2024. aasta lõpus lendasime abikaasa ja teiste lohesurfaritega Egiptusesse, et sealsetes oludes (tuule ja valgustingimustes) püüda kaadrisse palju ägedaid pilte lohesurfist ja kohe turule tulevatest uutest toodetest.
Olen lohesurfi nüüdseks pildistanud aastaid ning nende jooksul saanud katsetada palju erinevaid objektiive. Üldiselt eelistan nendest kahte fookuskaugust ehk 35-150mm suumi ning 20mm lainurka.
Seekord oli mul aga soov proovida midagi uut ning panna proovile minu jaoks midagi täitsa uut. Seetõttu astusin läbi Photopointi foto- ja videotehnika rendist ja haarasin sealt nendega kokkuleppel kaasa Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports telesuum-objektiivi.
Miks seekord Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS?
Olen muidugi 70-200mm suumobjektiividega palju pildistanud ja selles osas ei olnud minu jaoks midagi uut. Kui üldiselt eelistan spordi- just lohesurfi pildistamisel 35-150mm vahemikku, põhjusel, et lohesurfar võib õhus teha väga ettenägematuid piruette ja järsku olla mulle väga lähedal, siis seekord otsustasime teha suurem osa pilte siiski pika toruga.
Seitsme päeva jooksul tegime kokku 9000 pilti ja saan juba etteruttavalt öelda, et jäin selle Sigma objektiivi tööga super rahule.
Tingimused pildistamiseks on Egiptuse päikese all muidugi ideaalsed. Päike paistab, mis tähendab, et sporti pildistada on imelihtne, kui leiad vaid õige nurga, et päike kogu pilti ära ei sööks.
Mina keerasin Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS objektiivi oma Sony a7 IV ette ning need kaks tehnikajubinat töötasid mu käes nagu valatult.
Olen Sigma objektiivide fänn olnud aastaid ja valin need tihti ka oma igapäevatöö kaaslasteks, kuid seni olen eelistanud pigem fiksobjektiive nagu 20mm, 50mm ja 85mm.
Pean tunnistama, et Sigmade kaal pole mind kunagi häirinud. Antud 70-200mm f/2.8 DG DN Sports kaal on 1335g ning ma ausaltöeldes ei täheldanud mingit vahet raskuse suhtes oma tavapärase Tamron 35-150mm f/2-2.8 Di III VXD objektiiviga, mis on 200g kergem.
Sporti pildistades ei vaja ma ka välku ning kogu see kombo mul nädal aega käes polnud sugugi liiga raske.
Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports tööhoos
Kui ma Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Egiptuses oma Sony ette panin, siis keerasin kõiki rõngaid kohe valepidi. Kohe alguses sain muuhulgas ma muidugi veel aru, et päikesevarjuk peab alati ees olema, sest muidu ei olnud lihtsalt suumirõngast võimalik keerata.
Mind isiklikult see ei häirinud, sest vajasin seal päikese all pildistamisel varjukit nagunii koguaeg. Ja mulle isegi meeldis see süsteem rohkem, kui muidu tavapärane klikitav süsteem – nimelt Sigma 70-200mm Sports mudelil on varjuki kinnitamiseks väike “mutter” mida krutid ja siis kinnitub see obje külge.
Mulle tundus see süsteem pikas perspektiivis objektiivi küljes vastupidavam. Huvitav olukord tekkis aga esimeste minutitega, kui ma lohesurfarit kaadrisse püüdsin püüda ja keerasin suumitoru kõik korrad vales suunas ning ükski pilt ei tulnud välja.
Surfar tegi mingi mega triki ning mina, aastaid pildistanud fotograaf, ei saa midagi kätte. Umbes 15 minutiga harjusin ära, et suumi peab keerama tavapärasest vastas suunas ja alguses tundunud miinus oli hetkega kadunud.
Elav näide päris elust, et inimene on lihtsalt harjunud midagi ühel viisil tegema ja ringi harjumine pole midagi nii raske, kui see algul tundub.
Ilmastikukindlus ja rohkelt lüliteid
Mulle sobis, et see Sigma telesuum-objektiiv on muuhulgas nii tolmu- kui pritsmekindel, sest lohesurfi pildistades võib tihti tekkida olukord, kus pildistad tingimustes, kus niiskust on õhus pigem rohkem.
