Kui sul on Metz 58 AF-1 või 48 AF-1 välklamp, siis otsi üles või laena kusagilt mini-USB otsaga kaabel. Nüüd läheb sul seda vaja. Nimelt annab Saksamaa legendaarne välklampide meister Metz teada, et on oma veebilehele alla laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma eelmise põlvkonna kahele ninamehele Metz 58 AF-1 ja 48 AF-1.

Tarkvarauuendus lisab nendele välklampidele uute mudelite seest (58 AF-2, 50 AF-1, 44 AF-1) tuntud funktsiooni töötada juhtmevabalt ilma kaamera sisseehitatud või välise välgusaatjata. See tähendab, et kaamerast eemal oleva välklambi päästab valla kaamera sisseehitatud välklambi sähvatus mis ise pildile ei jää. Selliselt servorežiimis oleva Metzi välgu võimsus on määratav manuaalselt vahemikus 1/1 – 1/128. Juhtmevaba välklampi saab kasutada Standard/Red-Eye Reduction/Slow/Rear Curtain ja Wireless režiimides.

Lisaks juhtmevaba välgu funktsionaalsusele lisab tarkvarauuendus Metz 58 AF-1 ja 48 AF-1 Canoni mudelitele võime toimimaks Canoni uusima peegelkaameraga EOS 600D.

• Metz 58 AF-1 tarkvarauuendus (vali alt menüüst enda kaameramark)
• Metz 48 AF-1 tarkvarauuendus (vali alt menüüst enda kaameramark)

Point TV on enda valdusesse saanud praktiliselt kõik Canoni uued 2011 aasta kompaktkaamerad. Millist neist valida? Läheme ja küsime Tartu rahva käest järele.

Videos näidatud kaamerad (ilmumise järjekorras):

Canon PowerShot A800
Canon PowerShot A1200
Canon PowerShot A2200
Canon Digital IXUS 115 IS
Canon Digital IXUS 220 IS
Canon Digital IXUS 310 IS
Canon PowerShot SX230 IS

Kooli lõpetamine – olgu see siis kesk- või ülikool – on üks olulisemaid verstaposte kogu elu jooksul. Kooli lõpetamisele eelnev ja järgnev aeg on eriline, täidetud vabadustundega, eufooriaga, lahkumisvaluga… On kurb küll, kui sul sellest ajast vaid paar ühispilti jääb. Tead küll neid tavalisi fotosid, mida pärast aktust tellida saab – klass või kursus tikkudena seistes albumeid ja lilli hoidmas. Tule hoopis üksi või koos klassikaaslastega fotostuudiosse. Saad lahedamad ja vahetumad mälestused, mida ka mitmekümne aasta pärast hea vadata on.

Tartu Eedeni Photopointis on fotostuudio, kuhu saad tulla ükskõik millal, ilma eelnevalt aega kinni panemata. Tule pildistama ilusat portreeseeriat enne või pärast lõpuaktust. Tule koos sõpradega – niikaua, kuni nad veel uude kohta elama või õppima asunud pole. Pärast on neid juba kole keeruline ühele pildile saada.

Vaata Photopointi Eedeni keskuse fotostuudio kohta lähemalt Photopointi veebilehelt

Praeguse kuumalaine ajal on sellist niiskusest ja jahedusest pakatavat fotot väga värskendav vaadata. Kevadine lilleaeg on justkui loodusfotograafide talveune lõpp. Sinilille- ja ülasevaibad metsa all lausa kutsuvad kõhuli heitma ja vaatama, mis nende all sünnib. Tavaliselt avab pikali viskamine hoopis uudse perspektiivi, mis võib lausa tundideks jahedale maapinnale naelutada.

Laanelill ei ole esimeste õitsejate hulgas. Tema avab oma õied siis, kui suurem pillerkaar on juba möödas. Samuti ei kasva ta nii suurtes kogumites nagu sinililled ja ülased. Vähemalt pole mina näinud laanelilli niimoodi õitsemas. Nii jääb ta tihti ka tähelepanuta, kui loodusfotograafid on oma pisilillede isu täis pildistanud ja suunavad oma objektiivid juba putukate, liblikate ja muude varasuviste teemade peale.

