Canon tõi eile lagedale uued kompaktkaamerad PowerShot A490 ja PowerShot A495. Need kuuluvad kõige soodsamasse hinnaklassi, asendades senise rahakotisõbraliku mudeli A480.
Uute kaamerate ühisteks omadusteks on 10 MP sensor, 3.3× suumiga 37-122 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalendina) objektiiv, ja 2.5″ LCD-ekraan. Mõlemad töötavad AA akude/patareidega. A495 on oma kaaslasest veidi kobedam – sellel on pisut tõhusam näotuvastusrežiim, näotuvastusega toimiv aegvõte, ja kaks pildiprogrammi, mida A490 kaameral ei ole.
Mõlemad aparaadid toetavad peagi lansseeritavat SDXC mälukaardiformaati. Turule jõudmise aega veel teada ei ole, PowerShot A495 saab olema saadaval lisaks hõbedasele kerele ka sinises ja punases värvitoonis.
Canon PowerShot A495
Canon PowerShot A490
Sony esitleb täna uut digitaalset peegelkaamerat α450. See on algajaile suunatud, soodsa hinnaga pildimasin, mis maandub Sony tootevalikusse otse α500 alla.
α450 digipeeglil on sama 14.2 MP CMOS sensor, nagu tema hinnalt kallimal suguvennal α500. See-eest ei ole aga uuel tulijal α500 kaamerale omast Live View režiimis toimivat kiiret autofookust ega välja keeratavat ja pööratavat LCD-ekraani. α450 ekraan on 2.6″ diagonaaliga ning mahutab 230 400 pikslit.
Väiksem ekraan ning muud väljapraagitud lisad tähendavad seda, et α450 aku kestab kauem kui näiteks α500 kaameral – 1000 kaadrit ühe laadimiskorraga (CIPA standardne test).
Sony lubab uue kaamera turule tuua veebruari algul, hinda veel teada ei ole.
Iga vähegi korraliku digipeegliga on võimalik pildistada niiviisi, et kaamerat puutuda vaja polegi. Selleks on igal endast vähegi lugupidaval kaameratootjal valikus distantspäästikud. Mõned käivad juhtmega aparaadi külge, teistega saab aga opereerida justnagu teleri kaugjuhtimispuldiga.
Mille poolest need kaks liiki teineteisest erinevad, miks üldse distantspäästikut vaja peaks minema ja kuidas seda siis kasutada – sellest räägib Point TV seitsmendas osas Anton Lember. Head vaatamist.
Distantspäästikud ja nende kasutamine from Photopoint on Vimeo.
Distantspäästikud ja muud kaugjuhtimisseadmed Photopointis
Samsung esitleb täna ametlikult oma esimest hübriidkaamerat NX10. Tegemist on samalaadse aparaadiga nagu eelmisel aastal turule tulnud Panasonic G1, GH1, GF1 ja Olympuse E-P1.
Sarnaselt nimetatutele ei ole NX10 sees peegelkaameratele iseloomulikke osiseid: peeglit ega optilist pildiotsijat. Nende väljajätt võimaldab vähendada vahemaad sensori ning objektiivi kinnitustasandi vahel ning luua tulemusena pisemaid kaamerakeresid ning kompaktsemaid objektiive.
Samsung NX10 hübriidkaameral on 14,6 MP CMOS sensor, digipeeglitele sarnanev korpus, 3,0″ OLED-ekraan ning VGA-lahutusvõimega elektrooniline pildiotsija. Aparaadiga saab filmida 1280 × 720 px suurust HD videot kiirusega 30 kaadrit sekundis. Kaameral on sensori väristamise abil toimiv tolmueemaldussüsteem ja optiline värinastabilisaator (objektiivisisene).
Olympuse ja Panasonicu hübriidkaameratest erineb Samsungi üllitis ühe üpris olulise näitaja poolest: esimesed kuuluvad nn Micro Four Thirds süsteemi, omades 4:3 formaadis sensorit, Samsung NX10 sees peidab end aga APS-C mõõtmetes sensor – selline, mida kasutatakse ka Nikoni, Canoni ja Pentaxi digipeeglite sees.
