Karbist välja: Olympus OM-D E-M1X hübriidkaamera
autor: Lauri Veerde

Kui Panasonic ja Olympus 2018. aasta suvel maailma esimese hübriidkaamerasüsteemi välja kuulutasid, kavatseti hakata valmistama peegelkaameratest pisemaid ja soodsamaid fotoaparaate. “Peegelkaamera soodsam ja pisem alternatiiv, mitte täisvereline asendus”. Nii lubasid need ettevõtted 10 aastat tagasi.

Tänaseks oleme jõudnud ajajärku, kus peegelkaamerad on unustuse hõlma vajumas ja hübriidkaamerate olulisim iseloomustaja pole enam kompaktne korpus. Vaadake kasvõi seda suurt lahmakat, mida Mikk ülal fotol hoiab. See on 10 aastat tagasi välja kuulutatud Micro Four Thirds süsteemi kõige uuem, kõige võimekam ja kõige kallim aparaat: Olympus OM-D E-M1X. Maailma esimene hübriidkaamera, millel on integreeritud akutald. Maailma ainuke fotokaamera, mille värinastabilisaator on võimeline kompenseerima käte värinaid kuni 7,5 EV astme ulatuses (12-100mm 1:4.0 IS PRO objektiiviga). Ergonoomiliseima ja tõenäoliselt ka ilmastikukindlaima korpusega hübriidkaamera, mis kunagi tehtud.

Pole kahtlust, et Olympus OM-D E-M1X on unikaalne, eriline ja ülal välja toodud kategooriates parim hübriidkaamera. Samas on sel ka mitmed puudused, mille tõttu see kõikide spordifotograafide ostunimekirjas siiski esikohale ei kvalifitseeru. Enamik neist puudustest tuleneb täiskaadersensorist poole väiksemast 4/3 sensorist, ülejäänud on seotud jälgiva autofookuse toimimisega. Neid olulisemaid puudusi ja hüvesid jõuame selles artiklis, Olympus E-M1X kaamerat karbist välja võttes lähemalt käsitleda.

 

Olympus OM-D E-M1X hübriidkaamera on üsna unikaalne aparaat. לhelgi teisel tootjal päris sarnase omaduste paketiga kaamerat ju pakkuda polegi. Kui vaadata poolkaadersensoriga hübriidide poole, siis on hetkel ilmselt kõige kõige vihasemaks konkurendiks poole soodsama hinnaga Fujifilm X-H1. Samas ei ole Fujifilmi kaameral Olympuse lipulaevaga võrreldavat kiirust. Sony poolkaadersensoriga hübriidkaamerate valikus hetkel Olympuse professionaalsele tasemele vastavat kaamerat ei ole. Kuulujutud sahistavad, et juba sel kevadel peaks Sony välja tulema võimeka A7000 hübriidkaameraga, mis võiks Olympusele konkurentsi pakkuda.

Nii kiiruse kui ka hinna poolest on hetkel E-M1X hübriidkaamera kõige otsesemaks konkurendiks pisut kallim Sony A9. Sony on Olympusest peajagu üle pildikvaliteedi ja jälgiva autofookuse poolest. Olympuse hüved – tõhus värinastabilisaator, ergonoomiline korpus ja üldkokkuvõttes paindlikum videorežiim võivad mõne pildistaja jaoks aga kaalukaussi kallutada küll.

 

Enne seda kui kaamera karbist vabaneb, on hea hetk meelde tuletada OM-D E-M1X olulisemad omadused. Allolev nimekiri tundub küll pikk, aga need on tõesti ainult olulisemad asjad. Vaata need hoolega üle ja saad kaamera võimekusest hea pildi:

Olympus OM-D E-M1X olulisemad omadused

  • Alumiiniumsulamist korpus on tolmu- ja pritsmekindel ning toimib tõrgeteta temperatuurivahemikus ‑10 ‑ 40°C
  • 4/3” 20.4 MP Four Thirds mõõdus pildisensor pildistab 12-bit RAW faile
  • ISO ulatus: 200-25600, võimendusega 64-25600
  • Sensori liigutamise teel toimiv 5-suunaline värinastabilisaator suudab värinaid kompenseerida 7 EV astme ulatuses (7,5 EV astet M.Zuiko Digital ED 12‑100mm f/4.0 PRO objektiiviga teatud kaamera seadetel)
  • Kaks TruePic VIII pildiprotsessorit
  • 121 kontrasttuvastusega + 121 faasituvastusega risttüüpi (cross-type) teravustamispunkti pildisensoril (kõik teised hübriidkaamerad kasutavad teadaolevalt ainult horisontaalselt toimivaid faasituvastusega punkte)
  • Intelligent Subject Detection AF on programmeeritud tuvastama: vormelautosid, ralliautosid, mootorrattaid, lennukeid, helikoptereid, kiirronge ja… auruvedureid. Nii vähemalt Olympuse ametlik tooteandmete loend sedastab (Steam locomotives). Parandage mind, kui tõlkega eksin
  • Elektrooniline + mehaaniline katik, maksimaalne säriaeg: 1/8000 sekundit
  • Sarivõte:
    • Elektroonilise katikuga ilma jälgiva teravustamiseta 60 fps (49 RAW ja 49 JPG faili)
    • Elektroonilise katikuga + jälgiva teravustamisega 18 fps (74 RAW ja 89 JPG faili)
    • Mehaanilise katikuga: 15 fps (103 RAW ja 132 JPG faili)
    • Mehaanilise katikuga: 10 fps (287 RAW ja kaardi täitumiseni JPG faili)
  • 3″ LCD-ekraanil on 1 037 000 pikslit, ekraan on välja keeratav ja pööratav ning puutetundlik (toetab põhilisi seadistusi, peamenüü ei ole puutetundlik)
  • Elektrooniline pildiotsija, LCD-ekraanil 2 360 000 pisklit. Suurendus: 1.65x.
  • Focus Stacking režiim: selles režiimis teeb kaamera 3-15 erineva teravustamiskaugusega fotot ning paneb need pärast kaamera sees üheks suurendatud teravusulatusega fotoks kokku. Eriti kasulik makrovõttel
  • Videorežiim
    • Saab kasutada Flat või OM‑Log400 pildiprofiile
    • Digital Cinema standard 4096 x 2160 lahutusvõimega 24 kaadrit sekundis andmesagedusega 237 Mbps
    • 4K 3840 x 2160 kaadrisagedusega 25 või 30 kaadrit sekundis, andmesagedusega 102 Mbps
    • Full HD 1920 x 1080 kaadrisagedusega kuni 50 või 60 kaadrit sekundis, andmesagedusega 102 Mbps
    • Aegluubis video salvestamiseks on 1920 x 1080 120fps režiim
    • Integreeritud stereomikrofon, 3,5mm audio sisend ja väljund
  • Integreeritud GPS, elektrooniline kompass, temperatuurisensor ja survesensor – kõik nende andurite poolt pildistamisel registreeritud andmed salvestatakse soovi korral pildiinfosse
  • Intervalomeeter (time-lapse videod)
  • Salvestusmeedia: kaks SD mälukaardipesa (mõlemad toetavad UHS-II tüüpi SD-kaarte)
  • Micro HDMI, USB 3 Type C, Wi-Fi + Bluetooth
  • Kaamera toimib kahe BLH‑1 liitiumakuga, ühe laadimiskorraga saab pildistada 870 fotot (CIPA test), või 2580 fotot kasutades quick sleep režiimi (Olympuse test)
  • Kaal: 997 g

 

Karbis on: kasutusjuhend, kaamerarihm, Olympus OM-D E-M1X hübriidkaamera, Kaabli keskele paigaldatav kinnitus, korpuse külge paigaldatav kaablistopper, kaks akut, kaks toitekaablit, kaks akulaadijat ja USB-C <> USB 3.0 kaabel. Viimase abil saab ka kaamera sees olevaid akusid laadida nii et tingimata pole vaja kahte kaasas olevat akulaadijat kasutada (need on vajalikud näiteks siis, kui sul on olemas lisaakude paar).

