Analoogfotograafia taasavastasin enda jaoks 2023. aasta kevadel, kui võtsin kätte oma lapsepõlve filmikaamera, mille teise ilma läinud vanaema vitriinkapist taasleidsin.

Selle sees oli filmirull, aastast küllap 2008, mille suuremate tulemusteta täis pildistasin, aga kogu lõbu protsessist, kus tehtud pildi nägemiseks pidi teatava aja ootama ja kus iga pilt oli arvel – tuli sellega siiski meelde.

Nii olin pärast viitteist aastat taas fotopoes valimas filme ning sain kiirelt aru kui kalliks on analoogfotograafia aja jooksul muutunud. Sellest hoolimata oli huvi proovida igapäevaseks saanud digifotograafia kõrval midagi teistsugust nii suur, et juba varsti olin rohkem filmikaameraid uudistamast kui uute digikaamerate arvustusi otsimas.

Aasta jooksul olen proovinud õnne kümnekonna erineva kaameraga, milledest mitu tükki ka pärast 5-6 rulli tänu kõrgele eale üles on öelnud.

Selge on see, et elektroonika, mis on üle kolmekümne aasta vana, isegi kui ta on hästi hoitud, annab ühel hetkel järele. Seega võib tuhande euro eest ostetud täismetallist kerega Contax lõpetada ikkagi riiulil kuna elektroonika selle kesta all ei tööta.

Jaapanis, Pentaxi kontoris aga tunnetati, et minusuguseid analoogfotograafia taasavastajaid oli tekkinud nii kriitiline mass, et üle pika aja oli mõistlik maha saada kaameraga, kus sees puudub valgustundlik sensor, mis jäädvustab pildi.

Nii jõudiski tänavu müügile esimene (okei, jätame need ühekordsed- ja ülimalt basic plastikust Kodaki kaamerad välja) täiesti uus ja tänapäevane Pentax 17 filmikaamera.

Tänu Photopointi foto- ja videotehnika rendil õnnestus mul selle seltsis veeta paar nädalat. Selle aja jooksul pildistasin läbi kaks rulli filmi ning kirjeldaksin oma kogemust läbi kaamera nimele sobiva seitsmeteistkümne märksõna, mis mulle selle aja jooksul mõttesse jäi.

Pentax 17 = rohkem pilte

Alustame Pentax 17 filmikaamera esimesest ka kõige suuremast müügiargumendist – sellega saab pildistada ühele filmirullile kaks korda enam pilte!

Tõsi, iga pildi kvaliteet on selle võrra pisut lahjem, aga sotsiaalmeedia jaoks on see ikka enam kui piisav. Kõrgete filmihindade juures, mis enam kunagi ei pruugi alla tulla, on see minu arust vägagi arvestatav eelis.

• Millal see film juba läbi saab – fotograafina, kes on harjunud filmile pildistades mõtlema enne igat pilti, kas seda ikka tasub jäädvustada või mitte, oli kaunis keeruline isegi 36 pildist rulli täis pildistada.
  
  Oleks pidanud ehk lihtsalt liberaalsem olema oma valikutes ja rohkemgi katsetama või julgemalt duubleid tegema kui tavaliselt. Tõenäoliselt harjub sellega ümber, kuid siiski tekkis küll tunne, et millal see rull juba läbi saab, tahaks juba ilmutama hakata!

• Väike, kerge kaasas kanda, aga kvaliteetne – Pentax 17 on selgelt ehitatud nägemusega, et see peaks olema kaamera, mida saad igale poole kaasa võtta.
  
  Sestap on see kujult pisike, kuid ergonoomiselt pole järeleandmisi tehtud – kerel on mõnus grip, et see püsiks pildistades käes. Kaalu vähendamiseks on kasutusel nii magneesiumsulam kui plastmass, mis siiski ei vähenda tunnet, et esimese kukkumise peale oleks kaameral pilpad taga. On tunda, et tegu on siiski kvaliteetse tootega!

• Veidrad tulukesed – Ekraanid ju puuduvad sellel kaameral, mistõttu pole ka kuhugi kuvada veateateid. Nende esitamiseks on Pentax otsustanud hoopis kasutada ühte punast ja ühte oraanži tulukest, mis siis vastavalt koos või eraldi vilguvad kui kasutaja mingi probleemi otsa satub.
  
  Näiteks kui film on edasi kerimata läheb üks neist põlema ja pilti teha ei saa või kui välk pole veel valmis uue pildi valgustamiseks.
  
  Kahjuks aga vähemalt enda testimisaja jooksul ma lõpuni selgeks ei saanud, milline tulede kombinatsioon täpselt mida tähendas. Seega oli iga kord paras katsetamine, et mis mure nüüd kaameral on. See võiks olla oluliselt paremini lahendatud.
  