Selline sensor on eelistatum juhul, kui soovitakse pildistada 2:3 külgede suhtega fotosid. Samas tähendab APS-C formaadis sensori kasutamine paratamatult seda, et ei kaamerat ega objektiive ei ole võimalik luua nii kompaktsetena nagu 4:3 süsteemi puhul. Seda on näha ka Samsung NX10 kaamera põhjal – see on kõigist hetkel turul olevatest hübriidkaameratest suurimate mõõtmetega (121 mm x 86 mm x 58 mm) ning kaaluga (414 g).
NX10 kaameral on täiesti uus bajonett – NX nimeline. Selle tarvis esitleb Samsung ka kolme uut objektiivi: standardsuumi 18-55 mm F3.5-5.6 OIS, telesuumi 50-200 mm F4-5.6 ED OIS ja fikseeritud fookuskaugusega valgusjõulist objektiivi 30 mm F2. Cnet`i tehnikablogi kaameraguru Lori Gunin väidab oma videos (all), et turule jõudes on NX10-le saadaval ka adapter Pentax`i K-bajonetiga objektiivide jaoks.
Turule lubab Samsung oma esimese hübriidkaamera paisata käesoleva aasta kevadel. Kaamera hinda ei ole tootja veel kommenteerima soostunud.
Loe ka dpreview.com algset ülevadet
Samsung NX seeria ametlik esitlemine 2009 kevadel
K-7 esitlemisega käesoleva aasta kevadel raius Pentax maasse uue verstaposti, pihustades pilbasteks K10D auks püstitatud tootemid. Tegemist oli ja on aparaadiga, mille üle auväärse fotoajalooga firma uhkust tunda võib. Järgmiseks tõsisemaks sammuks võiks ilmselt olla vaid täiskaadersensoriga kaamera, mille tulekusse Pentaxi austajad ikka veel tulihingeliselt usuvad.
Täiskaader täiskaadriks. K-7 oma kena ja kompaktse ehituse ning ülimalt mitmekesiste funktsioonidega on tõsisemale fotohuvilisele suurepäraseks kaaslaseks. Ardol see kaamera juba on. Point TV kuuendas osas tutvustab ta seda ka sulle.
Digitesti veebilehel ilmus täna ülevaade Pentax`i uusimast digipeeglist nimega K-x. Tegemist on algajaile suunatud digitaalse peegelkaameraga, mis suudab filmida HD videot ning kasutada kadreerimiseks LCD-ekraani.
Margus Männik kirjutab vastvalminud ülevaates K-x`i omadustest, pildikvaliteedist, ning probleemidest AA akude kasutamisel. Loe ülevaadet Digitesti veebilehel.
Canon on oma veebilehele allalaadimiseks seadnud tarkvarauuendused oma profiklassi digipeeglitele 1D Mark III, 1Ds Mark III ja 5D Mark II. Uuendused võimaldavad mainitud kaameratega kasutada Canoni WiFi seadmeid.
1D seeria kaamerate tarkvarauuendus lisab aparaatidele WiFi liidese WFT-E2 II toe, 5D Mark II tarkvarauuendus võimaldab WiFi liidese WFT-E4 II kasutamist ning vähendab samas digimüra taset Bulb-režiimil pildistatud fotodel.
Tarkvarauuendus on saadaval ka WFT-E2 seadmele, mis saab pärast uuenduskuuri toimima ka uue 1D Mark IV kaameraga.
EOS 1D Mark III tarkvarauuendus V1.3.0
EOS 1DS Mark III tarkvarauuendus V1.2.0
EOS 5D Mark II tarkvarauuendus V1.2.4
WFT-E2/E2A tarkvarauuendus V2.0.0
Kõikide tõsiste fotohuviliste veebimeka Dpreview.com on valmis saanud põhjaliku ülevaate Pentax`i digipeeglist K-x.
30-lehelise testi kokkuvõttes kiidetakse K-x kaamerat eelkõige selle rikkalike omaduste ning pildikvaliteedi poolest.