 

Muidugi on Olympus OM-D E-M1X kiire, sest suudab jälgiva teravustamisega pildistada 18 fotot sekundis. Aga hei – see ei ole mingi enneolematu kiirus, sest täiskaadersensori ja 24MP lahutusvõimega Sony A9 suudab samamoodi pildistada 20 kaadrit sekundis sarivõtet. Niisiis ei ole kiirus selleks trumpomaduseks, mille poolest E-M1X kõigist teistest esile tõuseks. Selleks trumpomaduseks on hoopis ergonoomilisus.

Tõepoolest – OM-D E-M1X korpus on ülimugav käes hoida ja käsitleda. Olympusel on aastakümnete jooksul kogunenud palju oskusteavet professionaalsete fotokaamerate valmistamisel ning selle on nad E-M1X juures parimal võimalikul moel realiseerinud. Kui Sony A9 on oma pisikeste nuppude ja lamedate plastikpindadega nagu mingi Bravia telekapult, siis E-M1X on profikaamera mis lausa sulab kätte. Kõik olulisemad rattad ja nupud täpselt sõrmede all käsklust ootamas.

Olympus E-M1X kaamera on valmistatud magneesiumsulamist ja see tundub peos väga tugev. Korpus pole lihtsalt pritsmekindel vaid testitud vastama IPX1 standardile (see tähendab, et otse ülalt alla langevad veepiisad ei kahjusta seadet) isegi siis, kui kasutusel on distantspäästiku, kõrvaklappide ja mikrofoni pesad. Olympuse enda testide kohaselt on kaamera isegi IPX3 standardile vastav (vett pihustatakse seadmele kuni 60-kraadise nurga alt kuii 5 minutit järjest ja kini 0,7 liitrit).

 

 

Paremal pool küljel on kolm kummist katet. Kõige ülemise all on 3.1 mm helisisend ja keskmise all on 3.1 mm heliväljund. Alumine on 3x pikem ja selle alla mahuvad ära HDMI ning USB-C pesad.

 

Vasakul pool on heebli abil avanev luuk ja selle all kaks SD mälukaardi pesa. Mõlemad toimivad ka kiirete UHS-II tüüpi SD mälukaartidega.

 

Olympus OM-D E-M1X nupud ja nende paiknemine on üsna sarnased Olympus OM-D E-M1 II kaamerale. Kõige olullsemate muudatustena on uuel kaameral valikukettad kaamera pealt liikunud ideaalsetesse asukohtadesse korpuse sees. Ja kõik need neli valikuketast (vertikaalsed ja horisontaalsed) on kaetud pehme kummiga, mis tagab hea haakuvuse. Kaamera tagaküljel on nüüd teravustamispunkti kiireks valimiseks kaks joysticki, kolmeasendiline lukustusnihik ja mõned lisanupud.

Kaameraga on kaasas kaks akulaadijat, kuid akusid saab ka laadida neid kaamerast eemaldamata – USB-C pesa abil. Olympus on kaamera tagaküljele lisanud isegi laadimise staatust näitava LED-indikaatori. Oluline on ka ära märkida, et laadimise ajal saab kaameraga edasi pildistada või filmida – seega pole USB-C ühendusel mitte ainult laadimisfunktsioon vaid ka välise toite funktsionaalsus. לkskõik kas vooluvõrgust või maastikul olles akupanga abil.

 

Kaamera ekraan on küll puutetundlik, kuid väga palju asju selle puutetundlikkusega peale hakata ei saa. Kõige olulisem on vast teravustamispunkti valik, samuti saab puute abil valida kiirmeüü funktsioone (aga pärast funktsiooni valimist ei saa puutega parameetrit muuta) ja muidugi saab ka taasesitusrežiimil fotosid edasi-tagasi viibata ja suurendada.

See on selline tavapärane Olympuse kaamera puutetundlikkuse funktsionaalsus. Arvestades aga E-M1X täiuslikku juhtnuppude-rataste süsteemi, siis ma ei usu, et selle kaamera omanik puutetundlikumast ekraanist puudust tunneks. Pigem lülitab olemasolevadki funktsioonid välja.

 

Kaamera alumise käepideme sees on raam, millele mahub kaks komplektis olevat akut.