  
• Nupud ja manuaalne tunnetus – Osa heast ergonoomikast on ka nuppude ja ketaste olemasolu. Olemas on kettad olulisemate seadete muutmiseks (okei, ava ja säriaega manuaalselt sättida ei saa).
  
  

  Lisaks annab tõelist analoogfotograafia tunnetust edasi tõsiasi, et filmi peab ise edasi kerima. Tõeline retro fiil!

• Raske skännida – Kuna mulle meeldib ise oma filme skännida, siis nende poolikute piltidega on rohkem jändamist skännimisel. Peab eraldi manuaalselt neid välja lõikama. Lisatöö…

• Kvaliteetne optika – Objektiivi fookuskaugus võib esmalt tunduda veider, aga kui see tõlgendada ümber fakti, et pilt salvestub vaid poolele 35mm filmi mõõdule, siis on praktikas tegu 35mm fookuskaugusega objektiiviga.
  
  Kaamerat käes hoides tuleb see pilt lihtsalt vertikaalne, mitte harjumuspäraselt horisontaalne. Objektiivi pildikvaliteet on üllatavalt hea ning f/3.5 ava on piisav ka pimedamates oludes. Pentax, pikaaegse läätsetootjana alt siinkohal ei vea.

• Teravussügavus – Kuigi objektiiv on f/3.5 avaga, siis tänu väiksemale pilti salvestavale pinnale on teravussügavus ikkagi suhteliselt kasin. Ja näha on, et kaamera eelistab ka kasutada pigem kinnisemat ava ja pikemat säriaega kui hoida ava lahti.
  
  Õnneks on küll nö bokeh režiim, mis peaks ava lahti hoidma, aga siis pole kindel, mis säriaega see omakorda võimaldab (kiireim säriaeg mida kaamera võimaldab on 1/500s). Nii et kui otsid pehmet udust tausta, siis see kaamera pole sulle mõeldud.

• Lõbus – Analoogfotograafia ongi lõbus ning kui sa tead, et iga pilt on poole odavam kui tavalise filmikaameraga, siis on vee lõbusam pildistada.
  
  Lõbus on ka täisautomaatset režiimi kasutada ning mitte üldse mõelda seadete vms peale – las kaamera teeb sinu eest kõik ära! 

• Tsooni fookus – Fookusest rääkides siis on pisut arusaamatu, miks Pentax otsustas nö hobifotograafidele mõeldud kaameral kasutada tsooni fookuse süsteemi, kus enne pildistamist peaks fotograaf otsustama silma järgi kui kaugel pildistatav objekt asetseb ja vastavalt sellele määrama siis distantsi vahemiku objektiivil asuval kettal, kuhu siis fookus peaks ulatuma.
  
  Tänapäeva tehnoloogia juures oleks võinud ju olla võimalik panna kaamerasse ka töötav autofookus ilma kaamera suuruses liialt suuri järelandmisi tegemata. Või miks mitte siis juba pakkuda täismanuaalset fookust?
  
  Lisaks ei paku pildiotsija suurt tuge, et otsustada, kas valitud distants ka võiks antud pildi jaoks sobida. Igatahes suutsin ka mina päris mitme pildi fookusega ikka mööda panna…

• Väga hea välk – Hea “seebikarbi” oluline osa on välk. Kuna filmi peale pildistades ei saa ISO tõsta ulmelistesse kõrgustesse või loota AI poolt abistatud pikale säriajale mida telefonid tänapäeval võimaldavad, on vana hea välk pimedates oludes peamiseks abimeheks.
  
  Õnneks, on Pentax sellega arvestanud ja tõesti korraliku tugeva välgu kaamerasse pakkinud. Ta võiks küll pisut kiiremini laadida sähvatuste vahel. Lisaks on tore, et seda saab ka kasutada, et täita vastu valgust pildistades varjualasid!

• Kvaliteet ei ole nii hea – 35mm filmi kvaliteet on üldiselt korraliku säritamise, ilmutamise ja skännimise puhul väga hea ka tänapäeva digisensorite maailmas. Poolik pilt sellest on aga umbes täpselt poole võrra kehvema lahutusvõimega. Sestap pole ka pilt nii kvaliteetne ja detailsus pole päris sama.
  
  Jällegi, igapäevaste piltide ja sotsiaalmeedia jaoks on kvaliteeti ikka küll ja veel. Tõsisema huvilise jaoks aga võib sellest puudu jääda.

• Instasõbralik – Vertikaalsed pildid on tänu Instagramile vägagi popiks saanud ja Pentax 17 on selleks just loodud. Kaamerat horisontaalselt käes hoides tulebki pilt juba vertikaalne. Ei pea kaamerat pöörama hakkamagi. Kui aju sellega ümberharjub (ja ta harjub kiiresti), on pildistamiskogemus üllatavalt nauditav nõnda!

