Täpselt kolm nädalat tagasi avalikustas Sony ametlikud andmed ja tootefotod kahe digikaamera – α33 ja α55 kohta. Firma ise nimetab neid, poolläbipaistva fikseeritud peegli ja elektroonilise pildiotsijaga hübriidkaameraid suurimaks innovatsiooniks fotograafias pärast autofookuse leiutamist 20 aastat tagasi. Julged sõnad.
Sony α33 ja α55 kaamerate avalik esitlus Ida-Euroopa ajakirjanikele ja edasimüüjatele toimus teisipäeval Poolas. Sellel üritusel oli Photopointi Ajaveebi esindajana au viibida ka minul. Julgete sõnade asemel jagati seal osalejaile hoopis kaamerad ning kästi pildistada. Olulisemate märksõnadena olid kaasa antud 10 kaadrit sekundis sarivõte, uus ja enneolematult madala müratasemega sensor ja muidugi jätkuv autofookus LCD-ekraanilt kadreerides. On need aparaadid siis väärt tõusma viimase 20 aasta olulisemate fototehniliste saavutuste hulka?
Käed küljes
Allolev video on filmitud Sony α55 hübriidkaameraga. Heli salvestas α55 sisseehitatud stereomikrofon. Nagu kuulda, ei toimu teravustamine päris vaikselt – objektiivi liikumisest tekkinud müra on jäänud ka videos kuulda – siiski ei ole see nii kõrvuriivav kui peegelkaamerate puhul. Välise mikrofoni kasutamisel on see müraprobleem lahendatud – välise mikrofoni jaoks on nii α55 kui ka α33 kaamerail 3,5 mm mikrofoni sisend.
Esmamuljed
Sony α55 aparaati esimest korda kätte võttes tekib kohe tunne, et tegemist on tõsisemat laadi kaameraga. Kaamera kere on valmistatud plastikust ning tundub käes vaat et tummisemgi, kui näiteks Canon 550D. Võrreldes Sony seniste digipeeglitega on uue tandemi mõõtmed oluliselt väiksemad – umbes sama suur on ka Pentaxi K-x digipeegel. Paksust α55 kaameral muidugi on – põhja alt vaadates tundub kaamera kuidagi kummaliselt proportsioonist väljas olevat. Paksuse eest selle võlgneb α55 tänu eelkõige oma välja keeratavale ja pööratavale LCD-ekraanile.
α55 aparaat on kindlasti meeltmööda neile pildistajaile, kellel ei meeldi põhilisemate seadete pärast mööda menüüd ringi klõbistada. Funktsiooninupu alt avaneb 12 olulisemat pildistamisparameetrit, eriliselt rõhutab Sony – eraldi nupuga kaamera peal – D-range nimega tähistatud digitaalseid pilditöötlusvõimalusi.
10 kaadrit sekundis sarivõte
Üks eeliseid, mida poolläbipaistva fikseeritud peegli kasutamine annab, on kiirus sarivõttel. 4912 x 3264 piksli suuruseid JPG fotosid saab α55 kameraga klõbistada kiirusega 10 kaadrit sekundis (α33 kiirus on limiteeritud 7 fps). Selleks on kaamera programmirattal koguni eraldi ikoon. 10 fps kiiruse puhul seab kaamera särituse automaatselt ning kaamera teravustab iga kaadri vahel jätkuvalt. Kui on soovi säritust manuaalselt paika seada, siis saab seda ka teha. Tuleb aga arvestada, et siis kaamera kaadrite vahel ei teravusta.
Aeglasema liikumise korral toimis teravustamine sarivõttel väga hästi. Kiirema liikumise korral – jalgrattur hüppe peal või kiirelt lähedal sõitmas – oli aga objekti teravana hoidmine üpris keeruline ülesanne. Iga kaamera tahab aga harjumist ning käputäis teravaid sarivõttepilte kiirest liikumisest näitasid, et nii mina, kui ka α55 oleme õigel teel.
Mitte ühtegi allolevat fotot ei digitaalselt töödeldud muul viisil, kui vaid mõõtmete vähendamine mugavama vaatamise eesmärgil.
10fps ei ole siiski piisavalt kiire säriaeg selleks, et saada fotot lõhkevast õhupallist. Sellise foto jaoks on õigeks kohaks Ahhaa teaduskeskuse fotokabiin.
