Lõpuks ometi on käes tõeline suvi! Palavus, kuumus, päikesepiste. Rannad on täitunud inimestega ning sääsed on pugenud varju. Vee temperatuurid on suviselt soojad.
Juulikuu on looduses minu jaoks suhteliselt rahulik aeg. Kevadine särin ja kiire aeg on möödas. Päevane palavus teeb loiuks ning valgus on pildistamiseks sageli liiga tugev.
See on aeg, kus minu fotokotti rändab makroobjektiiv, peegeldi ning isetehtud hajuti.
Hajutiks kasutan pool-läbipaistvat kiletükki, mis on kinnitatud kokku käiva raami külge. Selline abivahend tuleb kasuks päevase ning tugeva valguse pehmendamisel. Metsas või kusagil varjualuses pildistades kasutan aga sageli väikest peegeldit, millega saan vajadusel valgust suunata ja ka koondada. Photopointi tootevalikus leiab ka üsna laia sortimendi kokku käivaid ning käepäraseid hajuteid ja reflektoreid – tasub uurida.
Kiilid
Ringi lendavate mini „helikopterite“ rohkus on praegusel ajal muljetavaldav. Neid võib leida kõikjalt, alates heinamaadest ning lõpetades veekogude kallastega. Liikvel on kiilid, tondihobud, vesineitsikud, liidrikud ja veel palju teisigi. Kuna vee temperatuurid on soojad, siis võib vees kiile pildistades ootamatult mööduda tund või paar. Ikka seda õiget modelli, võttepaika, nurka, rütmi või tausta otsides.
Liidrik puhkehetkel.
Vaikne ja varjatud munemishetk.
Helkivad ööpilved
Öösel tasub heita pilk aknast välja, sest suvises põhjamaataevas võib näha hõbedaselt helkivaid pilvi. Need ei ole midagi nii haruldast, nagu näiteks virmalised Eestimaa taevas.
Helkivaid ööpilvi võib meil näha maist-augustini, kuid just juulikuus esineb neid kõige tihedamini. Olen neid tänavu taevas näinud juba mitmel korral, kuid paraku on minul jäänud need pildile veel püüdmata, kuid … varsti-varsti! 
Kõrvukräts
Kõrvukrätsu pildistamise hooaeg algab minu jaoks maikuu lõpus, kus õhtuhämaruses võib kohata saagilennul olevaid kõrvukaid. Paraku jääb sellel ajal valgust nende jäädvustamiseks sageli vajaka. Tippajaks kujuneb juulikuu. See on aeg, kus pesitsevate kõrvukrätsude järeltulijad on juba üpriski suured ja häälekad. Sellel ajal on kerge leida nende territooriume. Noorte kakulaste näljapiuksud kostavad sadade meetrite kaugusele ning noka teevad nad tavaliselt lahti mõni tund enne loojangut. Lõpmatu toidu mangumine kostub sageli varaste hommikutundideni. Noorte kakulaste näljakisa ärgitab vanalinde tegudele ja nii võib saagijahil olevaid kõrvukrätse kohata suisa paar tundi enne päikese loojumist. Sellel ajal on valgust pildistamiseks juba küll ja küll.
Saagijahil olev kõrvukräts.
Jaht on olnud edukas – küüniste vahel võib märgata prisket hiirehakatist, mis viiakse poegadele söögiks.
Marjad
Looduse andide pildistamine on populaarne teema, kuid sageli saab nende hooaeg läbi enne, kui fotoaparaadi ja/või sobiva objektiiviga neid pildistama jõuame. Päikeseküllastel lagendikel võis esimesi vastupandamatult lõhnavaid ja kutsuvalt punaseid metsmaasikaid näha juba kuu tagasi. Nüüd leiab neid ka varjulisematest paikadest. Maasikad on tänuväärseteks pildistamisobjektideks ja peale pildistamist saab end ka koheselt premeerida.
Ka on praegu just õige aeg seada sammud taas rappa või rabamännikusse, sest sealt võib eest leida mesikollased ja mahlakad rabamurakad. Pildistamiseks, noppimiseks, söömiseks. Ja mitte ainult – raba on alati omanäoline ja pildistamist seal juba jagub.
Rabamurakad omas keskkonnas.
Head suve jätku, päikest, äikest, tuult ja vihma!