Pentax Optio W90 on juba iseeneest üks vinge riistapuu – tugev, veekindel ning oma klassis konkurentsitult parima pildiloomega kompaktkaamera. Kui sellega koos aga veel Scott jalgratas või Sonimi telefon sülle langeb, siis kammib asi ikka päris kreisiks.

Nüüd kohe hakkabki kammima, sest esimesel mail alanud Pentaxi auhinnamängu võitjad on välja loositud ning tasumise tund on kätte jõudnud. Esmalt täname kõiki, kes esimesest maist 30 juunini Photopointist ostetud kaamera registreerisid ning loosimises osalesid. Õnneks ei saa Pentax W90 mängus võitjaid olla ainult üks vaid koguni 10. Nende võitjate nimed ning võidetud trofeed on:

• Scott Aspect 45 maastikuratas Hawaii Expressilt – Rainer Hendla
• Ultratugev Sonim mobiiltelefon S1 Land Rover – Larisa Lepik
• Pentax Marine veekindel binokkel – Epp Kõiva
• Suunto T-1 pulsikell – Anni Simral

3 ajakirja “Kalastaja” aastatellimust:

• Kaidi Teller
• Agu Vijar
• Artur Nõmm

3 ajakirja “Paat” aastatellimust:

• Meelis Soomets
• Aivo Kähr
• Rene Varrik

Palju õnne võitjatele (lähipäevadel võetakse teiega ühendust) ning suur tänu kõigile osalejaile.

Fotokursus.ee veebilehel ilmus täna fototöötlusprogrammi GIMP tasuta kursuse viies osa. Eelmisel korral sai teekond läbi parima vabavaralise fototöötlusprogrammi lõpetatud pintslite, mustrite ja gradientide juures. Sel nädalal viib kursuse autor Marge Nelk huvilised värvide maailma, räägib esmalt natuke Colors dialoogidest, mis on ühtlasi viimane samm GIMPi kasutajaliidesega tutvumise teel ning liigub siis edasi värvide töötlemise juurde.

Vaata lähemalt Fotokursus.ee veebilehelt.

Nägemisega on nagu iga muu tegevusega – mida rohkem teed, seda paremini õnnestub. Nägemine pole fotograafilises mõttes lihtsalt võime asju füüsiliselt näha, vaid see on pigem oskus meid ümbritsevast välja tuua e. “näha” meeliköitvaid motiive, mis pakuvad meile visuaalset naudingut. Ning see võime on treenitav.

Kui me soovime, et meie pildid köidaksid teisi, kes polnud samal hetkel meiega samas kohas, kuuldes lisaks ka helisid ning tundes lõhnu, mis tugevdavad emotsioone pildistatava objekti suhtes, nõuab see meilt veidi pingutust.

Mõnes mõttes võiks seda võrrelda kullaotsija tegevusega jõe kaldal. Ta jõuab kohta, kus potentsiaalselt võiks kulda leiduda, tõstab sõela sisse liiva ning hakkab sõeluma. Märgates kullatükki, sõelub selle liiva seest välja. Sellest tegevusest võib üle kanda vähemalt kaks momenti – nägemise e. märkamise oskus ning lihtsustamise ja välistamise oskus (väljajätmise oskus).

Oskus märgata

Kullaotsija teab, milline kullatükk välja näeb ning kus kulda võib leida. Sõeludes näeb ta oma vaimusilmas kullatükke ja kui siis mõni sõelale satub, tunneb ta selle ära ning keskendab oma tähelepanu sellele. Samuti on pildistamisega. Selleks, et märgata kullatükke või tugevaid motiive, on vaja olla häälestunud teemale.

Fotograafia puhul tähendab see oma objekti tundmist. On öeldud, et heas looduspildis on koos 10% tehnikat ja 90% looduse tundmist. Mõni aeg tagasi sõitsin sõbraga autos ja aeg-ajalt juhtisin ta tähelepanu hiireviule, rebasele, metskitsele – kes sõiduteest kaugemal, kes lähemal toimetamas. Ta küsis, et kas ma autot juhtides teele ka vaatan. Eks ikka vaatan, aga kui silm teab, kus eelmainitud elukad tavaliselt toimetavad, siis võtab nende märkamine vaid murdosa sekundist. Ehk siis märkamise oskus on tihedalt seotud objekti tundmisega. Ja see kujuneb välja pideva harjutamise käigus. Kaks jõe ääres kõndijat võivad näha erinevaid asju – üks näeb kaldasse uuristatud auku, millest pilk üle libiseb, kuid teine näeb selles augus kopra käiku ning tuleb tagasi kobrast pildistama – teadmised teevad vahe.

