Täna esitletav Pentax Optio RZ18 on üks huvitav kaamera. Tootefotodelt vastu vaatav aparaat ei näi eriti millegi poolest erinevat aasta tagasi tulnud RZ10 kompaktse kerega supersuumist. Mida enam aga uue tulija tehnilisi andmeid ja omadusi uurida, seda selgemaks saab, et Pentaxi eesmärgiks ei ole olnud lihtsa edasiarenduse loomine. 18× suumiga objektiiv (25-450mm @ 35mm ekv) 3 cm paksuse korpuse sees – sellist asja ei kohta just väga tihti (RZ10 suumikordajaks oli vaid 10x). Kui ausalt öelda, siis ma ei teagi peast teist sellist kaamerat, mis Pentaxile suumi ja kompaktsusega vastu saaks. Lähim oleks vast Panasonicu 16× suumi ja 3,3 sentimeetriga DMC-TZ18.
Ka muude parameetritega ei ole Pentax end väga tagasi hoidnud. Sensori lahutusvõimeks on kulme kergitama panev 16 MP, 3″ LCD-ekraani lahutusvõime on võrreldes eelmise mudeliga kahekordistunud, mahutades nüüd 460 000 pkslit. Pilte aitab hämaras ja suure suumikordaja juures teravana hoida CCD sensori nihutamisel põhinev mehaaniline värinastabilisaator ja sarivõtet saab klõbistada 9 kaadrit sekundis. Objektiivi suumi võimendamisega on kadunud 1 cm supermakro režiim – lähimaks teravustamiskauguseks on nüüd 4 cm. CCD sensorilt Full HD videot mõtet oodata pole – filmiklipid salvestatakse 720p režiimis 30 või 15 fps. Olemas on palju pildiprogramme, digitaalsed filtrid, naeratusetuvastus ja muud standardsed digividinad.
Kolmes erinevas värvitoonis Pentax Optio RZ18 kompaktset supersuumi on turule oodata oktoobris. Selle soovituslikuks jaehinnaks Euroopas on Pentax nimetanud 199 €. Pressiteade ja tootefotod:
PRESSITEADE
Tokyo, 13. september
Kompaktne ja kerge digitaalkaamera, mis kombineerib endas 18× optilise suumi lihtsuse ja kasutajasõbralikkusega
HOYA CORPORATION PENTAX Imaging Systems Division annab teada uuest PENTAX Optio RZ18 digitaalsest kompaktkaamerast. Uus mudel on õhukeses ja kerges korpuses ning võimaldab kasutada hulka kasutajasõbralikke omadusi. Näiteks on kaameral 18× optilise suumiga objektiiv ning suur 3-tolline kõrge lahutusvõimega LCD monitor.
PENTAXi Optio RZ seeria koosneb kompaktse korpuse kuid võimsa suumiga digikaameratest ning Optio RZ18 on selle uusim liige. Kaamera võimaldab pildistada lihtsalt ja kerge vaevaga suurt valikut objekte ja stseene, alates reisi- ja maastikupiltidest kuni spordini. Lisaks eelkäijatelt päritud mugavatele omadustele, mille hulka kuuluvad efektiivne pildistabilisaator ja arukas automaatrežiim, sisaldab Optio RZ18 ka laia vaatenurgaga smc PENTAX 18× optilist suumi. Pildisensori megapikslite arv on selgemate kujutiste jäädvustamiseks 16 ning integreeritud 3-tollisel LCD ekraanil on 460 tuhat pikslit. Optio RZ18 pakub senisest kõrgemat sooritusvõimet ning lihtsamat käsitsemist.
Optio RZ18 on saadaval kolmes värvitoonis — must, pärlvalge, metallik-oranž.
Peamised omadused
1. 18× optiline suum
Optio RZ18 õhukeses ja kerges korpuses on eriti võimas 18× suumiga objektiiv, mis 35mm kaamera ekvivalendina katab fookuskaugused alates 25mm lainurgast kuni 450mm super-teleni. Tänu sellisele ulatusele saab Optio RZ18 abil jäädvustada kauneid ja elavaid pilte kõikvõimalikest objektidest ja stseenidest. Lisaks suudab kaamera pildistada kvaliteetseid lähivõtteid kuni 4 cm kaugusel asuvatest objektidest, digitaalseid lainurkvõtteid (vastab 35mm kaamera ekvivalendina 19mm objektiivi vaatenurgale) ning kuni kolmest eraldi kaadrist koostatavaid digitaalseid panoraame.
