Väline välklamp on pildistamise juures suurepärane abimees. Enamikus olukordades on selle valgusvoog aga liiga otsene ja intensiivne, jättes endast maha teravad varjud. Kui pea kohal on valge lagi, saab välklambi püstisesse asendisse tõsta, valge reflektorkaardi välja kergitada na niiviisi ühtlaselt ja ilma välguvarjudeta terve ruumi ära valgustada. Kui see lagi on aga liiga must või kaugel, siis on vaja varjude pehmendamiseks midagi muud välja mõelda.

Erinevad tootjad nagu näiteks Lumiquest või Gary Fong on aretanud igasuguseid välise välklambi külge kinnitatavaid, valguse suunda, kontrastsust ja tonaalsust muutvaid imevidinaid. Siin on aga midagi eriti primaarset, lihtsat ja odavat – BIG hajuti. Tõmba aga kummiga otsa ja pildista. Kui parasjagu fotosessiooni ei tee, saavad lapsed oma nukudele kena vannimütsi. Proovime järgi. 

Selline ongi.

Kummi annab venitada 14 cm diameetriga sõõriks

Tõmba välklambi peale…

… ja läheb pildistamiseks.

Pildistatud ilma BIG hajutita	Pildistatud BIG hajutiga

BIG hajuti kompaktsele välklambile. Photopointis: 4,99 € (78,08 kr)

Kui sul on Metz 58 AF-1 või 48 AF-1 välklamp, siis otsi üles või laena kusagilt mini-USB otsaga kaabel. Nüüd läheb sul seda vaja. Nimelt annab Saksamaa legendaarne välklampide meister Metz teada, et on oma veebilehele alla laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma eelmise põlvkonna kahele ninamehele Metz 58 AF-1 ja 48 AF-1.

Tarkvarauuendus lisab nendele välklampidele uute mudelite seest (58 AF-2, 50 AF-1, 44 AF-1) tuntud funktsiooni töötada juhtmevabalt ilma kaamera sisseehitatud või välise välgusaatjata. See tähendab, et kaamerast eemal oleva välklambi päästab valla kaamera sisseehitatud välklambi sähvatus mis ise pildile ei jää. Selliselt servorežiimis oleva Metzi välgu võimsus on määratav manuaalselt vahemikus 1/1 – 1/128. Juhtmevaba välklampi saab kasutada Standard/Red-Eye Reduction/Slow/Rear Curtain ja Wireless režiimides.

Lisaks juhtmevaba välgu funktsionaalsusele lisab tarkvarauuendus Metz 58 AF-1 ja 48 AF-1 Canoni mudelitele võime toimimaks Canoni uusima peegelkaameraga EOS 600D.

• Metz 58 AF-1 tarkvarauuendus (vali alt menüüst enda kaameramark)
• Metz 48 AF-1 tarkvarauuendus (vali alt menüüst enda kaameramark)

Point TV on enda valdusesse saanud praktiliselt kõik Canoni uued 2011 aasta kompaktkaamerad. Millist neist valida? Läheme ja küsime Tartu rahva käest järele.

Videos näidatud kaamerad (ilmumise järjekorras):

Canon PowerShot A800
Canon PowerShot A1200
Canon PowerShot A2200
Canon Digital IXUS 115 IS
Canon Digital IXUS 220 IS
Canon Digital IXUS 310 IS
Canon PowerShot SX230 IS

Kooli lõpetamine – olgu see siis kesk- või ülikool – on üks olulisemaid verstaposte kogu elu jooksul. Kooli lõpetamisele eelnev ja järgnev aeg on eriline, täidetud vabadustundega, eufooriaga, lahkumisvaluga… On kurb küll, kui sul sellest ajast vaid paar ühispilti jääb. Tead küll neid tavalisi fotosid, mida pärast aktust tellida saab – klass või kursus tikkudena seistes albumeid ja lilli hoidmas. Tule hoopis üksi või koos klassikaaslastega fotostuudiosse. Saad lahedamad ja vahetumad mälestused, mida ka mitmekümne aasta pärast hea vadata on.

Tartu Eedeni Photopointis on fotostuudio, kuhu saad tulla ükskõik millal, ilma eelnevalt aega kinni panemata. Tule pildistama ilusat portreeseeriat enne või pärast lõpuaktust. Tule koos sõpradega – niikaua, kuni nad veel uude kohta elama või õppima asunud pole. Pärast on neid juba kole keeruline ühele pildile saada.

Vaata Photopointi Eedeni keskuse fotostuudio kohta lähemalt Photopointi veebilehelt

Praeguse kuumalaine ajal on sellist niiskusest ja jahedusest pakatavat fotot väga värskendav vaadata. Kevadine lilleaeg on justkui loodusfotograafide talveune lõpp. Sinilille- ja ülasevaibad metsa all lausa kutsuvad kõhuli heitma ja vaatama, mis nende all sünnib. Tavaliselt avab pikali viskamine hoopis uudse perspektiivi, mis võib lausa tundideks jahedale maapinnale naelutada.

Laanelill ei ole esimeste õitsejate hulgas. Tema avab oma õied siis, kui suurem pillerkaar on juba möödas. Samuti ei kasva ta nii suurtes kogumites nagu sinililled ja ülased. Vähemalt pole mina näinud laanelilli niimoodi õitsemas. Nii jääb ta tihti ka tähelepanuta, kui loodusfotograafid on oma pisilillede isu täis pildistanud ja suunavad oma objektiivid juba putukate, liblikate ja muude varasuviste teemade peale.

Minu huvi laanelille vastu sai alguse 2008. aastal, kui ma olin jäädvustanud sadu fotosid ülastest ja sinililledest ning olin juba linnuteemadega ametis, kui laanelilled end metsa all õide ajasid. Ma märkasin neid kohe ja mõtlesin, et vaata aga vaata, need on minu arvates kevade kõige ilusamad lilled. Nagu öeldud olin siis juba teiste teemadega hõivatud ja ei leidnud aega laanelille jäädvustamiseks. Hiljem tol aastal lugesin Fred Jüssi raamatut „Jäälõhkuja“, milles oli eraldi peatükk pühendatud ka laanelillele. Nüüd oli otsus kindel – järgmisel aastal pildistan kindlasti ka laanelille. Ning nii juba kolm aastat järjest.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – tavaline 3:2 kaader.

Kadreering – Foto on tehtud kõhuli märjal samblal lamades. Leidsin paiga, kus laanelilled suhteliselt koos kasvasid ning proovisin ühele fotole neid rohkem jäädvustada, kui mitte teravalt, vaid uduselt, et jääks mulje distantsist, mida laanelilled tavaliselt üksteisega hoiavad.

Ava – F5,6. Soovisin suhteliselt kitsast teravussügavust, et näidata ainult tolmukaid ja lille vihmamärga lehte.

Tehnika – Nikon D3s + Nikkor 105mm F2,8 VR. F5,6, 1/80, ISO 1600. Käest küünarnukkidele toetudes.

Valgus – Vihmasaju järgne pilvealune valgus. Niiskus on värve mõnusalt küllastanud.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.

Vaata kõiki Sveni pildilugusid Photopointi Ajaveebis