Septembri keskel sain taaskord nautida väga meeldivat ja seiklusrikast reisi Soome Lapimaale ja Põhja- Norra. Võtsime sõpradega kätte ja vurasime 9 päeva ning 5000km mööda Põhja-Skandinaavia kaunemaid paiku. Ära sai käidud lausa Mandri- Euroopa kõige põhjapoolseimas punktis (mitte Nordkapp).
Võtsin sellise reisi ette teist korda viimase kahe aasta jooksul just sellepärast, et need polaaralad seal kaugel on lausa hingematvalt kaunid oma mastaapides ja sügisvärvides. Lisaks ka see, kui rahulik ja inimtühi kogu see ala seal on – soovitan kindlasti elus korragi selline reis kõigil ära teha.
Kuna teadsin, et septembri keskel on õhtud ja ööd seal juba piisavalt pimedad, et oleks võimalik virmalisi näha, siis palusin Photopointilt nende rendist prooviks kaamerat, mis ei jääks pimedas pildistamisega jänni. Nemad pakkusid mulle täiskaadersensoriga hübriidkaamera Sony a7R III koos väga korraliku ja hinnalise Sony optikaga: FE 24-70mm f/2.8 GM & FE 70-200mm f/2.8 GM OSS.
Tegelikult soetasin ma endale juba eelmine aasta samuti Sony kaamera a7 III, kuid olude sunnil ei olnud mul võimalik seda reisile kaasa võtta. Nii et päris esmakohtumine mulle see Sony täiskaader hübriidkaameraga ei olnud. Teise kaamerana oli kaasas juba dinosauruste ajastust pärinev Canon EOS 5D Mark II.
Kuna terve reisi jooksul ainuke õhtu, kus virmalisi vilksamisi nägime oli kohe esimene õhtu meie pika sõidu ajal Helsingist Utsjokkisse, siis tegelikult selleks, milleks ma seda Sony kaamerat kaasa kõige rohkem tahtsin, seda kasutada ei saanudki. Ehk siis päris pimedas ma sellega pilti ei teinudki, aga tean, et see on selleks vägagi võimekas. Pilte sai tehtud küll hämaras ja ilma statiivita käest ning seetõttu võin öelda, et uued Sony hübriidkaamerad on valgusvaestes oludes väga head. Kaasas olnud objektiivid olid samuti üsnagi lahtise avaga ja justkui loodud hämaras fotografeerimiseks. Sony kaamerate puhul ei ole mingi probleem keerata ISO üsnagi kõrgeks ilma et pärast vaataks vastu mürane foto. Autofookus töötas nii valges, kui ka hämaramates oludes vägagi hästi ja suurem osa pilte jäid kenasti teravad.
×leüldiselt olen juba enda Sony a7 III pealt täheldanud, et nendest Sony Alpha7 seeria kaameratest tulevad fotod on äärmiselt teravad. Prooviks olnud a7r III on neid megapikseleid peaaegu poole rohkem 42MB, mida on juba isegi jaburalt palju. Samas on sellest palju kasu näiteks fotograafidele, kes prindivad oma pilte suurtes formaatides ja seda on ka mul endal ette tulnud. Sellised detailirohked pildifailid on aga RAW formaadis päris mahukad (80MB ümber) ja pärast arvutis neid avades ning töödeldes peab aeglasemate arvutitega aega ja kannatust varuma. Omajagu ruumi peab leiduma ka kõikide nende fotofailide hoiustamiseks.
Enamus reisist tegin niimoodi, et Photopointi poolt kaasa antud kaameral oli ees pikem toru Sony FE 70-200mm f/2.8 GM OSS ja enda vana Canoniga tegin rohkem laiema nurgaga maastikufotosid. Viimastel päevadel kasutasin ka Sony FE 24-70mm f/2.8 GM objektiivi.
Kuna pidevalt oli kotis kaks kaamerat ja mitu objektiivi, siis füüsilist koormust sai mägedes matkates omajagu. Seda ka sellepärast, et Sony objektiivid on üsnagi rasked ja kui panna need veel suhteliselt väikese kerega a7r III ette, siis on tunne nagu objektiiv kannaks kaamerat, mitte vastupidi.
Sony täiskaader hübriidkaamerate puhul mind võibolla häiribki kõige rohkem see, et nad on natuke liiga väikesed. Eks see on maitse ja harjumise asi, aga mulle meeldib enda vana ja suurt Canoni peegelkaamerat käes hoida ja sellega tööd teha palju rohkem. Samuti on nupud ning kettad suuremad ja kuidagi loogilisemalt paigutatud, kui Sonyl.
Teine asi millest kuidagi üle ega ümber ei saa on Sony kaamerate kasutajavaenulik menüü. See on võrreldes näiteks Canoni menüüga ikka täielik tuumateadus -väga keeruline on aru saada, kus miski asub ja üldse kust midagi otsima peaks. Isegi minul, kes on Sony kaamerat juba pool aastat kasutanud on endiselt väga keerukine osadest asjadest aru saada. Võimalusi kõiksugu erinevaid sätteid proovida on selle kaameraga väga palju, aga lihtsalt ei oskagi kõike proovida või üles leida. Loodetavasti tegeleb Sony tulevikus ka selle probleemi lahendamisega.
Kõige muu osas on Sony a7R III vägagi hea ning kaaslane igale foto- ja videograafile. Äärmiselt teravad pildid, suur võimekus pimedas/hämaras pildistamiseks ja hea autofookus. Ise ei teinud seekord selle kaameraga videosid, aga see on teada tuntud fakt, et Sony kaameratega tehakse lausa mängufilme. Järelikult on need pisikesed kaamerad väga hinnatud kõigi poolt.
Veel üheks plussiks, mis lisaks kvaliteedile on Sony kaamerate populaarsust tõstnud on nende veidikene soodsam hind. Kokkuvõtvalt võin öelda, et Sony a7r III kasutades ei üllatunud ma milleski, seda sellepärast, et olen varasemalt Sony kaameraid kasutanud. Teadsin juba ette, et tegemist on kindlasti väga hea aparaadiga ja pettuma selles ei pea.
Kristofferi tegemiste ja töödega saab tutvuda ning kursis olla tema Instagramâi lehel ››
Kusjuures seda kaamerat on testinud ja sellesse koheselt armunud mitmed Eesti fotograafid:
- Hendrik Osula: Sony a7R III on ahvatlus ka kõige truumale abielumehele ››
- Martin Dremljuga: Sony a7R III â teravus, mis tapab!
- Renש Türk: Sony a7R III â kas on võimalik, et käes on aeg, kus saame tõdeda âliiga palju piksleidâ?
- Magnus Heinmets: igapäevase Fujifilmâi kasutaja lembehetked Sony a7R III täiskaader hübriidkaamera seltsis››
- Andrei Reinol: Sony a7R III täiskaader hübriidkaameraga jäisel meremaastikul ››
- Jake Farra: Sony a7R III ja Estonian Voices ››
- Siim Kinnas: Kuningas on surnud, elagu kuningas! Sony a7R III ››
Sony a7R III hübriidkaamera ja lai valik Sony hübriidkaameratele sobivaid objektiive on kõigile huvilistele laenutamiseks saadaval meie foto- ja videotehnika rendis â photopoint.ee/rent ››
(4)
The post 5000km mööda Põhja-Skandinaavia kaunemaid paiku – kaasas Sony a7R III täiskaader appeared first on Photopointi ajaveeb.