2. Eeskujulik pildikvaliteet
Kombineerides endas 16 efektiivset megapikslit, kõrge sooritusvõimega smc PENTAX suumobjektiivi ja tasemel pilditöötlussüsteemi, saame tulemuseks kaamera, mis jäädvustab peente ja teravate detailidega selgeid pilte, mida saab kvaliteedikadudeta ka suurelt trükkida.
3. Pildistabilisaator
Optio RZ18 aitab saada teravaid pilte, sest kasutab kätevärina mõju vähendamiseks CCD sensori nihutamisel põhineva stabilisaatori ja Pixel Track SR tarkvara kombinatsiooni. See usaldusväärne lahendus aitab saavutada teravaid, selgete detailidega pilte ka sellistes oludes, kus kaamera või käte värin pildi tavaliselt rikkuda võib.
4. Sobivaima pildiprogrammi automaatne valik
Optio RZ18 kaameras on kasutusel PENTAXi poolt väljatöötatud Auto Picture režiim, mis valib stseenist või objektist lähtuvalt sobivaimad seadistused. Kuna see kasutajasõbralik režiim valib silmapilkselt 16 erineva pildiprogrammi hulgast ning optimeerib kaamera seadistused (sealhulgas tundlikkus ja säriaeg), saab fotograaf alati parimad tulemused minimaalsete jõupingutustega.
5. Suur 3-tolline LCD monitor
Optio RZ18 kaamera tagaosas on kõrge lahutusvõimega 3-tolline LCD monitor. Kuna monitoril on pildid ja menüüd selgelt ja teravalt nähtavad, saab fotograaf kiirelt ja efektiivselt tehtud pilte ja menüüde seadistusi kontrollida. Optio RZ18 võimaldab ka kuvatavat teksti suurendada, mis lihtsustab menüüde nähtavust ja kaamera juhtimist.
6. Kvaliteetne HD videosalvestus
Optio RZ18 jäädvustab selgeid HD mõõdus videolõike (1280 × 720 pikslit).* Lisaks on kaamera varustatud keeruka Movie SR pildistabilisaatoriga**, mis spetsiaalse tarkvara abil kompenseerib kaamera värinat video salvestamisel. Optio RZ18 abil saab kvaliteetset videosalvestust nautida igaüks.
* Optio RZ18 AV väljundi kasutamisel edastatakse videolõigud standardse eraldusvõimega. Kui soovite nautida HD taasesitust (1280 × 720 pikslit), tuleb failid taasesituseks arvutisse laadida.
** Movie SR režiimi kasutamisel muutub objektiivi vaatenurk tavalise filmimisega võrreldes väiksemaks.
7. Automaatne näotuvastus
Optio RZ18 kaamera võimaldab kasutada ka keerukat näotuvastuse funktsiooni. See võimaldab kaadrist tuvastada kuni 32 nägu, seadistada teravustamist ja säritust neist lähtuvalt ning seda vaid 0,03 sekundi jooksul ka siis, kui osad näod on kallutatud või ei vaata kaamera suunas. Et lihtsustada kaunite elavate võtete tegemist, on Optio RZ18 varustatud ka muude kasutajasõbralike funktsioonidega. Nende hulka kuuluvad naeratuse tuvastus (teeb pildi just sel hetkel, kui pildistatav naeratab) ja silmapilgutuse tuvastus (hoiatab fotograafi kui võtte hetkel olid pildistatava silmad suletud).
