Point TV – 74. Kuidas pildistada ilutulestikku
autor: Lauri Veerde

2011. aasta on kohe-kohe läbi saamas. Mõni võtab aastavahetusel õue ilutulestikku vaatama minnes kaasa šampusepudeli, mõni jälle oma abikaasa. Üks tulihingeline fotohuviline võtab aga kaasa fotokaamera ning igatseb imeilusaid rakette pildile püüda. Point TV saatejuht Anton teeb kontori taga põllu peal juba sooja, et aastavahetuse pildid tuleksid head. Tal on kaamera, statiiv, raketid ja assistent ning palju kasulikke nõuandeid. Head vana aasta lõppu.

Ah ja veel üks asi – Point TV videod tulevad nüüd uhiuuelt You Tube`i kanalilt, kus on üksteise järel kenasti reas kõik kahe aasta jooksul tehtud 74 videot. Saad näiteks lihtsalt vaadata, milline oli see päris esimene osa. Vaata kindlasti Point TV kanalit YouTube`is ja kui sulle meeldib, siis subscribe`i.

Ilutulestikku pildistades:

  • Vali asukoht pisut kaugemale kui ilutulestiku vaatamiseks
  • Aseta kaamera kindlasti statiivile
  • Lülita kaamera “Bulb” režiimile
  • Kui sa ei tea, kuidas seda teha, siis vaata kaamera kasutusjuhendist. See väga lihtne.
  • Kui sinu kaameral “Bulb” režiimi ei ole, siis vali sobiv pildiprogramm (uuematel digikompaktidel on olemas spetsiaalne “Fireworks” režiim). NB! Statiiv on siiski rangelt soovituslik.
  • Sea ava ja ISO nii, et umbes 15-30 sekundi jooksul tuleks kenasti säritatud pilt.
  • Ava katik päästikule vajutades pisut enne kui portreteeritavad raketid õhus plahvatavad.
  • Sulge katik kohe pärast seda kui pildistatavad raketid on plahvatanud.
  • Näita oma pilte meile ka. Lingiga siinsamas all kommentaariumis või Photopointi Facebooki lehel.

Parimad toataimefotode autorid selgunud
autor: Anni Proosa

PhotopointiEestifoto ja Botaanikaaiaga koostöös kuulutas toataimed.eu oktoobris välja fotokonkursi “Retk toataimede maailma”. Nüüdseks on konkurss läbi ning parimad tööd valitud. Kokku saadeti Eesti esimesele toataimede fotokonkursile 461 fotot, mille seast valisid lemmikud nii žürii kui publik. Konkursi peaauhinnaks oli Tamroni 60mm makroobjektiiv.

I koht Juri Kizikov fotoga “Tropical Jazz” (auhind: Tamroni makroobjektiiv)
II koht Mihkel Saar fotoga “Muhe vunts” (auhind: Pentax Optio S1)
III koht Merle Juhanson fotoga “Valgel Taustal” (auhind: fotokursus)

Lisaks märgiti žürii poolt ära veel 10 tööd ning autorid said tasuta pääsmed Tallinna Botaanikaaeda. Publiku lemmikuks osutus Jevgenia Kravtšenko fotoga “Korallmarjad” ning tema sai auhinnaks Eestifoto koolituse.

Vaata konkursi võidutöid ja tunnustatud fotosid.

Kodak müüb maha oma želatiiniäri
autor: Lauri Veerde

Filmile pildistavate kaamerate ajastu legend Kodak on vaikselt hääbumas. Firma toimimiseks vajalikud kulutused küündivad 70 miljoni dollarini kuus ning juurde tuleb napilt. Nii püüab Kodak end veel vee peal hoida oma allüksuste müümise teel. Äsja müüs ta maha oma sensorivabrikud, nüüd teatab, et on sõlminud kokkuleppe maailma suurima želatiini valmistajaga Rousselot, et maha ärida ka oma želatiinikausid. Lisaks maitsvale mustikakissellile on želatiini vaja nimelt ka fotopaberi ja fotofilmi valmistamisel.

Võrreldes 2011 aasta taguse seisuga on Kodaki aktsia langenud pea 90%.

Allikas: Wall Street Journal

Tamroni 17-50mm f/2.8 suumobjektiivi fotod ja ülevaade Penelope Fotoblogis
autor: Lauri Veerde

Peegelkaamerat ostes seisab fotohuviline valiku ees: kas leppida kaameratootja poolt aparaadi juurde lisatud komplektobjektiiviga või osta ainult kaamerakere ning selle juurde mõni võimekam objektiiv. Tamronil on valikus  17-50mm f/2.8 normaalsuum, mis katab praktiliselt samad fookuskaugused nagu tavaline komplektobjektiiv kuid pakub soodsa hinna eest lahtisemat ava ja teravamat pilti.

Penelope Russak testis kahe nädala jooksul sedasama Tamroni objektiivi. Pildistades sellega nii stuudios kui ka naturaalses valguses, otsis ta vastust küsimusele: “Kas see objektiiv on väärt kohta edasijõudnud fotohuvilise või ehk isegi professionaali fotokotis?”. Loe Penelope arvamust selle objektiivi kohta Penelope fotoblogist. Vaata näidisfotosid siitsamast alt.