Kindlasti juhtub ka seda, et kullaterasid leitakse etteaimamata nagu Saaremaa randadest võib leida Lätist kohale uhutud merevaiku ning pildistamistväärt motiivid astuvad meie ette ilma otsimata. Kuid selleks on hea olla valmis ja avatud. Valmis ühe hetkega teemat vahetama ning hea motiivi üles noppimiseks veidi tööd tegema. Kui motiiv on mõttes olemas, hakkame sõeluma!

Oskus lihtsustada ja välja jätta

Kollase vesikupu lehed on algmaterjaliks, millest head pilti välja sõeluma hakata.

Kui kõik üleliigne välja jätta võib “sõelumise” tulemuseks võib olla meeldivalt lihtne kompositsioon. Kas märkad, kus need kaks lehte on ülemise pildi kaoses?

Kui kullaotsija mõtleks, et kõik see kullatera ümbritsenud liiv on väärtuslik ning selle oma seljakotti kallaks, siis ega ta oma leitud varandusega eriti kaugele jõuaks kõndida. Ega nii ükski kullaotsija teegi. Ikka sõelutakse liiv välja ja kullaterad kogutakse kotti. Objektiivid on nagu sõelad ning lainurkobjektiivid on nagu laiad sõelad. Viimastesse mahub eriti palju, kui võrrelda näiteks superteleobjektiividega. Kui lainurksuum “laiaks” kruttida, tekib kohe vajadus sõelumise järele. Niimoodi jõuamegi kompositsiooni juurde, mis iseenesest ongi lihtsustamise ja välja jätmise oskus. Kullaotsija sõelumine ongi fotograafi komponeerimine – seda tuleb teha seni kuni pilt saavutab oma maksimaalse tugevuse. Sellise hästi sõelutud pildi kohta öeldakse tavaliselt “Vau!”

Kuigi eelmainitud lihtsustamise ja väljajätmise oskus on hea pildi saavutamisel ülioluline, ei tähenda see tingimata seda, et ilma pilti analüüsimata ei ole võimalik suurepäraseid pilte teha. Ansel Adams on öelnud, et “kui mind valdavad tugevad tunded, siis ma lihtsalt pildistan. Ma ei püüa oma tundeid selgitada”. Inimesele on kaasa antud kunstitaju ning alateadvuses tunneme seetõttu ära hea pildi, oskamata ehk isegi selgitada, miks see meid köidab. Samuti on Adams öelnud, et “fotograafia on kaosest korra loomine”. Näiteks võib toas valitseda kaos. Kui aga asjad tõsta oma kohtadele, praht välja viia, sobib sellist tuba juba teistelegi näidata. Kuid nii nagu asju täis tuubitud toas keset prügi ei tunne inimene end hästi, ei saa ka tugevalt puudutavas pildis olla koos liiga palju elemente. Pildistaja ülesandeks jääbki peamiste kõnetavate elementide leidmine ning nende korrastamine nii, et jääks piisavalt hingamisruumi.

Kuna meie fotokate mälukaardid on suured ja sinna mahub palju, kipume mõtlema, et küll kodus vaatame ja saame välja lõigata selle, mis pole oluline. Küll arvuti taga on aega komponeerida. Kuid et vältida mõttetut ja koormavat “liiva” koju tassimist, on mõistlik tegeleda komponeerimisega juba enne päästikule vajutamist. On muidugi selge, et kui tegemist on liikuvate objektide pildistamisega, mille kaadrisse saamisega võib tegu olla – näiteks lendavad linnud – siis kuna hetk on kiiresti mööduv ja kordumatu, jääb kompositsiooni kohendamine tõepoolest kodutööks. Aga üldjuhul on mõistlik üleliigne “liiv” sõeluda välja enne selle kallamist koduarvuti kõvakettale.

Kuidas siis lihtsustada ja välja jätta? Pole lihtsamat reeglit kui “Liigu!” Liigu ümber objekti. Säti kaamera statiivile alles siis, kui sobiv perspektiiv on leitud. Kükita, tõuse kikivarvule, astu edasi ja tagasi, keerle ümber objekti. Muuda pildielementide suhtelist suurust objektiiviga, et leida pildielementide vahel tasakaalu. Jäta välja kõik tähelepanu kõrvale juhtivad elemendid. Ära mõtle ka nii, et küll ma hiljem selle pildi pildiks jutustan. See ei ole fotograafia, see on kirjakunst! Kuigi oma fotode juurde mõnusate juttude pajatamine on alati tore asi, on fotograafia eeskätt ikkagi valgusega kirjutamine ja kõnetava hetke tabamine selliselt, et pilt ise hakkab jutustama.