Kuigi K-x on välispidiselt peaaegu identne oma eelkäijale (K-m), on see seespidiselt vägagi sarnane hoopiski Pentaxi paljuülistatud lipulaevale K-7.
K-x omab täpselt samasugust teravustamissüsteemi ja pildiprotsessorit, olemas on HD videosalvestus, kiire sarivõte, HDR-funktsioon ja muidugi kõrge ISO-tase 12800.
Ülevaate autori Lars Rehm`i väitel on kõrgetel ISO väärtustel pildistatud K-x fotod digimürast imekspandavalt puhtad. Hämaras valguses andvat K-x silmad ette isegi K-7 kaamerale. Enamgi veel - Dpreview sõnul on K-x kõrge ISOga pildistatud JPG pildid ilmselt puhtamad ükskõik millise praegu turul oleva APS-C sensoriga digipeegli omadest.
Olulisi negatiivseid aspekte ei leia Mr Rehm Pentax K-x kaameral olevat rohkem kui pildiotsijas puuduvad teravustamispunktide indikaatorid.
Kõike arvesse võttes pärjatakse Pentaxi uusim, algajaile suunatud digipeegel K-x Dpreview kõrgeima aurahaga “Highly Recommended”
Loe K-x põhjalikku ülevaadet Dpreview veebilehel
Panasonic esitles oma kolmandat hübriidkaamerat - Lumix GF1 - septembri alguses. Nüüd on see lõpuks ka Eestisse jõudnud - alates tänasest saab GF1 hübriidi imetleda kõigis Photopointi kauplustes.
Praeguseks on turul ühtekokku neli suurte sensoritega ja vahetatavate objektiividega kompaktset digikaamerat. Panasonicu G1, GH1, GF1 ning Olympuse EP-1. G1 kaamerale on ette heidetuid suuri mõõtmeid ja videosalvestamise võimaluse puudumist. GH1 kaameraga saab filmida päris ilusat videot, aga suur on ta ikka. Olympuse E-P1 on kere poolest täpselt see, mida Micro Four Thirds süsteemilt oodati. Sellel isendil puudub aga jällegi sisseehitatud välklamp ja pildiotsija kasutamise võimalus. Samuti on E-P1 teravustamiskiirust liiga aeglaseks peetud.
Selle kõige valguses tundub Panasonic Lumix GF1 kui lusikas silmaauku. Tal on 720p videorežiim, sarnaselt senistele Pana hübriididele väga hea kiirusega teravustamisvõime ning loomulikult sisseehitatud välklamp. Kõik see vaid vaksa võrra suuremas keres kui kompaktne EP-1.
Aitab patramisest. Võtame karbist välja ja vaatame.
Karbis on: Panasonic Lumix GF1 Micro Four Thirds süsteemi hübriidkaamera, LUMIX G 20mm F1,7 ASPH. objektiiv, objektiivivutlar, kaamerarihm, aku ja akulaadija ja toitejuhe, mimi-USB kaabel, AV kaabel, tarkvara CD-ROM ja hunnik kasutusjuhendeid. Need mahukad teosed moodustavad küll vähemalt kolmandiku kinnise karbi raskusest.
Välimuselt meenutab GF1 Lumic LX3 digikompakti, sisemuselt on tegemist Lumix G1 kaameraga, millele on lisatud mõned GH1 featuurid. Pildil on kaamera bajoneti ette keeratud kerekork. Objektiivi kaameral siin veel küljes pole.
Lumix GH1 kaamerat on lisaks musta värvi kerele Photopointis saadaval ka punases ja valges värvitoonis.
Objektiivikott. Üheainsa objektiiviga seda vaevalt vaja läheb, kuid kui teil juhtub olema 4:3 objektiive või ostate mõne Micro 4:3 objektiivi juurde, siis osutub see ilmselt päris vajalikuks lisaks.