Parimad tuuled on tavaliselt siis, kui õues on “tava sportija” jaoks kohutav torm. Torm tähendab aga tihti ka vihma ning kui lisada sinna veel mereäärne keskkond ja sellest õhkav niiskus, siis saab juba ette öelda, et kogu see keskkond on tehnika jaoks üks suur surm.
Iga fotograaf hoiab oma fotovarustust nagu oma beebit, siis seda minagi, leiutan pidevalt võimalusi, kuidas tehnika saaks võimalikult vähe kahjustada ning kuidas seda kaitsta soolase vee ja niiskuse eest.
Seetõttu ongi antud objektiivi pritsmekindlus lohesurfi mõttes väga suur pluss. Egiptuses küll selliseid torme, mida eelpool mainisin, ei ole, kuid lohesurfar võib kergesti kogemata fotograafi suunas veidi vett pritsida. Proffidega koos töötades juhtub seda pigem erandina, kuid väikest uduvihma vahel ikka pähe saab.
Muidugi jäi mulle kohe silma objektiivi peal olev ava rõngas. Olen pigem harjunud ava kruttima kaamera menüüs ja mitte kunagi täielikult ära harjunud objektiivi peal olevat rõngast kasutamama, kuid pean tunnistama, et sellel tripil kruttisin ava objektiivi pealt päris palju.
Küll aga kasutasin alati lukustit, et ava paigast ootamatult ära ei läheks, kui peaksin rõngale actioni hetkel vastu minema. Mõnus uuendus, mis mulle väga meeldis!
Lüliteid ise oli objektiivi peal üllatavalt palju, mida kõiki ma tegelikult kasutada ei jõudnudki, kuid silma jäid eriti huvitavad variandid nagu teravustamis piiraja ehk focus limiter ning optilise stabilisaatori (OS) režiimi lüliti. Lahe muidugi neid kõiki võimalusi kasutada, eriti kui nuppudega mängimine on igapäeva töös juba täiesti käe sees.
Objektiivi fookuses ja selle kiiruses ei pidanud ma kordagi pettuma. See, kui teravad ja ilusad tulid pildid on ulme – ma jäin piltide kvaliteedi ja teravusega super rahule.
Arvestades, et subjekt lendab põhiliselt õhus mega kiirusega su nina alt välja, siis objektiiv tegi käes perfektset tööd, kui fookust ei saanud kätte oli see lihtsalt mu enda näpukas, mitte objektiivi süü.
Kui muidu lohesurfi pildistades pead valima pildid, mis on kõigepealt teravad ja seejärel vaatad edasi, siis seekord oli mu elu fotograafina juba eos palju lihtsam. Rõõm oli tööd teha selle objektiiviga!
Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports – mis mulje jäi?
Kokkuvõtteks, siis olen proovinud mitmeid erinevaid 70-200mm f/2.8 suumobjektiive ning võin julgelt väita, et Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports teeb oma tööd suurepäraselt.
Pildid on teravad, palju programmeeritavaid nuppe selle peal ning lihtne kasutada. Ja nagu eelnevalt välja tõin, siis objektiivi kaal ega suumi vastupidine rõngas minu jaoks pigem miinus kokkuvõttes ei olnudki.
Olgugi, et reisil oli kaasas kogu mu fotovarustus, siis olin uuest objektiivist niivõrd vaimustuses, et suurem osa ajast oli mul ees vaid Sigma 70-200mm uus Sports versioon.
Objektiivi hinnast ma ei hakka rääkimagi, sest seda ei saa võrreldagi Sony FE 70-200mm f/2.8 GM seeria hinnaga, mis küündib pea topelt summale.
Olen pildistanud ka Sony telesuum-objektiividega ja pean tunnistama, et minu jaoks ei ole see oma hinda väärt, sest Sigma 70-200mm teeb oma töö ära ideaalselt.
Eerinevused, kus Sony on veidi parem tekivad minu jaoks vaid väga keerulistes valgustingimustes, kuid lohesurfi pildistades neid kunagi ei esine, st surfar surfab ikkagi päevasel ajal ja öösel me pilte ei tee.
