“See on ju nagu Fujifilm X-Pro2“, mõtlesin ma esimest korda Olympus PEN-F kaamerat karbist välja võttes. Kontseptsioon on neil kahel tõepoolest sama, sest mõlemad on tõsisele fotoentusiastile suunatud retrodisainiga kaamerad, mille suhteliselt kompaktsesse korpusesse on integreeritud elektrooniline pildiotsija. Olympuse pakutav on aga siiski kuidagi aste rafineeritum, läbimõeldum, külluslikum – seda nii disaini kui ka funktsionaalsuse poolest.

Teine tundepuhang valdas mind pärast esimesi pildistamiskatseid. Kiirus ja täpsus, millega teravus igast asendist lukustus, oli väga muljetavaldav. Sellele lisandub päästiku allavajutamisel mahe katikuheli, mis tekitab tunde nagu oleks kaamera jaoks pildi tegemine midagi kerget ja toredat. Huvitav küll, aga seesama tunne kandub kaameralt edasi ka pildistajale enesele.

Sellise kerge ja toreda tundega ma PEN-F kaamera karbist välja võtsingi, sest samamoodi nagu selle kaameraga on hea pildistada, on ka seda kaamerat ennast hea pildistada. Nagu ilusaid asju ikka hea pildistada on. Vaatame kogu seda ilu siis lähemalt:

Enne, kui sümpaatsest mustast karbist midagi huvitavamat välja kooruma hakkab, anname kaamerale kiire üldiseloomustuse, tuues välja olulisemad omadused:

Olympus PEN-F olulisemad omadused

• 20,3 MP 4/3 Live MOS pildisensor, ilma madalpääsfiltrita
• Sensori liigutamisel põhinev 5-suunaline värinastabilisaator suudab CIPA testidele tuginedes kompenseerida kaamera liikumised kuni 5 stopi ulatuses
• Olympuse sõnul on PEN F kõige väiksema viivitusega hübriidkaamera – viivitus pärast päästikule vajutamist olevat 0.044 sekundit
• Mehaanilise katiku kiireim võimalik säriaeg: 1/8000 sekundit. Olemas on ka “Silent Mode” režiim vaikseks pildistamiseks ja “Anti-Shock Mode” režiim katiku vibratsiooni vähendamiseks pikemate säriaegadega pildistamisel. Elektroonilise katikuga on maks. säriajaks 1/16 000
• 10 kaadrit sekundis sarivõte (mehaanilise katikuga ja ilma teravustamiseta kaadrite vahel). 5 kaadrit sekundis (jälgiva teravustamisega kaadrite vahel). 20 kaadrit sekundis elektroonilise katikuga pildistades (ja ilma jälgiva teravustamiseta)
• Elektroonilise pildiotsija OLED ekraanile on mahutatud 2 360 000 pikslit. Ekraani kaadri katvus: 100%; Suurendus: 1.23x (35mm ekvivalendina 0,62x)
• 3,0″ välja keeratav ja pööratav LCD-ekraan on puutetundlik. Korraliku terava pildiga (1037000 pikslit ekraanil). Puutetundlikkus on piiratud teravustamispunkti valiku ja mõnede muude seadistustega. Puutetundlikkus ei toimi peamenüüs ja mujal
• Focus Bracketing režiim võimaldab pildistada lähivõtteid suurema teravusulatusega. לhe päästikule vajutusega pildistab kaamera mitu erineva fookuskaugusega fotot, mille saab siis pärast arvutis kokku panna
• Time-Lapse režiim võimaldab intervallvõttel pildistatud fotod kohe kaameras 4K lahutusvõimega time-lapse videoks kokku panna
• Videorežiim: maksimaalne klipi suurus ja kaadrisagedus: 1920 x 1080px, 60 kaadrit sekundis (progressiivselt). Videot salvestatakse päris kõrge maksimaalse andmesagedusega 77 Mbps
• Esiküljel oleval valikukettal on viis asendit. Neli erinevat digifiltrite gruppi ja keskmine tavarežiim. Seda ratast pole kahjuks võimalik seadistada tegemaks mitte midagi muud
• Mikrofonisisendit kaameral ei ole. On vaid USB ja HDMI pesad
• Liitiumaku vastupidavus ühe laadimiskorraga: 330 fotot.

Mustast karbist koorub välja teine must karp, mille sees on omakorda palju väikseid musti karpe. Kogu kraam on korralikult nendesse karbikestesse ära peidetud, kõige keskel on PEN-F ise.

Karbis on: Olympus PEN-F kaamera, välklamp, 17mm f/1.8 fiksobjektiiv, sametise pinnaga vutlar välklambi jaoks, USB-kaabel, kaamerarihm, aku, akulaadija, toitekaabel, kasutusjuhendid, garantiitalong ja CD-plaat (mille peal on  Oympus Viewer 3 tarkvara fotode haldamiseks ja töötlemiseks).

