Fotokursus.ee veebilehel ilmus täna fototöötlusprogrammi GIMP tasuta kursuse kuues osa. Eelmisel korral sai teekond läbi parima vabavaralise fototöötlusprogrammi lõpetatud põhilisemat laadi värvitöötlusega. Sel nädalal võtab kursuse autor Marge Nelk värvide töötlemise teema tõsisemalt käsile – Levels ja Curves dialoogiakende abil.
Vaata lähemalt Fotokursus.ee veebilehelt.
Ilvesepere pildid ja ka minu karupildid, mis on tehtud infrapunapäästikut kasutades ja kaamera pikkadeks nädalateks metsa usaldades, on toonud mitmesugust tagasisidet. Ühed on ahhetanud ja ohhetanud, teised on olnud skeptilised sellise metoodika kasutamise suhtes. Mina ise kuulun ahhetajate ridadesse.
Imelik on asjaolu, et kui rääkida pildi emotsioonist, siis tehes pilti tavavahenditega – fotograaf kaamera taga, ehk siis kui mina oleksin olnud pildi tegemise hetkel päästikuvajutaja rollis, saanuks emotsioon muutuda ainult minu jaoks. Vaataja oleks ikka vaadanud samasugust pilti, millel on raskesti tabatav metsloom koos perega ürgmetsas jalutamas. Kõik oleks pildi peal olnud samamoodi.
Mina oleksin loomulikult värisenud, süda oleks puperdanud ja kes teab mis kõik veel oleks minuga pildi tegemise hetkel toimunud, kuid vaataja jaoks poleks see mitte midagi muutnud, sest vaataja saab kogeda ainult ühte osa kogu emotsioonipakikesest. Vaataja ei tunne lõhna, ei kuule helisid ja ei taju ümbrust. Vaataja näeb ainult seda, mis talletus päästikule vajutamise hetkel pisikesele ristkülikukujulisele salvestusvahendile – seekord Provia 400 filmile.
Kas on tegelikult vahet, kes päästikule vajutas? Põhiline on ju see, et ristkülikuke salvestas reaalselt eksisteerinud hetke, mille valgus temani kandis, kui infrapunakiir katkes. Kaamerasse pääsenud valgus talletas seekord hetke, millist väga vähesed inimsilmad kunagi näinud on, kui üldse on.
Kas oleks olnud tõesti parem, kui selle salakaamera taga oleks olnud fotograaf? Siis oleks selle perekonna jalutuskäik kindlasti teistmoodi lõppenud. Esimese stsenaariumi kohaselt oleks ilves piltniku haisu juba kaugelt ninna saanud ja oma pere metsasügavustesse peitu viinud.
Oletame, et teine stsenaarium näeb ette loomade pahaaimamatut jõudmist looduspiltnikuni, kes konutab 50mm objektiiviga loomaraja kõrval (seda pilti ei ole mõtet teha teleobjektiiviga, sest siis läheks kogu see võrratu keskkond kaduma. Ürgmetsas pole mõtet teha portreesid, sest need jäävad vaid portreedeks, mida võib teha igal pool mujal, kasvõi loomaaias. Ei, ürgmetsas tuleb teha keskkonnaportreesid, mis on tavalisest portreedest emotsioonalselt alati üle).
Oletame, et ma oleksin vajutanud päästikule ja ilveseema oleks välkkiirelt oma terava pilgu valla päästetud heli suunas pööranud. Ühesõnaga kõik oleks toimunud nii nagu filmirull mulle jutustas. Vanailves oleks kindlasti helitekitaja tagant leidnud kükitava inimese ning andnud häiret, kuivõrd filmirullil oleva legendi kohaselt seisis ta paigal mõne minuti, et ümbrust piielda ja siis rahulikul sammul metsa astuda.
Ma arvan, et las olla looduses ka mõned sellised paigad, kus loodusfotograafid kõhutamas ei käi ja kus üldse inimesed ei käi. Olgu need paigad mõeldud loomadele. Kui tuleb väljakannatamatu tahtmine mõnes taolises paigas elavatest loomadest pilti teha, las siis teeb selle pildi segamatult kaamera üksi, sest vaataja jaoks peab emotsiooni nagunii edasi andma vaid pilt.