Kas see on minu fotokotis järgmine objektiiv? Ma arvan küll! Ja kui Sa veel kahtled selle ostus, siis soovitan samuti haarata objektiiv kaasa Rocca al Mare keskuses asuvast Photopointi rendist ja proovi ise järele. Muidugi on oht, et kui sa selle käepäraseks saad, siis armud sellesse tõenäoliselt samamoodi nagu mina!
Kerli on tunnustatud pulma- ja perefotograaf, kelle tööde ja tegemiste saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel, Facebooki’i lehel ja kerlihalliste.com
Tutvu lisaks:
- Fotograaf Ander Iva: Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports kaasa ja Norra pildistama ››
- Karbist välja: Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports telesuum-objektiiv ››
- Proovime Photopointi rendist Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports telesuum-objektiivi ››
(5)
The post Sigma 70-200mm f/2.8 DG DN OS Sports telesuum-objektiiviga lohesurfi pildistamas appeared first on Photopointi ajaveeb.
Filmiga fotokaamerate buumi harjal on taas popiks saanud ka “seebikarbid” ehk äärmiselt lihtsa ehituse ja väheste megapikslitega kompaktkaamerad. Selliste puhul ei ole oluliseks mitte pildikvaliteet, vaid noored armastavad neid, sest nendel digipiltidel on 2000ndate alguse retrovibe.
Selliste kaamerate valikust on seni kõige enam ostetud mudeliks ostunud AgfaPhoto Realishot DC5200 – seda eelkõige oma soodsa hinna 64,99€ ja rohke värvivaliku (6 erinevat) tõttu.
Kindlasti on oluline ka see, et antud mudeli juures on kombineeritud kasutajasõbralikkus, lihtne disain ning rahuldav pildikvaliteet, mis sobib ideaalselt igapäevaste hetkede salvestamiseks.
AgfaPhoto Realishot DC5200 on varustatud 8-kordse digitaalse suumiga ja lisaks sellele toetab kaamera 2,4-tolline LCD-ekraan mugavaks kadreerimiseks ja fotode ülevaatamist. Realishot DC5200 intuitiivne menüüsüsteem ja nuppude paigutus võimaldavad ka algajatel kiiresti kaamera funktsioonidest aru saada.
Kaamera sisemälu on laiendatav kuni 32 GB suuruse microSD-kaardi abil, mis tagab piisavalt ruumi sadade fotode salvestamiseks. Kompaktne disain ja kerge kaal muudavad selle ideaalseks kaasaskantavaks lahenduseks, mida on lihtne mahutada kotti või taskusse.
Telli AgfaPhoto DC5200 mugavalt veebist või osta esinduskauplustest ››
(18)
The post AgfaPhoto Realishot DC5200 on ihult ja hingelt retro-digikaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.
Kui unistad professionaalse kvaliteediga valgustusest, mis muudaks Sinu fotod ja/või videod säravaks, siis soovitame pilgu pöörata hetkel 99,99€ (119€) maksva Quadralite VideoLED 600 poole.
Miks valida Quadralite VideoLED 600?
Tegemist on professionaalse ja energiasäästliku püsivalgusti, mille kompaktne disain ja kasutusmugavus teevad sellest suurepärase tööriista nii stuudios kui ka välitingimustes kasutamiseks.
- Võimas valgusallikas: 60 W LED-valgus, mis tagab ühtlase ja loomuliku valgustuse igas olukorras.
- Loomulik värviedastus: Kõrge värviedastusindeks (CRI > 90), mis tagab, et tööd jäävad täpselt sellised, nagu soovid.
- Mitmekülgsus ja kasutusmugavus: Sobib ideaalselt nii stuudios kui ka välitingimustes töötamiseks.
- Energiasäästlikkus: LED-tehnoloogia võimaldab vähendada energiatarbimist ilma valguse kvaliteedis järeleandmisi tegemata.
- Paindlik reguleerimine: Valgustugevust saab hõlpsalt reguleerida vastavalt oma vajadustele.
Mõtled, et kellel võiks Quadralite VideoLED 600 kõige enam kasu olla? See sobib ideaalselt YouTube’i ja TikToki sisuloojatele, kes soovivad oma videoid professionaalsemaks muuta ja ka fotograafidele, kes vajavad täpset ja ühtlast valgust stuudios või väljas.
