Käsitsi ilmutatud filmi skänneerimine on nüüd pea poole odavam
autor: Lauri Veerde

Photopointil on häid uudiseid kõigile neile, kes armastavad filmikaameraid, mustvalgeid fotosid ning käsiilmutust. Kuni tänaseni ei olnud vahet kas sooviti skänneerida tavalist C41 protsessiga ilmutatud filmi või käsiilmutusfilmi. Mõlemal juhul tuli teenuse eest tasuda 49.- (1818×1228 px suuruse puhul). Nüüdsest on aga õnn kõigi fotoamatööride õuel ja käsiilmutusega filmi skänneerimise hinnad algavad kõigest 29st kroonist (1,85 eurot).

Point TV – 39. SD mälukaardid
autor: Lauri Veerde

Igal fotoaparaadil on olemas avaus, kuhu sisestada mälukaarti. Mõni digikaamera ilma kaardita üldse pilti ei teegi. Praegusel hetkel on kindlasti kõige levinumaks mälukaarditüübiks Secure Digital ehk SD mälukaart. Neid on aga poes nii palju erinevaid, et esmapilgul võib see küllus pea lausa sassi ajada. Vähe sellest, et silmade ees virvendavad erinevad tootjad ja gigabaidid – SD mälukaardid jagunevad veel tavalisteks SD kaardtideks ja SDHC kaartideks. Peagi on pärale jõudmas ka SDXC kaartide tulv. Kõigil neil on veel erinevad kirjutamiskiirused. Millist siis valida?

Sellest Anton täna räägibki – SiliconPoweri SD mälukaartide näitel. Head vaatamist.

Tamron esitleb 70-300 mm suumobjektiivi Nikonile
autor: Lauri Veerde

Kevadel andis Tamron teada, et on meisterdamas ühte esinduslikumat objektiivi oma ajaloos. Firma 60ndat juubelit on plaanis tähistada SP 70-300mm F/4-5.6 Di VC USD suumobjektiiviga. Oma algses pressiteates lubas Tamron, et kõige esimesena saab see objektiiv valmis Nikoni kaameraile. Eile avalikustatud pressiteates teatatigi Nikoni versiooni täielikust valmisolekust. Turule on seda oodata juba käesoleva kuu lõpus. Lähikuudel peaks sellega ühinema ka Canoni ja Sony kaameraile mõeldud mudelid.

SP 70-300mm F/4-5.6 Di VC USD saab firma sõnul olema kõigist hetkel turul olevatest sarnase fookuskauguste vahemikuga objektiividest kõige parema kontrasti ja lahutusvõimega. Objektiivis on kasutusel Tamroni paljukiidetud värinastabilisaator ning uhiuus autofookusmootor nimega “Ultrasonic Silent Drive” (USD).

Objektiivi konstruktsioonis on 17 elementi, mis on jaotatud 12nesse gruppi. Esindatud on üks madala (LD) ning üks eriti maldala dispersiooniastmega (XLD) lääts. Nende koostoimes saab teleobjektiivide puhul probleemne kromaatiline aberratsioon miinimumini viidud.

SP 70-300 mm telesuumi pikkus teravustamisel ei muutu. Autofookusrežiimil saab teravust vabalt ka manuaalselt korrigeerida – selleks ei ole vaja muuta teravustamise seadeid ei objektiivi ega kaamera pealt. Uus telesuum sobib kasutamiseks nii täis- kui ka poolkaadersensoritega (APS-C) digipeeglite ees.

Photopointis saab SP 70-300mm F/4-5.6 Di VC USD hind olema 7000 krooni kanti ning müügile on objektiive oodata juba lähinädalail.

Tamron SP 70-300mm F/4-5.6 Di VC USD tehnilised andmed
Fookuskaugus 70-300 mm; 109-465 mm (35 mm ekvivalendina)
Maks. ava F4-5.6
Min. ava F32-45
Diagon. vaatenurk 34° 21‘-8° 15’
Konstruktsioon 17 elementi 12nes grupis
1 XED element
1 ED element
Diafragma labade arv 9
Min teravustamiskaugus 1,5 m
Suurendus 1:4 (fookuskaugusel 300 mm, teravustamiskaugusel 1,5 m)
Filtrikeere 62 mm
Mõõtmed Pikkus: 142,7 mm; Diameeter: 81,5 mm
Kaal 765 g
Lisavarustus Lillekujuline päikesevarjuk
Saadavus Canon, Nikon, Sony

Intuitfocus HF-IF1 – luksuslik teravustamise abivahend peegelkaameraga filmimisel
autor: Lauri Veerde

Eile ilmus Dpreview.com veebilehel huvitav pressiteade. Selles kuulutati välja abivahend, mis hõlbustab teravustamist peegelkaameraga video filmimisel – toote nimeks Intuitfocus HF-IF1.

Eks selliseid teravustamise abivahendeid ole ennegi olemas olnud. Inglise keeleruumis on neile nimetuseks poogitud “Follow Focus”. Tuntuimad sellised on kindlasti Redrock Micro tootevalikusse kuuluvad tarvikud.

Sedalaadi seadmed on kindlasti peegelkaameraga filmimisel väga vajalikud. Samas on neil teatud situatsioonides ka kaks olulist miinust:

  1. teravustamisrõngas on jäigalt kaameraga ühenduses nii et seda puutudes kipub ka kaamera liikuma.
  2. teravustamiseks on vaja ühte kätt ja kaamera liigutamiseks/hoidmiseks jääb ainult üks käsi. Enamik peegelkaameraga video filmimiseks valmistatud lisatarvikuid (õlatugi, steadycam, statiiv rööbastel jne) vajavad aga korralikuks opereerimiseks kahte kätt.

Intuitfocus HF-IF1 saab jagu mõlemast probleemist. Pressiteates öeldakse, et tegemist on käed-vaba süsteemiga. Sellesse ütlusesse tuleb suhtuda mõningase distantsiga sest päris käed-vaba see süsteem siiski ei ole. Teravustamisrõngast peab ikka näpu või pöidlaga liigutama – näpud on aga käe üks osa. Aga aitab sõnamängudest.

Intuitfocus koosneb kahest osast – üks on objektiivi juures, selle küljest läheb kaabel juhtimiskeskusesse, mille saab kinnitada nii, et kaamera toetusmehanismi (statiiv, Glidecam, õlatugi etc) hoidva käe sõrm ratast liigutada saaks. Nii ei ole vaja eraldi kätt teravustamiseks ning juhtmega ühendus välistab ka kaamera liikumise teravustamise käigus.

Kui minu kirjeldus veidi segaseks jäi, siis allolev klantsvideo on abiks süsteemi mõistmisel:

See kõik on ilus ja tore – kui ainult seda metsa ees ei oleks. Dpreview veebilehel ilmunud pressiteade kuulutas Intuitfocus HF-IF1 seadme välja USA-s, kus see septembrikuus müügile tulema peaks. Saksamaal on see aga saadaval juba mitu kuud. Hinnaga 2490 eurot + käibemaks + postikulu. Ega siin rohkem midagi kirjutada ei olegi.

Mida püüda pildile augustikuus?
autor: Remo Savisaar

©Tekst ja fotod: Remo Savisaar

Ootamatu laine

Viimane suvekuu on käes. Möödunud kuud on olnud ikka tõeline SUVI! Harjumatu palavus ning uskumatud veetemperatuurid. Selline kuumus pani proovile nii mõnegi elusolendi ja oli ka neid, kellele see suvi kuumuse tõttu viimaseks jäi. Varahommikuti metsas liigeldes valitses seal harjumatu vaikus. Tavaliselt on hommikune juulikuu loodus täis lindude laulu, kuid leitsakupäevadel laulis vaid mõni üksik värvuline. Elu algas alles kõrvetava päikese lahkumisega areenilt.

Augustikuises looduses on aga siginat-saginat veel palju. Lindude ränne kogub taas tuure ning leidub neidki, kes meilt juba lahkunud on. Sügis ei ole enam kaugel, kuid enne veel…

Kurvitsate ränne

Tuleme taas tagasi nende põnevate lindude juurde, kellest oli juttu ka maikuu soovitustes. Juulikuu lõpus hakkas vaikselt hoogu koguma kurvitsate ränne ning oma haripunkti saavutab see just sellel kuul. See aeg on palju parem nende pildistamiseks, kui näiteks kevadine. Enam ei pea muretsema ka pesade pärast. Nüüd on nendele pikanokalistele lindudele kuumaks kohaks just toitmis- ja nö puhkekohad. Olgu selleks siis toidurikas mudamülgas, adrut täis lahesopp, vee taandumisest tekkinud liivasaar või head ülevaadet pakkuvad rannakivid.