Nikon D80 + Tamron 17- 50mm F 2,8. ISO – 100; F 10; 1/160 sec.

Portree stuudios. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 100; F 10; 1/160 sec.

Läbi klaasi. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 250; F 2,8; 1/60 sec.

Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 500; F 4,5; 1/60 sec.

Vastu päikest. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 125; F 2,8; 1/60 sec.

Portree lahtise avaga. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 125; F 3,5; 1/60 sec.

Portree kinnise avaga. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 100; F 10; 1/160 sec.

Lähivõte: Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 400; F 2,8; 1/60 sec.

Manuaalfookuse katsetus. Nikon D80+ Tamron 17-50mm F 2,8. ISO- 1000; F 2,8; 1/60 sec.

Telekonverter lähipildistamises
autor: Urmas Tartes

©Tekst ja fotod: Urmas Tartes

Telekonverterid (vahel nimetatakse ka telekordisti) vaadatakse tavaliselt kui abivahendit lindude ja loomade pildistajale. Ka nimetuses olev sõna „tele“ viitaks nagu teleobjektiivide pärusmaale.

Ometi on telekordistitest kasu ka lähipildistajal. Lähipildistaja võib telekonverteri kasutamisel arvestada ühe üllatava lisaväärtusega – pildistamismastaap suureneb telekordisti lisamisel täpselt telekordisti numbrilise näitaja võrra. Ehk kui vaikimisi saame makroobjektiiviga kätte mastaabi 1:1, siis näiteks 1,4x telekordisti abiga saame kätte mastaabi 1,4:1 ja 2x telekordistiga mastaabi 2:1. Samal ajal lähim pildistamiskaugus ei vähene.

Muidugi kaasnevad telekonverteri kasutamisega teatavad ebamugavused – valgusjõu kadumine ja pildikvaliteedi mõningane vähenemine. Samas on telekonverter sedavõrd universaalne abivahend, et suure tõenäosusega jõuab ta varem või hiljem meie fotokotti. Miks mitte teda siis ka lähipildistamises kasutada.

Vaatamegi järgnevalt mõne pildinäitega võimalusi, mida telekonverteri kasutamine meile annab. Ma ise kasutan Canoni EF 1,4x II telekonverterit. Kõige rohkem kasutan ma seda Canoni 180 mm-se makroobjektiiviga. Tänu telekonverterile saan selle objektiiviga lihtsalt kätte mastaabi 1,4:1.

Liivapaljandil roniva talikeviku pildistamiseks sain kasutada 180mm-st makroobjektiivi. Et putukas oli tilluke, siis tahtsin veidi suuremat mastaapi ja lisasin objektiivi otsa telekordisti. Mastaabiks 1,4:1.

Canon EOS 5D, EF 180mm F3.5 L USM Macro, f/16, 8 s, ISO 400.

Canoni telekonverteri eteulatuv esimene ots ei võimalda seda panna 100 mm-se makroobjektiivi külge. Sellest ei maksa ennast segada lasta. Telekonverter ei pea sugugi olema vahetult objektiivi küljes. Kui paneme enne telekonverterit objektiivi otsa vaherõnga, siis  telekonverteri võib rahulikult panna vaherõnga taha. Nii saame Canoni telekonvertereid kasutada ka näiteks Canoni 100mm makroobjektiiviga.

Puutüvel puhkama jäänud vaksiku detailide pildistamiseks oli 100 mm-se makroobjektiivi ees lisalääts, taga vaherõngas ja vaherõnga taga omakorda telekordisti. Kõik see kokku andis mastaabiks 2,8:1.

Canon EOS 30,f/22, ISO 100 (Provia 100F), Canon EF 100 mm macro, lisalääts 250D, vaherõngas EF25 ja telekordisti EF 1.4x  II.

MP-E 65mm on selline objektiiv, mille kasutusjuhend ei näe ette telekonverteri kasutamise võimalust. Ometi mahub ta selle objektiivi otsa kenasti ja valgusemõõtmine kui ka ava jäävad tööle. Tänu telekonverterile saan 5:1 mastaabi asemel kätte juba 7:1 mastaabi. Tõsi, telekonverteri kasutamisel MP-E 65mm-ga tuleb arvestada mõningase kujutise kvaliteedi langusega. Sellegipoolest on hea teada, et vajadusel saab asju ka ebastandartselt kasutada.

Tilluke tiibadeta kiletiivaline putukas on pildistatud mastaabis 7:1 ehk pildi pikem serv on täpselt 5,14 mm. Selle mastaabi saavutamiseks lisasin objektiivile Canon MP-E 66 mm telekordisti.

EF 1,4x II. Canon EOS 5D, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro, f/16, 1/200s, ISO 640, Macro Ring Lite MR-14EX.

Mis muud kui põnevaid avastusi makromaailmas.

Telekonverterid Photopointis

Vaat akõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis