiskaugus 50 cm. Objektiivi hinnaks Euroopas nimetab Nikon 899€.
55-300mm F4.5-5.6 G ED VR
AF-S DX Nikkor 55-300mm f/4.5-5.6G ED VR on valmistatud 18-55 mm kitiobjektiivide kaaslaseks. Sellel on sisseehitatud SWM teravustamismootor, üks ED element ning uudne HRI element pildikvaliteedi parandamiseks. Tolmu ja niiskuse eemalehoidmiseks kaamera kerest on objektiivi bajonett varustatud kummitihendiga. See on kahtlemata kvarteti kõige soodsam objektiiv – soovitusliku eurohinnaga 379€.