Uus sensor, ISO ja digimüra
Sony α55 kaameral on Sony uus “Exmor” HD CMOS sensor. Tegemist on kindlasti ühe valgustundlikuma APS-C sensoriga üldse. Fotodel, mis on pildistatud kuni 1600 ISOga, on üllatavalt puhtad digimürast ning märgata ei ole ka väga palju detailsuse kadu.
ISO 6400 ja kõrgemate väärtuste juures on digimüra ikka harjumatult vähe, kuid suurendades on näha, et kaamera automaatne müraeemaldus hakkab pildilt juba detaili ära sööma. Sellegipoolest on väiksemas formaadis väljaprintimisel ja ekraanilt ilma suurenduseta vaatamisel täiesti kasutatav isegi ISO 12 800. ISO 12 800 on väärtus, mida näiteks Canon 550D kaameral ainult võimendusega kasutada saab. Enamgi veel - α55 aparaadil saab kasutada (mitme pildi kokkuliitmisel toimivas müraeemaldusrežiimis (multi-shot NR)) ka ISO väärtust 25 600.
 |
 |
| ISO 6400 tundlikkusega pildistatud foto. All 100% väljalõige. | ISO 6400 – mitme kaadri kokkupanekul toimiva müraeemaldusfunktsiooniga pildistatud foto. All 100% väljalõige. |
 |
 |
Sony α55, 1/40 sek, f/10, ISO 1600, manuaalrežiim
Sony α55, 1/40 sek, f/5.6, ISO 1600, manuaalrežiim
Sony α55, 1/50 sek, f/5.6, ISO 1600, 10 fps sarivõte
Sony α55, 1/160 sek, f/5.6, ISO 6400, manuaalrežiim
Sony α55, 1/40 sek, f/8, ISO 12800, manuaalrežiim
Sony α55, 1/80 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim
Sony α55, 1/500 sek, f/3.5, ISO 500, 10 fps sarivõte
Sony α55, 1/125 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim
Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800, manuaalrežiim
Sony α55, 1/800 sek, f/2.8, ISO 200, avaprioriteet
Sony α55, 1/80 sek, f/3.2, ISO 800, manuaalrežiim
 |
 |
| Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800 | Sony α55, 1/50 sek, f/10, ISO 12800 HDR-režiimil (+5 EV astet) |
30% valgusekadu?
30% valgusekadu tundub olevat määratult suur tagasilöök. Valgusjõuline objektiiv justkui ei olegi enam nii valgusjõuline ja pimedas pildistamisel on ilmselt vaja aeglasemat säriaega. Päris nii hullud need lood ei ole.
Kaks allolevat fotot on pildistatud täpselt samade säriparameetrite juures, täpselt samade objektiividega, täpselt samade sensoritega. Erinevad ainult kaamerad. Alloleva, ülemise foto teinud kaameraks on Sony α580. alumise autoriks on poolläbipaistva peegliga α55. Kuna α55 peegel peegeldab 30% valgusest üles, peaks selle tehtud foto olema tunduvalt tumedam kui α580 oma. Kui hoolikalt täissuuruses pilti vaadelda, siis näeme, et ta ongi õige pisut. Seda on aga liiga vähe, et tähenärimiskombest puhtale fotohuvilisele probleemiks osutuda.
Lae alla ja võrdle täissuuruses:
Sony α580, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim
Sony α55, 1/30 sek, f/16, ISO 6400, manuaalrežiim
Filmirežiim ja jätkuv teravustamine LCD-ekraanilt.
Minu jaoks on Sony α55 olulisimaks eeliseks kõigi teiste peegel-ja hübriidkaamerate ees filmirežiim ning kiire, faasituvastusega toimiv jätkuv autofookus. See avab suure sensoriga fotokaameratega filmimisel hoopis uued dimensioonid. Lõpuks ometi saab kaameraga filmitavale objektile peale sõita, ilma et peaks üht kätt pidi objektiivi teravustamisrõnga või sinna kinnituvate seadeldiste küljes rippuma.