Kokkuvõtteks võib öelda, et kompositsioon on nägemisele lisaks tasakaalu leidmine pildis. Mille vahel on vaja tasakaalu leida? Valguse ja pimeduse, suure ja väikese, mustrite, kaarte, joonte, struktuuri ja paljude muude nüansside vahel. See kõik aitab ka teistel näha seda, mida me ise oleme näinud ning seda võimalikult mõjusalt edasi anda. Kui need asjad “sõeludes” paika saab, ongi meie kullatera leitud, meeliköitvalt esitatud ning sel moel hea pilt sündinud.

Kui peegelkaamera sisseehitatud välklambist pildistaja jaoks enam ei piisa, tuleks hankida väline välklamp. Kui aga siis ka sellest kunagi midagi enamat välja võluda tahaks, tuleks vaadata välise välklambi jaoks valmistatud hajutite ja muude tarvikute poole. Eesti turul on siiamaani sel alal olnud konkurentsitult kõvim tegija Lumiquest. Hiljuti aga saabus Photopointi poodidesse müügile rida hoopis teist masti hajuteid – mujal maailmas palju kuulsust kogunud Gary Fongi omi.

Need on ühed õige huvitavad tarvikud ning väärivad seetõttu Digitesti veebilehe aegade põhjalikeimat ülevaadet – selline eile ilmuski. Seitsmelehelisel, rohkete tootefotode, testpiltide ja graafikutega varustatud ülevaates testib Valle kolme Gary Fong`i välklambitarvikute komplekti:

1. kahe hajutikoonuse ja kolme tüüpi lisaga “Lightsphere Universal Pro Kit“
2. kokku volditav “Lightsphere Collapsible“
3. kitsalt valgust suunav hõbedase hajutikoonusega “Lightsphere Universal PowerSnoot“

• Loe ülevaadet Digitesti veebilehel.
• Gary Fong tootevalik Photopointis

Fototehnika uudiseid ja ülevaateid kajastav veebileht dcresource.com on valmis saanud ülevaate, kus teineteiselt mõõtu võtmas lausa kaheksa uut kompaktkaamerat. Kõik testitud aparaadid võib hinna poolest liigitada soodsamasse kategooriasse – üle 3000 krooni maksvat mudelit nende seas ei ole. Võitlustulle asutvad:

• Canon Digital IXUS 105 IS
• Kodak EasyShare M550
• Nikon Coolpix S3000
• Olympus FE-4030
• Panasonic Lumix DMC-FH3
• Pentax Optio H90
• Samsung SL600
• Sony Cyber-shot DSC-W330

Kokkuvõttes jagatakse kaamerad kolme gruppi: “Parimad”, “Tasub vaadata” ja “Tasub mööda vaadata”. Esimese grupi vääriliseks tunnistatakse vaid kaks aparaati – Canon IXUS 105 IS ning Pentax Optio H90. Canoni puhul tõstetakse esile pildikvaliteeti, millele sekundeerivad optiline värinastabilisaator ja metalne kere. Pentax H90 plussideks on keskmisest parem pildikvaliteet kõrge ISO puhul, 5X suumiga 28-140 mm objektiiv, disain ja muidugi ülisoodne hind.

• Loe kogu ülevaadet dcresource.com veebilehel.
• Canon Digital IXUS 105 IS Photopointis
• Pentax Optio H90 Photopointis

Panasonic annab teada tarkvarauuendusest oma digitaalsetele kompaktkaameratele TZ10, TZ9, TZ8 ja FT2. Kõikide nende aparaatide tarkvara uueks versiooninumbriks on 1.1. Uuendus parandab kaamerate koostööd Inon`i veealuste välklampidega, TZ10 uuendus täiustab lisaks sellele kaamera üldist toimimist.

Tarkvarauuendusi saab alla laadida Panasonicu veebilehel.

Esmakordselt toimuv Loodusfoto Festival leiab aset Võrumaal 01.-04. juulil 2010.a.

Loodusfoto Festival on suunatud kõigile, kes tunnevad huvi loodusfoto ja looduse pildistamise vastu. Tuntud loodusemees ja rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf Urmas Tartes annab festivalile avalöögi loodusfotograafia üldteadmiste ja lähipildistamise loenguga, fotode analüüsi ja näidispildistamisega. Loengus käsitletakse loodusfotograafia olemust, võimalusi, eetikat, digitöötluse piire ja lähipildistamise võtmeküsimusi.