Olympus PEN-F kaamerast on Photopointis olemas mitu versiooni. Siin artiklis võtame karbist välja musta korpusega ja 17mm f/1.8 fiksobjektiiviga komplekti. Olemas on ka:

• Hõbedane Olympus PEN-F + 17mm objektiiv
• Must Olympus PEN-F + ülikompaktne 14-42mm EZ standardsuumobjektiiv
• Hõbedane Olympus PEN-F + ülikompaktne 14-42mm EZ standardsuumobjektiiv
• Must Olympus PEN-F kere (ilma objektiivita)
• Hõbedane Olympus PEN-F kere (ilma objektiivita)

 

Sellel Olympuse 17mm objektiivi korpusel ei ole mitte ühtegi nuppu ega lülitit. Manuaalse teravustamise režiimi lülitamiseks tuleb teravustamisrõngast kaamera korpuse suunas tõmmata.

 

Kui objektiiv on autofookusrežiimil, pöörleb teravustamisrõngas lihtsalt vabalt ringi. Manuaalse teravustamise režiimi lülitades ilmub lisaks teravustamisulatuse skaalale nähtavale ka veel teravustamiskauguste skaala.

Olympuse hübriidkaamerad põhinevad Micro Four Thirds standardil. Täpselt samal standardil põhinevad ka Panasonicu hübriidkaamerad ja see tähendab muuhulgas seda, et Panasonicu objektiive saab kinnitada Olympuse kaamerate ette ja vastupidi. Vaata kõiki Micro Four Thirds objektiive näiteks four-thirds.org lehel.

Just Olympus on aga see, kelle Zuiko-seeria objektiivid – ja eriti just fiksobjektiivid – on oma pildikvaliteedi ja ilusa välisilme poolest fotohuviliste seas eriti hinnatud. Ka seesama 17mm f/1.8 objektiiv on ilus – õhukese ja metalse korpusega sobib see PEN-F hübriidkaamera ette nagu valatult.

Selle objektiivi fookuskaugus (17mm) võib tunduda esmapilgul eriti väike. Tegelikult on selle objektiivi vaatenurk Micro Four Thirds süsteemi kaamera ees sama, nagu 34mm fookuskaugusega objektiivil täiskaadersensoriga kaamera ees. Seega annab 17mm Olympus PEN-F ees pisut laiema vaatenurgaga kaadri kui normaalseks peetav 50mm ja sobib seega pildistamiseks väga erinevates oludes siseruumidest maastikeni.

Sony täiskaadersensoriga RX1 kaamera ühe ja ainsa objektiivi fookuskauguseks on näiteks samuti valitud 35mm. Seega on see vaatenurk tõepoolest kõige universaalsem.

Olympus PEN-F on päris elus suurem, kui pildilt paistab. Tundub umbes nagu suurendatud kompaktkaamera. Taskusse see kindlasti ei mahu ja kui ka mõnesse suuremasse mahuks, siis kisuks aparaadi raskus tasku maadligi. Korpus on meeldivalt tummine ja raske, igast detailist – nii nuppudest, lülititest kui ka alumiiniumist valikuketastest õhkub tipptasemel kvaliteetsust. Muide: mitte kusagil kaamera korpuse peal pole nähe ühtegi kruvipead.

 

Statiivikeere on päris kummalises kohas – suuremad (ja ka väiksemad kiirkinnitusplaadid jäävad niiviisi pooleldi kaamera alt välja).

 

Kaamera all olevas akukambris asetseb ka SD-mälukaardi pesa.

Seda, kui oluline on PEN-F juures olnud disain, on näha eriti kujukalt kaamera põhja alt – tavapäraste ikoonide-numbrite virrvarri asemel on seal tagasihoidlikud viited kaamera tootjale ja tootmiskohale ning seerianumber. Disain nagu Apple`il, kes ka ei soovi oma seadmetele bürokraatide poolt nõutud tähistusi toppida.

Paremalt vasakule üle terve esikülje ulatub tekstuurne, pehmem pinnakate. Sama materjal katab ka LCD-ekraani tagumist külge. See ei ole kummeeritud pind, nagu on kasutusel peegelkaamerate ja mõnede teiste hübriidkaamerate puhul. Pigem meenutab see pehme pinnaga nahka, paistab välja ilus ja jätab näppude all meeldiva tunde.

Olympus PEN-F ei kuulu ilmselgelt kõige ergonoomilisemate kaamerate hulka. Kes soovib hästi pihku istuvat kaamerat, mida oleks võimalikult mugav käsitseda, peaks vaatama pigem Olympuse OM-D seeria aparaatide poole. Nendel on suurem korpus, paremini näppude alla asetuvad juhtnupud ja korralik käepide.

PEN-F esiküljel ei ole üldse käepidet. Samas on aparaat ise päris kaalukas ja eriti just suuremate objektiividega see kaamera pildistajale eriti kindlalt kätte ei istu.

Seda olukorda saab parandada, hankides kaamera juurde Olympuse enda tehtud, eraldi müüdava käepideme. See käepide on tõsisema kasutaja jaoks nagu taeva kingitus, sest lahendab ära veel ka teise probleemi – imelikus kohas oleva statiivikeerme. Käepideme alumine osa lisab kaamerale nimelt ühilduvuse Arca Swiss standardil põhinevate statiivipeadega. Väga mugav.

PEN-F korpuse ülemine plaat on valmistatud magneesiumsulamist (samuti ka kogu eesmine osa). Alumine osa ja valikukettad on lõigatud alumiiniumist. Erinevalt Olympus E-M5 II hübriidkaamerast ei ole aga PEN-F korpus ilmastikukindel. Kui vihma kõvemini sadama hakkab, lähevad PEN-F kaameraga tüübid koju ära.

Kaamera esiküljel on huvitav valikuketas. Selle abil saab aktiveerida nelja erinevat värviprofiilide/digitaalsete efektide režiimi.

• Pop Art filtrid: siin on Olympuse tavapärased digifiltrid nagu Pin Hole, Cross Process, Pop Art, Grainy film jne. Need filtrid muudavad nii pildi tonaalsust kui ka muid aspekte ja võivad fotole anda hoopis kardinaalselt teistsuguse (sealhulgas kergesti ka maitsetu) ilme. Neid digifiltreid kasutab tõsisem fotohuviline ilmselt harvem, ülejäänud kolm võiksid aga huvi pakkuda ka kogenumale pildistajale
• CRT: see valik toimib nagu hue/saturation palett fototöötlusprogrammis. Kusjuures värve muuta on päris mugav – eesmise valikukettaga saab valida tonaalsust ja tagumisega värviküllasust
• Color valik võimaldab muuta kindlate värvitoonide värviküllasust. Eesmise valikukettaga saab valida tooni ja tagumisega selle tooni värviküllasust
• Monochrome režiimis saab pildistada must-valgeid fotosid. Samasuguse tuttava graafilise värviringi abil saab simuleerida erinevaid värvifiltreid ja nende filtrite intensiivsust.

 

CRT, Color ja Monochrome filtrite seadistamiseks kuvatakse ekraanile värviring.

 

Värviringi abil on tonaalsuse muutmine hästi intuitiivne – eesmise valikukettaga saab valida vastava tooni ja tagumisega selle tooni intensiivsuse.

Esiküljel allpool olev väike nupp on vaikimisi seadistatud teravussügavuse eelvaadet ekraanile kuvama. Soovi korral saab selle aga menüüst seadistada tegema midagi muud.

Enamik Olympuse kaamerad on tõsised fotoaparaadid. Video pole just Olympuse kõige tugevam külg olnud. Nii ka PEN-F juures. Kes soovib lisaks fotodele ka tõsiselt videot filmida, peaks vaatama ehk pigem (umbes samas hinnaklassis ja samalaadse kontseptsiooniga) Panasonic GX8 hübriidkaamera poole, millel on nii 4K 25p videosalvestus kui ka 2,5 mm mikrofonisisend (asi seegi). Olympuse laeks on Full HD ja heli salvestamisel tuleb leppida integreeritud stereomikrofoniga.

Ka kaamera tagaküljel, LCD-ekraani tagumisel poolel on näha seesama nahkne pinnaviimistlus, nagu esiküljelgi. All paremal olevad juhtnupud rikuvad minu jaoks pisut PEN-F terviklikku retrovälimust, sest meenutavad liialt seniste soodsamate PEN-seeria kaamerate disaini.

 

Olympus on suhteliselt pisikesse korpusesse suutnud integreerida korraliku elektroonilise pildiotsija. לmar väliskuju erineb taas tavalisest ja loob retrohõngu juurde.

 

Pöidla jaoks on tagaküljel sügavam õnarus ja õnaruses kummeeritud pinnakate.

Seni on elektrooniliste pildiotsijatega varustatud olnud ainult Olympuse OM-D seeria hübriidkaamerad. PEN-F on esimene PEN-seeria hübriid, millel on olemas integreeritud pildiotsija. 2.36 miljoni piksli ja 1,23x suurendusega on see pildiotsija täpselt sama, mida kasutab Olympus OM-D E-M10 Mark II hübriidkaamera. Pildiotsija näitab pilti teravalt ja suurelt ning ka kiirema liikumise korral praktiliselt ilma viivituseta.