Muuhulgas tuleb see kasuks videograafidele, et lisada projektidele visuaalset kvaliteeti võiks miks mitte ka (meigi)kunstnikele, kes vajavad töökohal täpset ja usaldusväärset valgust.
Telli kerge & kompaktne Quadralite VideoLED 600 mugavalt koju või stuudiosse ››
Juhul, kui Sul uue fototehnika või -tarvikute ostuks kohe piisavalt vahendeid ei jagu, siis siis pakume nii eraisikutele kui ettevõtte nimel ostmiseks mugavaid ja paindlikke järelmaksu võimalusi – nii ei pea kogu summat kohe tasuma, vaid saab maksta osamaksete kaupa.
Soodushind kehtib 1. – 31. jaanuar 2025.
(10)
The post Soodushinnaga Quadralite VideoLED 600 on usaldusväärne püsivalgusti loometööks appeared first on Photopointi ajaveeb.
Enamus meist fotograafidest alustasid oma digikaamerate teekonda just poolkaader sensoriga aparaatidest – minu jaoks oli see Canon EOS 80D.
Ma valetaksin kui ma ütleksin, et ma ei igatse aegajalt selle kaameraga pildistamist, kuid samas tean, et sellel kaameral oli ikkagi omajagu puuduseid, mis tegi uuemale hübriidkaamerale üle mineku mingi hetk lihtsalt paratamatuks.
Tänapäeval on aga lood pisut teistsugused ning kaameratootjad on hakanud looma poolkaader hübriidkaameraid, mis on nii algaja- kui ka rahakotisõbralikud, kuid suudavad Sind teenida isegi hilisematel aastatel, kui oled juba edasiarenenud.
See tähendab, et peale fotograafia käppa saamist ei pea Sa hakkama uue investeeringu peale mõtlema ja võid jätkata oma tööd sama masinaga edasi.
Sinna kategooriasse kuulub minu meelest ka hiljuti müügile jõudnud Nikon Z50 II, mille seest leiad omadusi nii vanematelt mudelitelt kui ka Nikoni viietuhande euroselt Z9 lipulaevalt, mis teevad Z50 II mudelist eriti võimeka ent mõistliku hinnaga kaaslase.
Selle kaamera väljatulek püüdis nii mõnegi fotograafi tähelepanu, kaasarvatud minu, mistõttu haarasin Photopointi laost Nikon Z50 II + 16-50mm komplekti, et sellega lähemalt tutvuda ja seda ka Sulle tutvustada.
Mida kujutab endast uue põlvkonna Nikon Z50?
Esmaselt paistis mulle Z50 II puhul silma selle “nikonilikum” disain, kui võrrelda seda nüüd esimese põlvkonna mudeliga. Lisaks Nikoni ikoonilisele punasele joonele, mis jookseb mööda käepide, on kaameral nüüd ka “Z” sümbol kere peal, mis tähistab nende hübriidkaamerate seeriat.
Käes hoides on sellel pisut rohkem raskust juures, võrreldes samas hinnaklassis olevate konkurentidega nagu nt. Fujifilm X-M5 ja Sony ZV-E10 II. Ma ei üldse imesta ka, sest vastupidavus on alati olnud Nikoni üks tugevamaid külgi.
Komplektis olev kit-objektiiv, Nikkor Z DX 16-50mm f/3.5-6.3 VR, on minu meelest täpselt paras Z50 II jaoks ning on käes hoides mõnusalt tasakaalukas – pole liialt raske, et igapäevaselt kaasas tassida ning pole liialt kerge, et kahtleksid kaamera vastupidavuses.
Nikon Z50 II kere kaalub 550 grammi (koos aku ja mälukaardiga).
Füüsilisi nuppe ja juhtkettaid on Nikon väga lahkelt kaamerale toppinud. Mina lugesin kokku 18 erinevat füüsilist nuppu kogu kaamera peale, mida on kohati rohkem, kui isegi mõnel professionaalsel hübriidkaameral. Juhtrulliku leiad nii kaamera tagant kui ka käepideme eest, tehes manuaalsel režiimil parameetrite muutmise eriti kergeks.