9. Muud omadused
(1) Uuendatud Pet programm lemmikloomade jäädvustamiseks, mis automaatselt tuvastab koerte ja kasside näod. See režiim tuvastab kasside ja koerte näod täpselt ning annab prioriteedi neile lemmikloomadele, kelle näod on kaameras registreeritud. Seega on fotograafil võimalik jäädvustada parimaid võtteid oma lemmikloomast
(2) Pildistamisel saab kasutada eraldi müüdavaid PENTAX distantspäästikuid
(2) Kiire sarivõte: kuni 9 kaadrit sekundis, kuni 40 pilti
(3) Digitaalsed filtrid, mille hulka kuuluvad ka Miniatuur ja Mängukaamera
(4) Võimalik valida kolme külgede suhte vahel (4:3, 16:9 ja 1:1) lähtudes erinevatest vajadustest
(5) D-Range seadistus, mis aitab ära hoida ülesäris (valgete) ja alasäris (mustade) alade jäädvustamise
(6) Kaasas piltide vaatamise, töötlemise ja haldamise tarkvara: MediaImpression 3.1 for PENTAX (Windows versioon ühildub Windows 7 operatsioonisüsteemiga) ja MediaImpression 2.1 for PENTAX (Macintosh versioon ühildub Mac OS X 10.7 operatsioonisüsteemiga)
(8) Eye-Fi connected: kaamera on optimeeritud Eye-Fi wireless mälukaartide kasutamiseks
♦ PENTAX, Optio ja smc PENTAX on HOYA CORPORATION kaubamärgid.
♦ Windows on Microsoft Corporation kaubamärk Ameerika Ühendriikides ja teistes maades.
♦ See toode toetab PRINT Image Matching III protokolli. Copyright 2001 Seiko Epson Corporation. Kõik õigused kaitstud. Print Image Matching on Seiko Epson Corporation kaubamärk.PRINT Image Matching logo on Seiko Epson Corporation kaubamärk.
♦ Eye-Fi, the Eye-Fi logo and Eye-Fi connected are trademarks of Eye-Fi, Inc.
♦ Macintosh ja Mac OS on Apple Inc. registreeritud kaubamärgid Ameerika Ühendriikides ja teistes maades.
♦ Kõik muud toote- ja brändinimed on nende omanike kaubamärgid.
♦ Disain ja tehnilised andmed võivad muutuda.
Planeeritud müükijõudmise aeg: 2011. aasta oktoobrikuu jooksul.
Photopointil on rõõmus uudis Tallinna fotohuvilistele. Nimelt saab nüüdsest meie Pärnu Mnt kauplusest rentida lisaks kõigele muule ka Tamroni populaarset lainurksuumi Tamron AF 10-24mm F3,5-4,5 DI II – nii Canoni kui ka Nikoni poolkaadersensoriga peegelkaameratele. 10-24mm lainurk on tõhusaks täienduseks senistele Tamroni objektiividele:
- Tamron AF 17-50mm F2,8 – valgusjõuline, värinastabilisaatoriga varustatud standardsuum
- Tamron 18-270mm f/3.5-6.3 – maailma suurima suumiga objektiiv peegelkaameraile
- Tamron AF 70-300mm F4,0-5,6 – EISA auhinnatud 2010-2011 a parim suumobjektiiv
- Tamron AF 60mm F2.0 Macro – Maailma valgusõulisim 1:1 suurendusega makroobjektiiv
- Tamron AF 90mm F2,8 Macro – Klassikaline “portreemakro”
10-24 mm lainurksuum kuulub kahtlemata Tamroni väljapaistvamate objektiivide hulka. Kui tahad jäädvustada laiu maastikuvaateid, pildistada inimesi ja objekte neid ümbritsevas keskkonnas, või jäädvustada huvitava perspektiiviga fotosid, siis on see objektiiv sinu jaoks nagu statiiv silmaauku. Laiemate kõrvadega fotohuvilised peavad 10 mm fookuskaugusega pildistamisel olema eriti ettevaatlikud.
Vaata Photopointi fototehnika rendi valikut Photopointi veebilehel
Kaks levinuimat küsimust fotokoolitustel kõlavad umbes selliselt:
- „Mis asi see ISO veel on?“
- “Mis ISO tundlikkust ma peaksin selles olukorras kasutama?“
Huvitaval kombel on ISO tundlikkusest saanud selline salapärane kaamera omadus, mis taas ja taas tekitab kasutajates probleeme. Ometi on siin võimalik välja tuua paar lihtsat põhimõtet, mille järgimine aitab kaasa paremate piltide saamisele.
ISO arv
ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on meie kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, …) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Praktiliselt iga fotokaamera omanik saab ise määrata, missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada. Võiks tunduda, et päevasel ajal, kui valgust palju, saame kasutada madalat ISO tundlikkust, hämarikus aga kõrgemat ISO tundlikkust. Nii lihtne see päris ei ole.