Programmiratta all asub lüliti, mida saab kahele poole kõrvale lükata – huvitaval kombel on mõlemale poole lükates funktsioon sama. See lüliti kuvab ekraanile graafiku, mille abil saab muuta helendite ja varjualade heledust eraldi. Samuti keskmiste toonide heledust/tumedust. See toimib sarnaselt Photoshopist tuntud Curves paletile.

Kui esiküljel oleva valikuratta abil on aktiveeritud üks värvifiltri režiimidest, siis saab tagaküljel oleva heebli abil ekraanile tuua ka värvifiltri valiku graafiku.

 

Kui graafik on ekraanil, saab pildistaja eesmise valikuketta abil muuta helendeid ja tagumise abil varjualasid.

 

INFO nupule vajutades saab aga eraldi muuta tumedamaks või heledamaks ka foto keskmisi toone.

Selline foto tuunimine on meeldivalt intuitiivne ja meeldib kindlasti eelkõige kogenud fotograafile. Tähele tuleb siin panna aga seda, et Olympuse curves palett toimib vaid siis, kui pildistad JPEG faili. RAW faile pildistades ja neid pärast Adobe Camera RAW`s või Lightroomis töödeldes ei ole sellistest muudatustest mingitki kasu.

Veel üks huvitav tähelepanek: minu ülalolevate fotode peal seda näha pole, aga kui INFO nupule vajutades on aktiveeritud histogrammi näitamine, siis kuvatakse histogramm ka Curves-ruudukese allääres. Nii on ülihea heleduskõvera painutamisel jälgida, et helendid ja tumedad alad ikka foto piiresse jääksid.

LCD-ekraan kaamera taga on eeskujulikult terava pildiga ja puutetundlik. Puutetundlikkus ei ole küll arendatud sellise tasemeni nagu Canonil. Olympus ei paku võimalust peamenüüs puutetundlikkuse abil ringi liikuda. Palju on mujalgi elemente ja parameetreid, mida näpuga valida ei saa. Küll aga saab pildistaja näpuga valida kiirmenüüst soovitud parameetreid, taasesitusrežiimil fotosid sirvida/suurendada ja loomulikult ka näpuga ekraanile puutudes teravustamispunkti valida.

Kaamera peal näeme (vasakult) sisse-välja lülitamise ketast, stereomikrofoni augukesi, välgukinga, lukustusnupuga varustatud programmiratast, päästikut, mille ümber on eesmine valikuketas, video salvestamise nuppu ja särikompensatsiooni ketast.

 

Sisse-välja lülitamiseks pole mitte nupp ega lüliti, vaid hoopis ketas.

 

Punase täpiga tähistatud filmiklipi salvestamise nupu funktsioon on muudetav – selle alla saab näiteks salvestada ISO või värvustasakaalu. Pange ka tähele päästikut, mille keskel olev auk on vanade filmikaamerate stiilis varustatud keermega – sinna on võimalik keerata vanakooli-tüüpi distantspäästikut.

Integreeritud välklampi Olympus PEN-F kaameral ei ole. Küll aga on sel midagi veelgi paremat – komplektis on kaasas pisike, aga üllatavalt paindlik väline välklamp, mis kinnitub kaamera peal olevasse välgukinga.

 

INFO nupule vajutades saab kaamera ekraanile kuvada nii histogrammi kui ka elektroonilise loodi. Kindlasti peamenüü abil ka kadreerimisjooned ja ehk muudki põnevat.

 

Kiirmenüüd on Olympus PEN-F kaameral lausa kahes stiilis. OK nupule vajutades ilmub vaikimisi ekraanile selline üle-ekraani kuvatav menüü olulisemate seadetega. Kui aga soovid, võid selle INFO nupule vajutades muuta kompaktkaameralikumaks menüüks, mis kulgeb mööda ekraani ääri.

 

Peamenüü on Olympuse traditsioonilist stiili. Minu jaoks on see alati jäänud liiga segaseks ja keeruliseks. Oli mul ka nüüd sellest funktsioonide ja seadistuste rägastikust õigeid asju keerulisem üles leida kui teiste kaamerate puhul.

 

9 nupu funktsionaalsust saab kasutaja ise oma äranägemise järgi muuta. Kui soovi peaks olema.

Olympus PEN-F on ilus ja võimekas kaamera. Täiuslikkusest (tänapäeva tehnikastandardite järgi) jääb PEN-F kaameral puudu ainult tõsisema videosalvestaja jaoks. Fotohuvilisele pakub Olympus PEN-F aga kõike, mida ühelt hübriidkaameralt üldse oodata võiks. See on fotoaparaat, mida kätte võttes tekib tung minna ja pildistada. Ja kui sa siis lähed ja pildistad, siis tekib tunne nagu toodaks kaamera iga klõpsuga vaid puhast kulda. Selline võime on sellel ilusal, võimekal, valgusjõulise fiksobjektiiviga varustatud PEN-F hübriidkaameral.