 

Need on täpselt needsamad BLH-1 liitiumakud, mida kasutab ka E-M1 Mark II. Täis laetuna saab nendega CIPA ametliku testi kohaselt teha 870 fotot. Kui kaamera lülitada “Power Save” režiimi, tõuseb kaadrite arv  2580-ni.

 

Kummeeritud pindu on sel kaameral heldelt igas küljes.

 

Pealtvaates (kaamera külge on kinnitatud 45mm f/1.2 PRO objektiiv) näeme hästi valikuketaste paiknemist. Samuti võime märgata, et erinevalt näiteks Nikon Z6 või Fujifilm X-H1 kaameratest pole Olympus pidanud vajalikuks kaamera peale pisikest LCD-ekraani lisada. Kuigi sinna režiimiketta ja kaamerarihma aasa vahele oleks justkui selleks ruumi jäetud. Ehk oli ekraan algselt plaanis, aga arendusprotsessi lõppjärgus otsustati ümber?

 

 

Paremal pool elektroonilist pildiotsijat on Nikoni-stiilis kühm kolme nupuga. Mida need nupud teevad – see on E-M1X kaamera potentsiaalsele ostjale seletamatagi selge.

 

Vasakul pool on režiimiketas – kusjuures huvitava tähelepanekuna ei ole sellel kaamera olemas täisautomaatset režiimi. Kolm nuppu (särikompensatsioon, ISO ja video salvestus) on asetatud nii, et fotograafi sõrm neid ilma vaatamata ja vaevata koheselt eristaks.

 

Integreeritud välklampi E-M1X kaameral ei ole – hoolimata selle olemasolu markeerivatest joontest.

 

Koos E-M1X profikaameraga on Photopointis värskelt olemas ka välklamp, mis selle fotoaparaadiga oma ilmastikukindla korpuse tõttu hästi sobib. FL-700WR välklamp on tolmu‑, pritsme‑ ja külmakindel (‑10°C), maksimaalne juhtarv on 42, ja laadimisajaks on mõõdetud 1,5 sekundit. See välklamp on varustatud juhtmevaba välgu režiimiga, orjarežiimiga ja esiküljel on olemas ka LED videovalgusti.

 



Välklambi pea pöörleb horisontaalselt 180 kraadi ja vertikaalselt 90-kraadi ulatuses alla-üles. Reflektori juurest saab korralikele välklampidele kohaselt välja libistada väikse peegeldi ja lainurkhajuti.

 

Olympus OM-D E-M1X kaamera juures on veel palju asju, millest võiks kirjutada ja mida pildistada. Selle artikli raames kõike ei jõua – spetsiifilisemad funktsioonid, pildikvaliteedi analüüs, autofookus jne omadused jäävad juba põhjalikuma ülevaate hinnata. Nii palju siiski veel, et katsetasin tegelikult ka E-M1X autofookust. See on üksikteravustamisel väga kiire. Pettumise valmistas aga jälgiv (tracking) autofookus, mis ei suutnud kuigi hästi teravust objektil hoida. Sony A7 III kaamerad saavad näiteks jälgiva autofookusega märksa paremini hakkama rääkimata uuest Sony A6400 kaamerast, kus jälgiv autofookus on ilma ühegi liialduseta uskumatult hästi toimiv.

Olympus E-M1X on unikaalne kombinatsioon 2x äralõikefaktoriga sensorist, ergonoomilisest ja tugevast korpusest, väga kiirest pildistamisvõimekusest ja heast video salvestamise funktsionaalsusest. Selle kaamera kõige suurem miinus on väikesest sensorist tingitud piirang kõrgemate ISO tasemete kasutamisel. לhest küljest oleks E-M1X oma kiirusega ja väikesest sensorist tuleneva kitsama vaatenurgaga justkui päris hea spordifotograafide aparaat. Spordifotograafias on aga tihti vaja kasutada päris kõrget ISO, millega E-M1X konkureerivate täiskaadritega võrreldes alla jääb. Tõenäoliselt on E-M1X ideaalseks kaameraks näiteks lindude ja loomade pildistamisel, kus on oluline kiirus ja võimas suum. Samuti sobib E-M1X kahtlemata fotograafile, kes hindab üle kõige mugavat pildistamist.

The post Karbist välja: Olympus OM-D E-M1X hübriidkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.