Foto- ja videorežiimi vahel valimiseks on “PSAM” ketta kõrval ka väga meeldiv lüliti, millega hõlpsasti kahe režiimi vahel liikuda. Selle omaduse üle olen ma isegi pisut kade, kuna minu Sony a7 IV hübriidkaameral on selle lüliti juures miskipärast valikus ka aegluubis režiim, mistõttu pead Sa väga ettevaatlikult seda lülitit sättima, et Sa kogemata vale režiimi peale ei läheks.
Hõlpsat viisi videorežiimile lülitamiseks läheb Sul antud kaameral kohe kindlalt vaja, sest uue generatsiooni Z50 II mudelil on videograafiale küllaltki palju rõhku pandud.
Nüüd on Sul võimalik kaamerasiseselt salvestada 4K resolutsioonis 60 kaadrit/sek videoid ning seda veel rikkalikkude 10-bit värvidega ja soovi korral N-Log profiiliga, mida kasutavad eelkõige professionaalid, et videost rohkem dünaamilist ulatust välja pigistada. 4K/60p salvestuste puhul tuleb aga arvestada, et lisaks poolkaader sensori lõikefaktorile lisandub salvestusele veel 1,5-kordne lisalõikefaktor.
Ning et videote filmimine pisut lihtsamaks teha, on lõpuks ka Nikon liikunud pööratava ekraani peale, mis on minu meelest kõige sobilikum variant hübriidkaamerale, mis on mõeldud nii foto- kui ka video otstarbeks.
Nikon Z50 II puutetundlik ekraan on nüüd ka törtsu võrra suurem võrreldes oma eelkäijaga ehk 3-tollise ekraani asemel on nüüd 3,2 tolli.
Lisaks täiustustele ekraanis on Nikon Z50 II OLED pildiotsija nüüd kaks korda eredam kui oma eelkäijal!
Videograafide rõõmuks on Z50 II kaamera küljel ka kõik tähtsamad pesad olemas, mida filmimiseks vaja võiks minna. Sinna hulka kuulub siis 3,5mm sisend, 3,5mm väljund, microHDMI väljund ning USB-C ühendus. Nendest viimast saad kasutada kaamera laadimiseks, andmeedastuseks ning kusjuures ka veebikaamera funktsiooni kasutamiseks.
Nikoni sõnul on Z50 II nende esimene kaameramudel, mis toetab veebikaamera funktsiooni ilma “Nikon Webcam Utility” tarkvara allalaadimiseta, mida tahtsin muidugi ka ise proovile panna oma sülearvutiga – kahjuks, selle funktsiooni kasutamine minul ei õnnestunud.
Midagi vahvat ka fotograafide jaoks on sisseehitatud välk, mis hüppab kaamera pealt välja, kui lükkad pildiotsija juures olevat lülitit. Tegu pole küll just maailma eredama välguga, kuid võib siiski hämaras pildistades suureks abiliseks osutuda.
Sisseehitatud välku saad kasutada nii automaatsel (TTL) kui ka manuaalsel (M) režiimil. Manuaalrežiimis saad välgu tugevust muuta 1/1 kuni 1/32 vahel. Kõikidele nendele sätetele pääsed ligi kaameramenüü “Flash control” alt.
Viimasena tooksin välja kahtlemata selle kaamera suurima täiustuse, milleks on keres peituv EXPEED 7 pildiprotsessor – see sama, mida kasutavad nii Nikon Z6 III, Z8 kui ka isegi lipulaev Z9 täiskaader hübriidkaamera. Ning mis on nende kolme kaamera vahel ühist? Ülikiire ja -täpne autofookus, mille on nüüd ka Z50 II omale pärinud.
Nii palju kui ma seda testida sain, siis autofookus paistis tõesti rohkem “kleepuvam” olevat, kui varasemad Nikon hübriidkaamerad ning eriti avaldas mulle muljet 3D jälgimise autofookus.
Samuti meeldis mulle, et subjektituvastuse all on ka automaatne variant, mis püüab ise aru saada, mis subjektiga tegu on. Sony kaamerate seas leiad hetkeseisuga sellise funktsiooni ainult nende kõige uuemast Sony a1 II lipulaevast – ja Nikon paneb selle tuimalt ühe oma kõige odavamasse kaamerasse… vot, nii.