• Segasevõitu programmid – Kaameral on terve ketas, millega saab valida pildistamise programmi. Kui tavaliselt on need märgistatud stiilis “manual”, “aperture priority” jms, siis Pentaxil on süsteem pisut keerulisem.
  
  On programmid, mis kasutavad välku ja need, mis ei kasuta ja siis veel programm pika säriga välguga pildistamiseks ja pika säriga ilma välguta pildistamiseks ja eraldi BOKEH režiim udusema tausta jaoks jne. Igatahes liialt keeruline nii minu kui küllap ka nii mõnegi huvilise jaoks.

• Manuaalne ISO ja särikompensatsioon – Paljud “point and shoot” tüüpi kaamerad, mis viimasel ajal on popiks saanud, ongi meelega ehitatud nõnda lollikindlad, et isegi särikompensatsiooni ei võimaldata ega võimalust ise filmi ISO väärtust määrata.
  
  See aga võtab ära neilt fotograafidelt, kes sooviksid lihtsakoelist kaamerat kasutada, võimaluse kontrollida soovi korral pildi heledust.
  
  Õnneks Pentaxil on olemas nii särikompensatsiooni võimalus, kui ka manuaalne ISO väärtuse määramine. Ehk soovi korral saab filmi pushida ja pullida isegi! Juhhei!

• Pisut kallis – Okei, maailmas, kus Contax T3 maksab järelturul mitutuhat eurot on 500 eurone kaamera ju lausa sooduspakkumine. Samas on võimalik soetada ka sajakonna euro eest näiteks korralikus seisus Yashica T3 (mis on väga hea kvaliteediga “point and shoot”), mis küll ei paku nõnda palju võimalust pildi säritusega mängida, aga korvab selle suurepärase optika ja kasutamismugavusega.
  
  Ehk mis ma tahan öelda, on see, et värske analoogfotograafia huviline võib leida odavamalt järelturult sarnaste omadustega kaamera ja sellega kasta pisut varvast filmimaailma vette. Samas ei tea muidugi nende vanade kaamerate puhul, kaua nende elektroonika kestab.
  
  Pentax 17 ikkagi omab garantiid ja on värskelt tehasest tulnud toode, mis peab vastu kindlasti oluliselt kauem. Kui see oleks vaid pisut odavam, siis võiks endalegi osta selle igapäevaseks kaasaskandmiseks!

• Analoogfotograafia tagasitulek – Pentax 17 lansseering on kindel märk sellest, et analoogfotograafia on tagasi tulemas, kindlasti mitte üle võtmas digifotograafiat, aga siiski piisavalt, et suur kaameratootja on otsustanud kulutada raha ja paisata müügile täiesti uue toote antud kategoorias. See on filmifriikidele hea märk ja kindlasti julgustav ka fotofilmi tootjatele, et nad ei peaks oma tootmisliine sulgema, vaid pigem võiks äkki veel mõne uuegi avada.

Kokkuvõttes, kuigi ma ise seda veel ostma kohe ei kuku, eelistan veel enda mitukümmend aastat vanu kaameraid, siis võtan seda kui igati posiviitset märki, et üks kaameratootja on otsustanud investeerida aega ja raha analoogkaamera tootmisesse.

See tähendab, et meil, filmifännidel, ei ole veel põhjust karta antud meediumi kadumist. Pigem äkki isegi ootab meid renessanss!

Kui aga oled fotohuviline, kellel pole riiulis mitmeid filmikaameraid ootamas, kuid tunned soovi katsetada filmile pildistamisega, siis Pentax 17 on suurepärane vahend, millega alustada!

Hendriku tööde ja tegemistega saad tutvuda ning ennast kursis hoida tema Instagram’i lehel või veebilehel hendrikosula.com

Kui Sulle hakkas see filmikaamera meeldima, siis on Sul võimalus seda enne ostu proovida Photopointi fototehnika rendi abil või tutvu sellega lähemalt nende ülevaadete kaudu:

• Karbist välja: Pentax 17 poolkaader filmikaamera ››
• Digitest.ee: Pentax 17 on vahva filmikaamera, mida igapäevastele seiklustele kaasa haarata ››
• Fotograaf Mari Makarova mõtted Pentax 17 analoogkaamerast ››
• VIDEO: Pentax 17 seob mineviku ja oleviku harmooniasse!

Photopoint on Pentax & Ricoh toodete ametlik ja pikaajaline partner Eestis.

(61)

The post Minu 17 märksõna Pentax 17 analoogkaamerast appeared first on Photopointi ajaveeb.