ISO tundlikkus ja pildi kvaliteet
ISO tundlikkuse muutmine on tegelikkuses väike füüsikalis-matemaatiline trikk. Ükskõik, kuidas me ISO tundlikkust ei seadistaks, kaamera sees olev sensor ja tema valgustundlikkus sellest tegelikult ei muutu. Muutub vaid see, kui palju sensorilt saadavat signaali kaamera protsessori poolt võimendatakse. Madala ISO tundlikkusega pildistades sensori signaali võimendatakse vähe või üldse mitte. Kõrge ISO tundlikkusega pildistades võimendatakse sensori signaali palju.
Seetõttu saame kõige kvaliteetsema kujutise siis, kui kasutame antud kaamera kõige madalamat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Põhjus on lihtne – mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni – müra. Samuti väheneb ISO tundlikkuse tõstmisel meie kaamera sensori dünaamiline ulatus ehk võime jäädvustada detaile nii helendites kui ka tumendites. Näiteks ka ISO 400 on kehvema kvaliteediga, kui ISO 200 või ISO 100. Kuidas siis leida optimaalne kesktee ISO tundlikkuse ja pildistamise vahel?
Asjad paigal – madal ISO
Kui pildistame liikumatut objekti ja meie kaamera on samuti liikumatult (statiivile) fikseeritud, siis seadistagem oma kaamerale rahulikult kõige madalam ISO. Seda ükskõik, kas valgust on palju või vähe. Seame objektiivile sobiva ava ja unustame säriaja. Kui kõik on paigal, siis pole vahet, kas meie kaamera säriajaks tuleb 1/2000 s või 20 sekundit. Pilt tuleb terav ikkagi. Samuti on kujutis kõige kvaliteetsem, sest madal ISO kasutamise juures müra praktiliselt puudub ja dünaamiline ulatus on maksimaalne.
Seenekübaral peatuv huntämblik püsis pikalt paigal. Nii sai teda pildistada statiivile asetatud kaameraga ja kasutada madalat ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro; f/16; 1,6 s; ISO 100; statiivilt; teravustatud Live View režiimis.
Asjad liiguvad
Kui aga pildistame kedagi, kes liigub? Või pildistame olukorras, kus hoiame kaamerat käes, millega kaasneb (lisaks) kaamera liikumine. Selline olukord nõuab rohkem mõtlemist. Alustame endiselt madala ISO tundlikkusega.
Vaatame säriaega
Siis tuleb vaadata, missugust säriaega antud valgustingimuste ja ava juures meie kaamera välja pakub. Edasi peame mõtlema, kas antud säriaeg on piisavalt lühike liikumise „külmutamiseks“ või mitte. Kui valgust on palju, siis võib vabalt juhtuda, et säriaeg on piisavalt lühike ja saame endiselt kasutada madalat ISO tundlikkust. Kui aga meie kogemus või ka proovipildid ütlevad, et säriaeg on liikuva objekti teravaks pildistamiseks liiga pikk, siis tuleb tegutseda.
Krabiämblik sõnajalal. Pärast vihma metsateel oli valgust mõõdukalt ja leht ise kõikus aeg-ajalt kerges tuules. Seetõttu suurendasin ISO tundlikkust mõõdukalt ja ootasin ära hetke, kui leht koos ämblikuga paigale jäi. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro; f/14,0 1/13s; ISO 400; statiivilt, peegli eellukk.
Suurendame võimalusel ava
Kohe ei tasu tormata ISO tundlikkust tõstma. Kontrollime kõige pealt, äkki saab objektiivile seadistatud ava veidi suuremaks teha. Näiteks tegime eelmise pildi maastikust ja nüüd tahame taeva taustal lendavat lindu pildistada. Tõenäoliselt ei vaja me linnu pildistamisel nii suurt teravusulatust ja võime antud olukorras ava rahulikult suuremaks teha. See on seadistus, mis pildimüra ei suurenda.
Tõstame ISO tundlikkust
Kui ava suuremaks tegemisest ei piisa, siis pole pääsu ISO tundlikkuse tõstmisest. Ei ole mõtet kohe kõige kõrgemat ISO tundlikkust seadistada. ISO tundlikkust tuleb tõsta täpselt nii palju, et säriaeg piisavalt lühikeseks muutuks ja liikuva objekti paigale „külmutaks“.
Tuhala Nõiakaev. Selleks, et jäädvustada kaevust voolavat vee detaile, oli vaja kasutada lühikest säriaega. Kuigi päike paistis ja valgust oli palju, tuli oluliselt tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 100-400@210 mm f/4,5-5,6L IS; f/9,0 1/2000s; ISO 1600; käest.
Nälkjas sõstra õitel. Teod liiguvad aeglaselt, kuid vihmase ilmaga ja vähese valgusega on nemadki võimelised ennast pildil uduseks roomama. Selle pildi tegemisel tuli samuti teha kompromisse teravusulatusega ja tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro + EF 1,4x; f/8,0 1/125s; ISO 1600; statiivilt.
Ettevaatust automaatse ISO seadistusega!
Paljud kaamerad võimaldavad seadistada kaamera automaatselt ISO tundlikkust muutma. See, esmapilgul ahvatlev võimalus peidab endas aga ühte riski. Nimelt lähtutakse siin eeldusest, et pildistamine toimub käest. See tähendab, et nõrgemas valguses seadistatakse kaamerale kõrge ISO tundlikkus ka siis, kui pildistamine toimub statiivilt. See omakorda tähendab madalamat pildi kvaliteeti, kui antud tingimustes saavutada saaks.
Kokkuvõtteks
Kasutage alati madalaimat ISO tundlikkust. Alles siis, kui miskit liigub/väriseb ja vajame lühikest säriaega, peame mõtlema ISO tundlikkuse tõstmisele.
Loe kõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis
Lumised maastikupildid suvel? Palun väga. Seekord pildistab Anton Point TV-s infrapunafiltriga. See on filter, mis blokeerib peaaegu kogu nähtava valguse, lastes läbi ainult inimsilmale nähtamatut infrapunavalgust. Niiviisi pildistatud fotod on tavalisest täiesti teistsugused. Roheline maapind ja puud muutuvad valgeks, taevas dramaatiliselt punaseks. Vaata kindlasti. Infrapunafotograafia on ülimalt põnev maailm
Vaata fotosid:
Palja objektiiviga pildistatud foto. f/8, ISO 200, säriaeg: 1/250 sekundit.
Infrapunafiltriga pildistatud ilma töötlemata fail. f/8, ISO 200, säriaeg: 30 sekundit.
Infapunafiltriga pildistatud ning Adobe Camera RAW tarkvaraga töödeldud pilt. Curves tööriistaga on määratud valge punkt esiplaanil oleva puu äärmiste lehtede pealt ning hall punkt maapinnalt. Kaadri vasakus servas on näha päikesepeegeldus, sest Anton unustas objektiivi külge päikesevarjuki kinnitada.
Mis siis saab, kui pildistad igavavõitu maastikufoto? Võib-olla paar ilvest muudaks pildi huvitavaks? Igatahes, kuid kui sa oled auhinnatud loodusfotograaf, siis see sulle kasuks ei tule. Rootsis puhkes nädalavahetusel fotoskandaal pärast seda kui auhinnatud loodusfotograaf Terje Helleso tunnistas üles, et mõned tema publitseeritud fotodest on olnud võltsitud. Terje nimelt photoshoppis pildipangast ostetud haruldaste loomade pilte oma loodusfotodele.
Terje photoshopioskused tulid ilmsiks pärast seda, kui looduskaitsja Gunnar Gloerson märkas ebakõlasid tema piltidel. Nimelt oli üks fotodest pildistatud suvel, kuid pildil oleval ilvesel oli seljas talvekarv. Hr Gloersonile tundus kahtlane ka fotograafi väide, mille kohaselt see olla näinud 150 ilvest 9 kuu jooksul samas kui mehel on õnnestunus ilveseid kohata vaid 15 52. aasta kestel.
Helleso tunnistas oma teo üles laupäeval – pärast seda, kui kahtlustused Rootsi meedias kulutulena levinud olid. Rootsi Keskkonnakaitse Agentuur kaalub nüüd otsust kas naisele jätta alles tema “Rootsi Aasta Metsloomafotograaf” tiitel või mitte.
Allikas: Petapixel.com