Lõpetuseks
See kaamera avaldas mulle kõvasti muljet. Kuigi väljast võib see paista kui tavalise hobifotograafi kaamerana, siis selle sees peituv tehnoloogia teeb sellest väga asjaliku aparaadi, mida ma ei oleks osanud Nikonilt oodata eriti sellises hinnaklassis.
Kui oled endale uut hübriidkaamerat otsimas, olgu Sa siis hetkel veel kasutamas oma vana peegelkaamerat või äkki otsidki omale esimest kaamerat, siis Nikon Z50 II on üks parimaid variante, mida julgeksin soovitada nii lugejale kui ka oma lähedasele sõbrale.
Kui ma alustaksin alles täna fotograafiaga, siis Z50 II oleks see kaamera, mille ma omale ostaks!
Telli uue põlvkonna Nikon Z50 II hübriidkaamera »
PS! Teeme vahetust – too enda enda vana fototehnika meile ja saad uue kaamera ostul isegi soodushinnast veel alla! Rohkem infot »
Photopoint on Nikoni fototehnika ametlik ja pikaajaline partner Eestis.
(34)
The post Karbist välja: Nikon Z50 II poolkaader hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.
Sotsiaalmeediasse sisu loojate rõõmuks on meie foto- ja videotehnika rendis nii Tallinnas kui Tartus nüüd laenutamiseks saadaval DJI Mic Mini juhtmevaba mikrofonisüsteem.
See rendikomplekti sisaldab kahte ülipisikest saatja-mikrofoni, ühte vastuvõtjat, laadimiskarpi, nelja tuulekaitset (kaks musta ja kaks halli), kahte magnetit ja USB-C otsikut vastuvõtja ühendamiseks nutiseadmega. Lisaks on olemas ka 3,5mm kaabel kaamera ühendamiseks, USB kaabel laadimiseks ning ka vutlar/kott, kus kõiki neid vidinaid hoiustada.
Vaatamata selle komplekti kompaktsusele pakub Mic Mini üllatavalt head akukestvust. Täislaetud saatjast võid oodata tervelt kuni 11,5h tööaega ning vastuvõtjast kuni 10,5h tööaega, mis on rohkem kui piisav terve päeva jagu filmimiseks. Mängu tuleb veel lisaks laadimiskarp, mis võimaldab 5-minutilise kiirlaadimise abil 1h kasutusaega juurde saada.
Parima helikvaliteedi tagamiseks pakub Mic Mini ka tervelt 400-meetrist tööraadiust ning mürarohkete asukohtade jaoks on mikrofonid varustatud kaheastmelise mürasummutusega.
Ja nagu ikka, kui see DJI Mic Mini rendikomplekt Sulle väga meeldima hakkab, siis kuni kahe nädala jooksul pärast rendiperioodi lõppemist teeme tutika Mic Mini kehtiva hinna renditasu võrra soodsamaks (maksimaalselt 1 nädala rendi maksumuse ulatuses). Selleks võta kauplusse minnes kaasa oma rendileping.
Tutvu lähemalt:
Kogu Photopointi fototehnika rendi valik ja hinnad »
Osta DJI Mic Mini süsteem endale päriseks »
Jaagup Tuisk astus ka meie juurest läbi ja käis DJI Mic Mini mikrofonisüsteemiga Tallinna tänavatel inimesi intervjueerimas. Muide, ta oli väga positiivselt üllatunud, et nii väikesed mikrid suutsid väga kvaliteetset soundi pakkuda.
View this post on Instagram
Fototehnika rentija meelespea:
- Kõiki renditavaid tooteid ja hetkesaadavust saab vaadata internetist: photopoint.ee/rent
- renditava tehnika eest tuleb rendihind tasuda ettemaksuna;
- makseviisina aktsepteeritakse vaid pangakaarti;
- tagatisraha suurus on 0-100% toote maksumusest;
- fototehnikat saab rentida vähemalt 18-aastane isik ID-kaardi või passi alusel;
- Photopointi fototehnika rendipunktid asuvad Tartus – Kvartali keskuses ja Tallinnas – Rocca al Mare keskuses.
- kõik Photopointi rendis olevad seadmed on graveeritud.
(5)
The post Proovi järele – DJI Mic Mini on rentimiseks saadaval nii Tartus kui Tallinnas appeared first on Photopointi ajaveeb.