Festivali teisel päeval pannakse rohkem rõhku praktikale. Rahvusvaheliselt tunnustatud loodusfotograaf Remo Savisaare koolitus sisaldab lisaks teooriale kuidas pildistada maastikku, linde ja loomi, ka praktilist juhendamist Kisejärve maastikukaitseala fotoretkel ning õhtust fotode analüüsi ja visuaalset pildiprogrammi „Aastaring“.

02. juulil kell 10.00 algab Pentax uusimate kompakt- ja peegelkaamerate tutvustus, läbiviija Ardo-Jako Olev Photopointist.

Loodusfoto Festivali teemad ja tegevused:

• Loodusfotograafia üldteadmised

• Lähipildistamine ja makro

• Maastiku-, linnu- ja loomafotograafia

• Pildistamine hommikukastes (enne päikesetõusu)

• Kuidas looduses varjuda ja luua loomaga kontakti

• Allveefotograafia

• Aerofotograafia

• Kalapüük ja puhkus

Lektoriteks on Urmas Tartes, Remo Savisaar, Lembit Michelson, Andres Ots ja Aigar Kull. Lisaks külalisesinejad.

Rohkem infot leiad siit.

Canoni 2010 aasta kompaktkaamerate kõige soodsam esindaja on AA akude/patareidega töötav, lihtsa disaini ja esmaste funktsioonidega PowerShot A495. Sellest järgmine kaamera on veidi enam kui 500.- rohkem maksev A3500 IS, millel on juba optiline värinastabilisaator, õhem ja stiilsem korpus ning liitiumioonaku. Tänases Point TV osas saad kuulata ja vaadata, mida Ardol nende kaamerate kohta öelda ja näidata on.

• Canon PowerShot A495 punane Photopointis
• Canon PowerShot A495 sinine Photopointis
• Canon PowerShot A495 hõbedane Photopointis

• Canon PowerShot A3500 IS punane Photopointis
• Canon PowerShot A3500 IS sinine Photopointis
• Canon PowerShot A3500 IS hõbedane Photopointis
  

Digitesti veebilehel täna ilmunus ülevaates on fookuses Canoni digitaalne kompaktkaamera Digital Ixus 210 IS. Tegemist on kahtlemata ühe Canoni stiilsema kompaktkaameraga – esitletud käesoleva aasta algul peibutab see eelkõige oma puutetundliku ekraaniga. Selle diagonaaliks on 3,5″ ning see katab peaaegu kogu kaamera tagakülje. Kõik muudki tehnilised andmed on Ixus 210 kaameral igati eeskujulikud – kui millegi kallal nuriseda võib, siis oleks selleks ehk PASM säriprogrammide puudumine. Enamik selle kaamera ostnutest aga kindlasti neist puudust ei tunne.

Kuidas Canon Ixus 210 pildistab, kuidas näevad välja selle menüüd ja puutetundlik navigeerimine ning lõppeks – kuidas näeb välja kaamera ise – seda saab vaadata ja lugeda video- ja pildimaterjaliga palistatud ülevaatest Digitesti veebilehel.

SD mälukaardi standardite väljatöötamisega tegelev ühendus “SD Association” tutvustab uusi sümboleid, mis peaksid mälukaardi valimise tarbija jaoks lihtsamaks muutma. Tähistuste nimed on “UHS-I” (Ultra High Speed) ning  “UHS-I Class 1“. Esimene omistatakse sellistele SDHC ja SDXC mälukaartidele, mille maksimaalne andmeedastuskiirus küündib  104 MB/s-ni. UHS-I Class 1 on juba samm edasi. See ilmutab end sellistel SDHC UHS-I ja SDXC UHS-I mälukaartidel, mis on optimeeritud andmaks parimaid tulemusi video filmimisel.

SD mälukaarte võib jagada nii kiiruse kui ka mälumahu alusel. Mälumahu alusel jagatakse SD kaardid kolmeks:

1. SD – kuni 4 GB
2. SDHC – kuni 32 GB
3. SDXC – kuni 2 TB

Kiiruse alusel jagatakse SD kaardid minimaalse kirjutamiskiiruse järgi neljaks:

1. Klass 2 – min 2 MB/s
2. Klass 4 – min 4 MB/s
3. Klass 6 – min 6 MB/s
4. Klass 10 – min 10 MB/s

Nüüd lisandunb ülemisele neljale siis veel üks kiiruseaste. See aga ei kirjelda minimaalset, vaid maksimaalset kirjutamiskiirust:

• UHS-I Class 1 -  kuni 104 MB/s

SD Association ametlik pressiteade