Filmirežiim on põhjuseks, miks ma seda kaamerat Nikon D3100-le või Canon 550D-le eelistaksin. Kahjuks on selles potis suured tõrvatilgad. Esiteks ei saa filmirežiimil muuta säritust. Teiseks ei saa valida AVCHD vormingu sees sobivat kaadrisagedust ega -suurust. AVCHD kiirus on fikseeritud 50 fps ja suurus Full HD. Kõigele lisaks ilmnes, et kaamera ei ole võimeline filmima kauem kui umbes 10-15 min. Statiivilt filmides, ilma värinastabilisaatorita, pidi filmimise aeg Sony esindaja sõnul pikenema, kuid mitte ka lõpmatuseni (loe: väga oluliselt).
Sony α55 hübriidkaameraga filmitud näidisvideo. Filmitud on AVCHD vormingus, 50fps, 1920 x 1080 px. Heli on salvestatud sisseehitatud stereomikrofoniga. Järeltöötluses on klipid konverteeritud Cineform HD Link tarkvaraga märksa mahukamateks, aga kergesti töödeldavateks AVI failideks. Lõigatud Adobe Premiere CS4 tarkvaraga, filtreid, värvus- ega särituskorrektsioone pole tehtud ning teravust ei ole lisatud. Lõppfailiks: 1280×720 MP4 videofail läbi Vimeo.
Parima kvaliteediga vaatamiseks jälgi, et video menüüribal oleb HD tähis oleks sinist värvi.
Kokkuvõte
Sony α55 ja α33 on suurepärased kaamerad. Tippklassi APS-C sensor, kiire sarivõte, väga hea lahutusvõime ja funktsionaalsusega LCD-ekraan, lai ampluaa digitaalseid vidinaid, mis õige kasutamise korral on vägagi tõhusad jne. Kõik need omadused teevad sellest kaamerast tõsise konkurendi Nikon D5000, Pentax K-7 ja Canon 550D aparaatidele.
α55 ja α33 on nagu suured potid kõige magusama, suve algul korjatud meega. Aga ülevaadetes mainitud meepottides on alati tõrvatilgad. Sony kaamerail on nendeks videorežiimi seadete vähesus ning aku, mis saab lihtsalt harjumatult kiiresti tühjaks (α55/α33 jagavad NEX kaameratega ühte akut). CIPA standardne test annab tulemuseks 380 võtet ühe laadimiskorraga LCD-ekraanilt kadreerides.
Kui Sony järgmisel, poolläpipaistva peegliga kaameral oleks manuaalne filmirežiim ning formaadi- ja kiirusevalikud, siis kaaluksin ma ilmselt tõsiselt sellise aparaadi hankimist. Praegu veel mitte. Kellele aga filmimisel säriparameetrite seadmine oluline ei ole ning kellele meeldib kadreerida LCD-ekraanilt, see peaks kindlasti α55 ja α33 kaameraid ise järgi proovima. Nende kompaktsus, sensor, digitaalsed lisad ja käsitlusmugavus teevad tuule alla enamikule sama hinnaklassi kaameraile.
Päev vähem kui kahe kuu pärast tähistab Tamron 60. aasta möödumist oma asutamisest. Photopoint alustas pidustustega juba eile, kuulutades rõõmusõnumit kõigile kitiobjektiivide kitsendavate köidikute kütkeis vaevlevaile fotohuvilistele. Kõik, kes toovad Photopointi poodi enda vana, kuid töökorras 18-55 mm komplekttoru, saavad uue Tamroni objektiivi 60 euro võrra soodsamalt.
Tamroni valikus on palju objektiive, mis aitavad sul pildistamisvõimalusi avardada ja maailma tavalisest hoopis teistmoodi tundma õppida. Maailma suurima fookuskauguste vahemikuga 18-270 mm suumobjektiiv mahutab kaadrisse kitsas toas olevad sünnipäevalised ja toob lähedale ka päris kaugel olevad objektid. Lainurksuum 10-24mm f/3,5-4,5 talletab laiad maastikuvaated ja manab pildile huvitava perspektiivilahendusega lähikaadrid. Maailma valgusjõuliseim 1:1 suurendusega makroobjektiiv 60mm f/2.0 toob välja pisemagi detaili ning sobib ideaalselt ka portreede pildistamiseks.