Pentaxi veebruarikuus esitletud kompaktkaamera I-10 püüab pilku oma retroliku välimusega. Selle on ta laenanud 1979 aastal valmis meisterdatud filmikaameralt Auto 110 – kaameralt, mille kere on valmistatud plastikust. See ajalooline fakt ei peata aga tarbijaid, kelle jaoks retro võrdub metalse peegelkaameraga. Ning hea ongi, sest Pentaxi täna välja kuulutatav hõbedase pinnaviimistlusega I-10 kompaktkaamera näeb tõeliselt hea välja.
Seestpoolt on hõbedane I-10 – ametliku nimega Pentax Optio I-10 Classic Silver – täpselt samasugune, nagu senised valget ja musta värvi mudelid. 12,1 MP CCD sensor, 5× optiline suum, 16:9 külgede suhtega 2,7″ LCD, HD videoklippide salvestamine, mehaaniline värinastabilisaator ja palju muud head on nüüd rüütatud vaid hõbedasse kuube.
Digikaamera Pentax Optio I-10 must Photopointis
Digikaamera Pentax Optio I-10 valge Photopointis
Canoni kompaktkaamerate lipulaevaks on loomulikult kuulus G-seeria, mille esindajaks on hetkel G11. Sellele järgneb hiljuti varjusurmast tõusnud S-seeria eesotsas S90 profimasinaga. Neist kahest esmaklassilisest seeriast ei jää palju maha Canon PowerShot SX210 IS. Erinevalt eelpoolmainitutest ei ole sellell küll RAW faili salvestamise võimalust aga see-eest on olemas võimas suumobjektiiv ning palju muud millest Ardo-Jako meile nüüd lähemalt räägib.
Head vaatamist.
- Canon Powershot SX210 IS kuldne Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS must Photopointis
- Canon Powershot SX210 IS purpur Photopointis
Eile, 11 juulil lõppes fotode vastuvõtt Tamroni markofoto konkursile. Kuu jooksul esitasid osalejad konkursile 2681 fotot. Nendel on kujutatud liblikaid, lilli, lemmikloomi jt. Teemasid ja tegelasi leidub igale maitsele!
Tänasest ja kuni 18 juulini saab anda oma hääle nende fotode poolt, mis endale kõige rohkem meeldisid. Saadud häälte alusel valitakse publiku lemmik. Publikule kõige rohkem meeldinud töö autor saab auhinnaks 2000 krooni väärtuses kaupa Photopointist.
Millised 3 tööd osutuvad parimateks žürii arvamusel, saab teada järgmise nädala alguses, 19 juulil.
Lõpuks ometi on käes tõeline suvi! Palavus, kuumus, päikesepiste. Rannad on täitunud inimestega ning sääsed on pugenud varju. Vee temperatuurid on suviselt soojad.
Juulikuu on looduses minu jaoks suhteliselt rahulik aeg. Kevadine särin ja kiire aeg on möödas. Päevane palavus teeb loiuks ning valgus on pildistamiseks sageli liiga tugev.
See on aeg, kus minu fotokotti rändab makroobjektiiv, peegeldi ning isetehtud hajuti.
Hajutiks kasutan pool-läbipaistvat kiletükki, mis on kinnitatud kokku käiva raami külge. Selline abivahend tuleb kasuks päevase ning tugeva valguse pehmendamisel. Metsas või kusagil varjualuses pildistades kasutan aga sageli väikest peegeldit, millega saan vajadusel valgust suunata ja ka koondada. Photopointi tootevalikus leiab ka üsna laia sortimendi kokku käivaid ning käepäraseid hajuteid ja reflektoreid – tasub uurida.
Kiilid
Ringi lendavate mini „helikopterite“ rohkus on praegusel ajal muljetavaldav. Neid võib leida kõikjalt, alates heinamaadest ning lõpetades veekogude kallastega. Liikvel on kiilid, tondihobud, vesineitsikud, liidrikud ja veel palju teisigi. Kuna vee temperatuurid on soojad, siis võib vees kiile pildistades ootamatult mööduda tund või paar. Ikka seda õiget modelli, võttepaika, nurka, rütmi või tausta otsides.
Liidrik puhkehetkel.
Vaikne ja varjatud munemishetk.
Helkivad ööpilved
Öösel tasub heita pilk aknast välja, sest suvises põhjamaataevas võib näha hõbedaselt helkivaid pilvi. Need ei ole midagi nii haruldast, nagu näiteks virmalised Eestimaa taevas.
Helkivaid ööpilvi võib meil näha maist-augustini, kuid just juulikuus esineb neid kõige tihedamini. Olen neid tänavu taevas näinud juba mitmel korral, kuid paraku on minul jäänud need pildile veel püüdmata, kuid … varsti-varsti! 
Kõrvukräts
Kõrvukrätsu pildistamise hooaeg algab minu jaoks maikuu lõpus, kus õhtuhämaruses võib kohata saagilennul olevaid kõrvukaid. Paraku jääb sellel ajal valgust nende jäädvustamiseks sageli vajaka. Tippajaks kujuneb juulikuu. See on aeg, kus pesitsevate kõrvukrätsude järeltulijad on juba üpriski suured ja häälekad. Sellel ajal on kerge leida nende territooriume. Noorte kakulaste näljapiuksud kostavad sadade meetrite kaugusele ning noka teevad nad tavaliselt lahti mõni tund enne loojangut. Lõpmatu toidu mangumine kostub sageli varaste hommikutundideni. Noorte kakulaste näljakisa ärgitab vanalinde tegudele ja nii võib saagijahil olevaid kõrvukrätse kohata suisa paar tundi enne päikese loojumist. Sellel ajal on valgust pildistamiseks juba küll ja küll.
Saagijahil olev kõrvukräts.
Jaht on olnud edukas – küüniste vahel võib märgata prisket hiirehakatist, mis viiakse poegadele söögiks.
Marjad
Looduse andide pildistamine on populaarne teema, kuid sageli saab nende hooaeg läbi enne, kui fotoaparaadi ja/või sobiva objektiiviga neid pildistama jõuame. Päikeseküllastel lagendikel võis esimesi vastupandamatult lõhnavaid ja kutsuvalt punaseid metsmaasikaid näha juba kuu tagasi. Nüüd leiab neid ka varjulisematest paikadest. Maasikad on tänuväärseteks pildistamisobjektideks ja peale pildistamist saab end ka koheselt premeerida.
Ka on praegu just õige aeg seada sammud taas rappa või rabamännikusse, sest sealt võib eest leida mesikollased ja mahlakad rabamurakad. Pildistamiseks, noppimiseks, söömiseks. Ja mitte ainult – raba on alati omanäoline ja pildistamist seal juba jagub.
Rabamurakad omas keskkonnas.
Head suve jätku, päikest, äikest, tuult ja vihma!
Sony tõi eile välja kolm uut Cyber-Shot seeria ülemkihti kuuluvat kompaktkaamerat DSC-WX5, DSC-TX9 ja DSC-T99. Neist kaks viimast on sarnased oma välisilme poolest, seesmiselt on aga TX9 oma kaaslasest üsnagi erinev, evides hoopis WX5 kaamerale omaseid võimalusi ja parameetreid.
Trio kaks võimekamat kaamerat on seega DSC-WX5 ja DSC-TX9. Nende sees on Sony poolt aasta tagasi esitletud Exmor R taustvalgustusega CMOS-senor. See on tavapäraselt kompaktkaamerates kasutatavast CCD sensorist märksa kiirema andmetöötlusvõime ja valgustundlikkusega. Exmor R sensori kiirus teeb võimalikuks ka kogu selle uhke digitaalse nasvärgi, mis Sony neile kahele aparaadile lisanud on.