Praegusel ajal kogunevad kurvitsad gruppidesse ning paarisaja pealised kogumid on üsna tavalised. Sellisest grupist leiab sageli erinevaid kurvitsaliike: rislad, tildrid, tutkad jms.

Kurvitsate ränne käib nii sisemaal kui rannikul. Viimane pakub paremaid pildistamisvõimalusi, sest sisemaa poldrid, kuhu koguneb omajagu kurvitsaid on tihti üsna rägased ja ka madala võttenurga rakendamine on seal sageli just selle tõttu raskendatud. Tasub aga otsida, sest rändel olevaid kurvitsaid võib leida ka järvede kallastelt, kus madala võttenurga saavutamine pole mingiks probleemiks.

Enne pildistama asumist tasub taas eeltööd teha ning linde esmalt eemalt jälgida. Neil on sageli välja kujunenud magusad kohad, kuhu ikka ja jälle tagasi tullakse. Näiteks eelmisel aastal leidsin ühe sobiva liivasaare, kus oli jalga puhkamas paarkümmend kurvitsat. Minu lähenemise peale tõusti juba varakult lendu ja suunduti toituma. Kasutasin seda aega liivasaarele minekuks. Panin paika matkamati ja tõmbasin endale peale varjelina koos varjevõrguga. Mul ei tulnudki kaua oodata, sest juba vähem kui tunni pärast olid esimesed kurvitsad just seal, kus vaja. Järgmisel päeval seadsin end ootele juba toitumiskoha vahetusse lähedusse ja sealgi läks kõik nii nagu stsenaarium ette nägi.

Erinevate lähenemisvõimaluste kohta loe maikuu soovitustest.

Mudatildrid mänguhoos

Rislad rannakividel.

Metskitsede jooksuaeg

Juulikuu teises pooles tärkas sokuisandatel tugev huvi vastassugupoole järele. Oh neid lõhnu, siredaid sääri ja graatsiat – looduse tung on pugenud soku hinge ja ajanud pea sassi.

See on ühtlasi hea aeg metskitsede vaatlemiseks ja jäädvustamiseks, sest nende tähelepanu on sellel ajal sageli hajutatud. Heinamaal toimetavat metskitse nähes tasub võtta aeg maha ning jälgida, mis asju ta seal ajab. Jooksuajal võib saada mitmete elamuste osaliseks:

  1. võib näha metsikut tagaajamist, kus sokk nagu nööriga emasel järel püsib – see on metskitsede pulmakommete põhisisu;
  2. sokkude vahelist mõõduvõttu, kus sarved teinekord kokku lüüakse;
  3. soo jätkamist -  kirss tordil

Ei maksa ka unustada, et loodusel on tihti varuks üllatusi – tuleb olla vaid valmis ning avatud!

Jooksuaeg

Romantiline kohtumine udus

Udused hommikud

Päevane ja öine temperatuur kõigub juba omajagu, mis tähendab, et mõnel jahedamal varahommikul võib väljas laiutada meeldivalt paks ja unenäoline udu. Päikesetõus rabas või jõeluhal on sellel ajal midagi unustamatut. Hea õnne korral võib seal kohata mõnda metslooma ning meeleolukad pildid on siis garanteeritud. Soovitan sellisel juhul hoida loomaga pigem distantsi ning teha keskkonnafotosid, kui püüda lähedale saada. Udune keskkond on see, mis loob meeleolu.

Ja mitte ainult … selliste temperatuuride kõikumiste puhul pärlendab hommikuti ka heinamaa. Sealt võib leida lugematul arvul pärlitega ehitud ämblikuvõrke ja kui otsida, siis ka kastepiiskades liblikaid, kiile ja muud põnevat.

Sellised hommikud ja sealt saadav elamus on väärt uneaja ohverdamist!

Linnutiivul, üle raba

Päikesetõus jõe ääres

Kadakatäks putkel

Teile soovin aga mõnusat augustikuud ja meeleolukaid pilte!