Suumivõimalusega teleobjektiivide armastajaile ei ole paremat võimsast relvast 200-500 mm f/5-6.3. Alalhoidlikuma meelelaadiga pildistajad saavad aga valida näiteks kitobjektiivile pea samade fookuskaugustega , kuid valgusjõulisema ning kontrastsema ja teravama pildiloomega 17-50 mm f/2.8 standardsuumi.
Lisaks eelpoolnimetatuile on Tamroni valikus veel palju teisigi objektiive, millega on võimalik tutvuda Photopointi veebipoes ja Photopointi poodides kohapeal. Tähele tuleb vaid panna seda, et Tarmoni kõige soodsam suumobjektiiv – 55-200mm F4-5,6 septembrikuu kampaanias kaasa ei löö.
- Tamroni objektiivid Canonile
- Tamroni objektiivid Nikonile
- Tamroni objektiivid Pentaxile
- Tamroni objektiivid Sony`le
- Tamroni objektiivid Sony`le ja Minoltale
Kui päike on loojunud, pakivad mõned fotohuvilised oma kodinad kokku ja lähevad koju. Anton aga just siis välja ilmubki – pildistama silmale nähtamatuid kuldniite autoteedel, laternate embuses uinuvaid maju või värviliselt sillerdavat Emajõge. Seekord tuli Anton Tartu Ülikooli peahoone ette, et sealt edasi anda 10 soovitust öiseks pildistamiseks. Head vaatamist.
Peegel- või hübriidkaameraga filmides ei saa kasutada optilist pildiotsijat. Kaadrisse jäävat ning mälukaardile salvestavat tuleb hinnata kaamera LCD-ekraani vaadates. Eriti käsitsi teravustamisel võib see osutuda keeruliseks, kuna ekraanilt paistev, fookustatav objekt on tihti liiga pisike. Mõnikord takistabb LCD-ekraanilt olukorra hindamist ka sellele paistev päike või lihtsalt heledam valgus.
Üheks lahenduseks sellele probleemile on väline, suurem monitor, millele kantakse HDMI abil kaamera LCD-ekraanile mõeldud pilt. Sellised ekraanid on aga päris kallid ning vajavad tihti ka spetsiaalset õlaraami, mille külge kinnituda. Soodsam ning teatud olukordades kindlasti ka mugavam ja tõhusam varjant on siin: LCD-pildiotsija ehk lühidalt LCDVF. See kinnitatakse kaamera LCD-ekraani peale ning tulemuseks on suur ja hele elektrooniline pildiotsioja. LCDVF on valmistatud siinsamas Eestis, Tartus. Alates tänasest on LCDVF müügil kõikides Photopointi kauplustes ja veebipoes. Vaatame lähemalt.
LCD pildiotsijatest on hetkel olemas kaks versiooni. Esimese nimeks on lihtsalt LCDVF – see sobib enamikule videot filmivatele, 3,0″ ekraaniga digipeeglitele (Canon 5D Mark II, Canon EOS 7D, Pentax K-7, Nikon D90 jne). Teine variant – LCDVF 3/2 – on valmistatud kaameraile, mille LCD-ekraanid on tavalisest laiemas, 3:2 formaadis. Selline LCD-ekraan on näiteks Canon 550D peegelkaameral.
Toodete valmistajaks on firma LCDVF OÜ. Firma aadressiks Kastani 17-1, 50409 Tartu, Estonia. Tegemist ei ole mingite tagaõuevidinatega – LCDVF on kogu maailma foto- ja videoringkondades palju tunnustust pälvinud ning seda müüvad muuhulgas ka sellised suured ülemaailmsed fotokaupluste ketid nagu Adorama ning B&H.
Karbis on: LCDVF, kaks kinnitusraami, lisapehmendus okulaari jaoks, neopreenist vutlar, puhastuslapp ja kasutusjuhend.
Suur kummist okulaar mugavaks vaatamiseks. Joontega süvistatud kummi välisäär võib tekitada tunde, nagu saaks seda keerata. Tegelikult ei ole LCDVF-il mitte ühtegi liikuvat osa peale punase vitsa kummokulaari taga – selle külge kinnitub randmerihm ning muud funktsiooni sel punasel liikuval rõngal ei ole.