Uudsed režiimid
Kui kõigis kolmes kaameras on olemas Sony tavaline “Sweep Panorama” režiim, siis WX5 ja TX9 sisse on pistetud alles hiljuti Sony NEX hübriididele lisatud “Sweep Panorama 3D” režiim. See töötleb panoraamvõtte digitaalselt 3D pildiks, mida saab siis Sony 3D telerite ekraanilt ruumilisena nautida.
Lisaks sellele on neis kahes kaameras ka režiim, mis matkib digitaalse töötluse abil peegelkaameraile omast väikest teravussügavust (hägune taust terava esiplaani taga). Selles režiimis tulistab kaamera kiirelt kaks fotot – üks terav ja teine fookusest väljas, seejärel analüüsib neid ja paneb kaks fotot kokku nii, et teravustamispunktist tahapoole jääv ala on udune.
Samamoodi – mitme foto kiire pildistamise ja nendest ühe lõpptulemuse valmistamise teel – toimib ka “Superior Auto” režiim. Selles tulistab kaamera 2-6 fotost koosneva valangu ning kombineerib need seejärel nii et väheneks digimüra või kasvaks dünaamiline ulatus (suutlikkus näidata ühel pildil nii võimalikult tumedaid kui ka heledaid toone). Seda, mida täpselt vähendada või suurendada, otsustab kaamera ise vastavalt sellele mida konkreetselt pildistatakse.
Kõik need vinged digirežiimid on võimalikud muidugi tänu Exmor R sensori kiirele andmetöötlusvõimele. DSC-T99 kaameral on tavaline CCD sensor, mis nii kiiresti mitut pilti teha ei jõua. Seepärast sellel aparaadil ka kõik need eelpoolloetletud omadused puuduvad. On ainult Sony tavapärane “Sweep Panorama” režiim ilma 3D-ta.
Tavapärased megapikslite, tollide ja millimeetrite loendid tulevad nüüd:
Sony Cyber-shot DSC-WX5
- 12.2 MP “Exmor R” taustvalgustusega CMOS sensor
- F2.4-5.9, 5× suumiga “Sony G” objektiiv, 24 – 120 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator
- 2.8″ LCD ekraan, 460 800 pikslit
- Uus “Superior Auto” režiim valib automaatselt pildistatavale stseenile õige pildiprogrammi, vajadusel tulistab 2-6 lasku ja vähendab digimüra või suurendab dünaamilist ulatust
- “Intelligent Sweep Panorama” panoraampiltide loomiseks
- Uus “3D Sweep Panorama”
- “Intelligent Multi Angle” pildistab subjektist 15 fotot erinevate nurkade alt ning pärast kaamerat kallutades kuvab need fotod nii et pilt tundub ruumiline ja liikuv. Sellised pildid on (erinevalt 3D panorama`st) kuvatavad ka kaameras.
- Näo- naeratuse- ja silmapilgutustuvastus; uus “Natural Flash” tulistab ühe eelpildi, analüüsib seda ning korrigeerib välgu võimsust vastavalt sellele.