Ilma objektiivita kere. Kui digipeegli sensorit kaitseb selle ees olev peegel, siis hübriidkaamera sensor on objektiivi eest ära keerates kohe tolmule valla. Seetõttu tuleb objektiivide vahetamisel olla eriti hoolikas.
GF1 20 mm objektiiviga ja ilma.
Objektiivist vasakul, ülal on AF-abivalguse lamp. See abistab kaamerat teravustamisel hämarates valgusoludes (süttib siis ise vajalikul hetkel põlema).
GF1 LCD-ekraan on tehniliste parameetrite poolest täpselt sama, nagu G1 kaameral - 3,0″, 460 000 pikslit. Ekraan on - erinevalt sensorist - 3:2 külgede suhtega. Veebiruumis kirjutatud ülevaadete põhjal on tegemist igati hea ekraaniga, millel olevat näeb ka päikeselisel suvepäeval.
Kaamera nuppude asetud on peaaegu identne G1/GH1 nuppude asetusega.
Vasakul olev tühi ala markeerib välklambi asukohta, keskel on pesa, kuhu saab kinnitada välklambi/pildiotsija. Režiimiketta ees on hoob, millest saab valida fotode tegemise kiirust (sari- ja aegvõte), Paremas nurgas on veel päästik, sisse-väljalülitamisnupp ja nupp video salvestamise alustamiseks.
Päris märkimisväärne on see, et Panasonic on suutnud nii kompaktsesse keresse mahutada veel välklambi (tähele tuleb siin panna muidugi seda, et GH1 ei oma keresisest värinastabilisaatorit selle puudumine on andnud veidi lisaruumi).
Välklamp on üpris erilise konstruktsiooniga, vastupidiselt fotodel nähtuga väga kipakas ei tundu, aga väga hooletult ei tasuks sellega siiski ringi käia.
Sarnaselt G1 kaameratele on ka GF1 aparaaduil ainult tagumine valikuketas. See toimib aga ka nupuna (nagu näiteks paljude arvutihiirte peal olev keskmine ratas). Nuppu alla vajutades saab ratta funktsiooni muuta. Sedasi on võimalik selle ühe ratta abil muuta näiteks nii avaarvu kui ka säriaega.
GF1 kaameraga kaasas oleva valgusjõulise objektiivi maksimaalne ava on 1,7. Fookuskaugus on 20 mm, 35 mm ekvivalendina 40 mm.
Objektiivi konstruktsioonis on esindatud kaks asfäärilist läätse, lähim teravustamiskaugus on 0,2 m, stabilisaatorit selle kompaktse objektiivi sees ei ole.
Välklamp voltumas kaamera peale.
Kaamera paremal küljel on kombineeritud microUSB/AV port, HDMI port ja pistik kaugjuhtimispuldi ühendamiseks. Välise mikrofoni sisendit kaameral ei ole.
Muljetavaldavalt suurte mõõtmetega aku - ID-kiibiga 7,2 V 1250 mAh liitiumaku (CIPA standardse testi kohaselt 380 võtet).
Aku all olevasse pilusse saab lükata mälukaardi - sobivad SD, SDHC ja MMC liistakad.
Panasonic Lumix GF1 Photopointis must
Panasonic Lumix GF1 Photopointis punane
Panasonic Lumix GF1 Photopointis valge
Digitaalsete fotokaamerate buum on endaga kaasa toonud senisest enam segadust erinevate fotopaberite mõõtude osas. Traditsioonilise 10×15 cm, fotopaberi kõrvale on nüüd ilmunud veel ka 10×13 cm suurune fotopaber.
See ruudukujulisem formaat vastab väikeste digifotokate tehtud piltide külgede suhtele. Kuna sellise, ruudukujulisema formaadi jaoks ei ole aga pildiraame ega albumeid, siis võib tekkida soov 10×13 cm paberile passivat fotot hoopis 10×15 cm paberile panna.
Siin tuleb aga arvestada mõningate kitsensustega. Nendest Anton Point TV viiendas osas lahti räägib ja näitabki. Lisaks tutvustab ta veel teisi Photopointi laborites tehtavaid paberfotode mõõtmeid. Head vaatamist.