Loe Renee esimest india-artiklit siit
Tere, minu nimi on Martin, Markus, Priit, John Smith, Heikki, Rasmus, Renee jne. Ma tulen Belgiast, Saksamaalt, Inglismaalt, Rootsist, Eestist, Prantsusmaalt jne. Mu identiteet on vaikselt jagunenud terve Euroopa peale laiali. Tegelikult see on see mida ma tänavatel ja poodides ütlen küsimuse peale “You from?” Sest kui ma ütlen From Estonia, siis nad teevad küll näo nagu teaks kus see on, aga on selgelt näha, et nad ei tea ja neid ei huvita ka tegelikult. Neid huvitab ainult see, kui palju ma osta suudan.
Mu esimese päeva turisti lõks hakkab vaikselt läbi saama, nüüd võin natuke seletada skeemi tagamaid.
Maagilised nullid ja paketiturist
Jõudsin siis öösel kell 3 New Delhisse, võtsin takso Paharganj linnaossa (see on linnaosa kus leiavad paljud seljakotituristid omale odava hotelli ja saavad nautida rikkalikku tänavakultuuri). Teepeal astusime läbi turismiinfost, lootsin et saan rongipileteid osta nende kaudu (muidu välismaalasel on väga keeruline, kui mitte isegi võimatu pileteid saada).
Sõbralik teenindaja ärkas oma toolilt üles ja hakkas mulle pakkumisi tegema. Pakkus, et ma võtaks terve 5 päevase paketi, mis sisaldas hotelle, personaalset autojuhti ja lõpuks neid rongipileteid mida ma vajasin. “I give you three numbers, one is deluxe, one is comfort and one is budget trip” Deluxe paketi hind oli 3400 ruupiat(50 euri). Lisas väga selgelt, et kui sa alla kirjutad, siis tagasipääsu ei ole ja kui sa loobud siis raha tagasi ei saa.
Hind oli väga väga odav. Unise pea ja oma blondi mõistusega muidugi ei saanudki aru, kui võimatu tegelikult see hind on. Kirjutasin alla deluxe paketile. Jõime teed, ajasime sõbralikku juttu ja kui tagasi paberite juurde läksime siis oli järsku see hind 34000 ruupiat. Üks null oli eikusagilt juurde tekkinud. Mina tagasihoidlik mees kohe arvasin et nägin alguses valesti. Ja nii saigi minust Paketiturist. Muidugi oli see keeruline olukord, kuna kohe tervet raha võtta ei olnud, telefon ei tööta, pangakaardid ei tööta. Keeruline :D
Nüüdseks olen näinud kõiki monumente, India väravaid, igasuguseid losse ja kõike muud mida iga teine turist Indias vaatamas käib. Otsustasin kiirelt, et ma üritan võtta sellest kõike mida võtta annab ja mitte lasta ennast alla viia.
Vaesus
Teisel päeval sõitsin oma autojuhiga 450km Delhist Jaipurisse. See oli väga veider kogemus. Istud seal konditsioneeriga autos ja vaatad kuidas vaesematest vaesemad inimesed akna taga raha küsivad. Aga teisalt selline pikk autosõit näitas väga täpselt mis toimub suurlinnade äärealadel, kuhu tavaliselt turistid ei satu. Nendes piirkondades käib see õige India elu.
Iga kilomeetriga näed rohkem inimesi kui Eestis näeb läbi terve Tallinna sõites. Elatakse alla igasugust vaesuse piiri. Kuid miski on selle kõige juures ka tohutult ilus. Näed millise armastuse ja hoolega emad oma lapsi hoiavad ja kuidas inimesed naeratavad üksteisele, vaatamata kõigele sellele viletsusele mis neid ümbritseb. Kuulsin et näiteks Mumbai äärelinnadesse kolib iga nädal umbes 5000 inimest elama. Kõik tulevad linna seda niiöelda õnne otsima.
Nagu kaks tilka vett
See on äge, et igakord kui ma reisin, siis ma kohtan inimesi kes oma välimuselt meenutavad mõnda sõpra Eestist. Ja kui nendega natuke aega veeta, siis hakkan isegi nägema sarnaseid iseloomujooni. Seekord oli üks kolmene grupp Stockholmist, kust üks kutt meenutas Jon Mikiveri :D (Jon, Eestisse tulen ,siis näitan pilti su teisikust). Siis kohtasin veel paari kutti Saksamaalt, kõik nad olid samasuguse pakettreisi endale saanud sealtsamast kontorist. Reisi sihtkohad on New Delhi-Jaipur-Agra.
Sex enjoy
Täna jõudsin Agrasse. Peale mitmetunnist veenmist ei saanud ikka autojuht aru, et ma ei taha teepeal läbi astuda bordellist. “Why you dont want sex enjoy, you young person, you should like sex enjoy” Mitu tundi üritasin seletada, et ei soovi minna sinna, aga viis ikkagi ainult vaatama.
See niiöelda bordell oli ühe viadukti all ja koosnes lihtsalt nelja bambuse peale pandud katusest ja mitmetest voodiasemetest. Need prostituudid, kui neid saab nii nimetada, olid kõik 9-10 aastased India tüdrukud. Üks “sex enjoy” maksab 200-500 ruupiat, ehk siis umbes 3-7 eurot.
See oli jõhker vaatepilt. Ei kujutaks ettegi kuskil silla all prahihunnikus mingit 9 aastast tüdrukut nautimas. Aga autojuht ütles, et kõik turistid keda ta veab, käivad seal neid tüdrukuid nautimas. Et just 4 päeva tagasi sõitis sealt läbi koos 80 aastase Itaallasest ahelsuitsetajaga, kes “sex enjoys” kolm korda järjest neid neiusid.
Reality check!
Homme hommikul lähen vaatan siis ka selle kurikuulsa Taj Mahali ära, aga üritan teid sellistest asjadest siin säästa. Õhtul siis istun rongile ja sõidan 36 tundi ja 3000km lõunasse. Randa. Valgete hipide juurde ning kaluriküladesse pildistama.
Pildistamise kohapealt, ei ole praegu veel väga hästi läinud, alguses oli vaja sisse elada natuke ja nüüd olen koguaeg autos istunud ja monumente passinud, nendest väga ei ole viitsinud pilti teha. Sõidan lõunasse, linnadest eemale ja hakkan keskenduma korralikult pildistamisele.