- “Background defocus” režiim
- Sarivõte 10 fps – 10 maksimumsuuruses kaadrit
- Filmiklipp: Full HD lahutusvõimega (1920 x 1080 @ 60i) Dolby Digital stereoheli, AVCHD koodek; Võimalik filmida ka 1440 x 1080 px ja 1280 x 720 px suurusi klippe MPEG-4 vormingus
- HDMI väljund
- Vooluallikaks NP-BN1 liitiumaku; 230 säritust ühe laadimiskorraga
- Saadaval alates sügisest
Sony Cyber-shot DSC-TX9
- 12.2 MP “Exmor R” taustvalgustusega CMOS sensor
- F3.5-4.6, 4× suumiga objektiiv, 25 – 100 mm (35 mm ekvivalent)
- Optiline värinastabilisaator
- Kompaktne metallist valmistatud kere
- 3.5″ puutetundlik LCD-ekraan, 921 000 px ja TruBlack tehnoloogia (sama mis Sony NEX kaamerail)
- Samad Superior Auto, 3D Sweep Panorama, Sweep Multi Angle ja Background defocus režiimid nagu WX5 kaameral
- Näo- naeratuse- ja silmapilgutustuvastus
- Filmiklipp: Full HD lahutusvõimega (1920 x 1080 @ 60i) Dolby Digital stereoheli, AVCHD koodek; Võimalik filmida ka 1440 x 1080 px ja 1280 x 720 px suurusi klippe MPEG-4 vormingus
- 32MB sisemälu + Memory Stick Duo/SD/SDHC/SDXC kaardipesa
- Vooluallikaks NP-BN1 liitiumaku; 230 säritust ühe laadimiskorraga
- HDMI väljund
- Tumehall ja roosa värvitoon
Sony Cyber-shot DSC-T99
Erinevused võrreldes DSC-TX9 kaameraga:
- 14.1 MP CCD
- 3″ puutetundlik LCD, 16:9 külgede suhtega laiekraan ja 230 400 pikslit
- Intelligent Auto režiim
- Sweep Panorama režiim
- Filmiklipp: 1280 x 720 px (30 fps) MPEG-4 vormingus
- Hallis, mustas, roosas, rohelises, ja lillas värvitoonis
- Septembris
Vahetatavate objektiivide, suurte sensorite ja ilma optilise pildiotsijateta fotoaparaadid ehk hübriidkaamerad on praegu olemas Panasonicul, Olympusel, Samsungil ja Sony`l. Nii Canoni kui ka Pentaxi kohta on levinud õhkõrnu kuulujutte selle kohta, et ka nemad midagi hübriiditaolist kavandavad. Kõige jõulisemalt kolmest suuremast kaamerameistrist on nüüd aga selles vallas esile astunud Nikon.
Juba mitu nädalat tagasi esitas Nikonrumours.com veebileht materjali Nikoni hübriidkaamerate bajonetipatentide kohta. Eile aga tegi suu lahti mõne päeva eest Nikoni presidenditoolile tõusnud Makoto Kimura isiklikult. Mr Kimura ütles uudisteagentuurile Bloomberg, et firmal on plaanis esitleda uut tüüpi, ilma peeglisüsteemi ja optilise pildiotsijata kaamerat “käesoleva või järgmise aasta kestel”. Veel lisas MR Kimura, et sellel uudsel kaameral saab olema täiustatud videoklipi salvestamise funktsioon.
Nikonil on järgmisteks aastateks vägagi ambitsioonikad plaanid. Kui kestvaks rahandusaastaks prognoosib firma käivet 880 miljardit jeeni, siis 2013 a lõppevaks rahandusaastaks loodavad Nikoni analüütikud käibeks pea 25% kõrgemat 1,1 triljonit jeeni. Kuna kompaktkaamerate müük on kõikjal maailmas näitamas langustendentsi, siis peavad peegel- ja hübriidkaamerad olema nendeks krattideks, kes sellise rikkuse Nikoni õuele toovad.
Allikas: bloomberg.com
Foto: Kimimasa Mayama/Bloomberg
Nikoni soodsaim peegelkaamera D3000 on nüüd väärt rohkem kui kunagi enne. Nimelt saavad kõik, kes ostavad juulikuus selle 10,2 MP ja 3.0″ LCD ekraaniga pildimasina, kingituseks kaasa Nikoni suvise lisatarvikutekarbi väärtusega 1299.-. Karbi sees on vägagi käepärane ja mõnus kaamerakott, 2 GB SD mälukaart, mikrofiiberlapp objektiivi esiläätse puhastamiseks ning mõnusalt suvine Nikoni rannapall. Vaatame kingitava hobuse suhu ka:
Nikon D3000 digitaalne peegelkaamera Photopointis
Eelmistes Point TV osades rääkis Ardo-Jako Kata uutest Bumblebee seeria fotokottidest Ultra Light ja Pro Light. Täna võtab Ardo ette Bumblebee-seeria kolmanda esindaja – neist kõige soodsama, harrastajaile valmistatud fotoseljakoti Kata Bumblebee D-Light. See on oma disainikeelelt ja põhiolemuselt sarnane oma suguvendadega kuid omab siiski ka mõningaid olulisi erinevusi.
Head vaatamist.