LCDVF konstruktsioonis on üks akromaatiliste läätsede paar – see suurendab LCD-ekraani pilti 220% võrra, hoides samal ajal ära geomeetrilised- ja värvimoonutused. Pildiotsijast paistev ekraan on suur ja kirgas – nagu vaataks 42″ ekraani pooleteise meetri kauguselt.
Tootega on kaasas selline ühelt poolt punasest mikrokiust ja teiselt poolt pehmest nahksena tunduvast materjalist valmistatud padjand.
Selle padjandi saab tõmmata kummokulaari peale ning peab ütlema, et koos sellega on pildiotsijasse ülimalt mugav vaadata.
Pildiotsija kinnitub peegelkaamera külge magnetitega. Et magnetühendus aga võimalik oleks, peab eelnevalt kaamera LCD-ekraani ümber kleepima õhukese metallraami. Neid on komplektis kaks – juhul kui ostate kunagi uue kaamera, saate siis pildiotsijat edasi kasutada. Ette on nähtud, et see metallraam jääbki kaamera külge – nagu kasutusjuhendis kirjas, saab selle aga siiski ka äärmise vajaduse korral sealt eemaldada.
Pildiotsioa sobib nii vasaku-kui ka paremasilmalistele. Vasaku silmaga vaatajad peavad lihtsalt LCDVF-i teistpidi magneti külge asetama.
Siin pildil on saanud kokku LCDVF (vasakul) ja spetsiaalselt Canon 550D jaoks valmistatud LCDVF 3/2 (paremal).
Nagu näha, on LCDVF 3/2 (vasakul) alus ja raam laiema profiiliga kui paremal oleva LCDVF oma.
Nii näeks välja LCDVF 3/2 Canon 550D külge kinnitatuna.
Päris paksust ja pehmest neopreenist valmistatud kotike jätab igati kvaliteetse mulje. Seest on see punast värvi, varustatud vöökonksu ja kinnitusnööriga. Sobib ka objektiivikotiks.
-
LCDVF Photopointis: 1599.-
-
LCDVF 3/2 Photopointis: 1299.-
Täna on Canoni päev. Lisaks neljale EF seeria objektiivile ja kahele telekonverterile esitleb firma ka kauaoodatud digitaalset peegelkaamerat EOS 60D. Tegemist senise EOS 50D järglasega, mis paigutub Canoni kaamerahierarhias populaarse EOS 550D ning juba pea profikaamera staatusega EOS 7D vahele.
Kuigi vormiliselt EOS 50D järglane, ei ole 60D lihtsalt täiustatud mudel vanemast kaamerast. Kuna EOS 7D ning EOS 50D olid teineteisele omaduste poolest väga lähedalseisvad aparaadid, siis kujutab uus 60D enesest kere ja kasutamismugavuse poolest koguni pisendatud versiooni eelkäijast.
Nii salvestab 60D nüüd andmeid CF kaardi asemel SD mälukaardile, kaamera tagant on kadunud joystick ja ekraani all olevad nupud ning kere ei ole enam magneesiumsulamist vaid sarnaselt EOS 550D-le plastikust. See kõik tähendab, et EOS 60D kuulub entusiastidele suunatud kaamerate hulka ning kujutab endast 550D-st astme võrra võimekamat aparaati, mis paigutub oma omaduste ja tehniliste andmete poolest täpselt 550D ja 7D vahele.
Samas on siiski palju omadusi, mis täna esitletavas kaamera on 50D-ga võrreldes olulisel määral edasi arenenud. Olulisemad neist on EOS 7D seest tuntud 18 MP CMOS sensor, 1080p filmiklipi salvestamise võimalus kiirustega 30, 25 ja 24 kaadrit sekundis, välja keeratav ja pööratav 3“ 1040 000 piksliga LCD-ekraan, ISO 100-3200 (võimendusega kuni 12800) ja kaamerasisene RAW failide töötlusvõimalus. Sarivõte aga on (mälukaardivahetuse tõttu?) pisut aeglasem kui 50D aparaadil – 5.3 kaadrit sekundis (vs 50D 6.3 fps).
Canoni lubab EOS 60D kaamerat müüma hakata septembrikuus. Soovituslikuks EOS 60D kere jaehinnaks Euroopas nimetab Canon €1309.99. EF-S 18-55mm objektiiviga komplekti soovituslik hind on €1429.99 ja 18-135mm objektiiviga komplekti hind €1669.99.