Minu huvi laanelille vastu sai alguse 2008. aastal, kui ma olin jäädvustanud sadu fotosid ülastest ja sinililledest ning olin juba linnuteemadega ametis, kui laanelilled end metsa all õide ajasid. Ma märkasin neid kohe ja mõtlesin, et vaata aga vaata, need on minu arvates kevade kõige ilusamad lilled. Nagu öeldud olin siis juba teiste teemadega hõivatud ja ei leidnud aega laanelille jäädvustamiseks. Hiljem tol aastal lugesin Fred Jüssi raamatut „Jäälõhkuja“, milles oli eraldi peatükk pühendatud ka laanelillele. Nüüd oli otsus kindel – järgmisel aastal pildistan kindlasti ka laanelille. Ning nii juba kolm aastat järjest.

Pildi esitlus ja tehnilised andmed:

Pildiformaat – tavaline 3:2 kaader.

Kadreering – Foto on tehtud kõhuli märjal samblal lamades. Leidsin paiga, kus laanelilled suhteliselt koos kasvasid ning proovisin ühele fotole neid rohkem jäädvustada, kui mitte teravalt, vaid uduselt, et jääks mulje distantsist, mida laanelilled tavaliselt üksteisega hoiavad.

Ava – F5,6. Soovisin suhteliselt kitsast teravussügavust, et näidata ainult tolmukaid ja lille vihmamärga lehte.

Tehnika – Nikon D3s + Nikkor 105mm F2,8 VR. F5,6, 1/80, ISO 1600. Käest küünarnukkidele toetudes.

Valgus – Vihmasaju järgne pilvealune valgus. Niiskus on värve mõnusalt küllastanud.

Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.

Vaata kõiki Sveni pildilugusid Photopointi Ajaveebis

Eks Panasonic vaadanud ja kadestanud Sony pisikesi ja õhukesi NEX-seeria hübriidkaameraid. Neidsamu, mida fotohuvilised endale põlevil silmil kokku ostavad, jättes tähele panemata Panasonicu GF-seeria funktsionaalsuse ja hea käsitlemismugavuse. “Aitab!” mõtles Panasonic, lubades endale, et muudab GF-seeria kaamerad sama kompaktseteks, lihtsateks ja automaatseteks nagu NEX aparaadid.

Nii ongi eile esitletud GF3 kaameralt kadunud GF1 aparaadilt tuntud programmiratas, suurem osa tagaküljel olevatest juhtnuppudest, välguking, lisatarvikute port ja stereokõlarid. Kahjuks asi veel sellega ei lõpe – kadunud on ka tagaküljel asetsenud ratas, millest oli hea muuta ava ja säriaega ning mida sai ka nupuna alla vajutada.

Kogu selle eemaldamisprotsessi tulemusena on Panasonic GF-3 kere nüüd peaaegu sama kompaktne, nagu Sony uuel NEX-C3 hübriidil. GF-3 sisse on jäetud seesama GF2 12 MP sensor, lisatud on ka G3 seest tuntud pildiprotsessor, mis teeb võimalikuks senisest kiirema autofookuse ning sarivõtte. Iseäranis palavalt peab Panasonicut kiitma selle eest, et ta integreeritud välklampi (mida Sony NEX-seerial ei ole) koos muude mõttetute rudimentidega minema ei visanud. Eks midagi peab ju alles jätma. GF4 vaja ka disainida.

Panasonic GF3 olulisemad tehnilised andmed ja tootefotod:

• 12.1 MP CMOS sensor (sama mis GF2 hübriidil)
• Venus Engine FHD pildiprotsessor
• Micro Four Thirds bajonett 2x fookuskauguse kordajaga
• Maailma väikseim sisseehitatud välklambiga hübriidkaamera; 17% kompaktsem kui GF2
• 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px
  • puudutades saab määrata automaatse teravustamise punkti, ekraanile toksates saab pildistada, sobrada menüüdes ning juhtida kaamerat taasesitusrežiimis
• LCD otsevaade näotuvastuse, histogrammi, positsioneeritavate abijoonte ja enda jaoks kohandatava “Quick Menu” menüüga
• Kiire autofookus
• Täismanuaalne režiim ja poolmanuaalsed režiimid. ISO ulatus 160 – 6400
• “Intelligent Auto” režiim valib ise pildistatavale vastava pildiprogrammi, tuvastab näod, muudab lõustad ja varjud heledamaks, teravustab kus vaja jne
  • Uus iA+ režiim lisab ekraanile “slaiderid” mille abil saab muuta heledust, tausta hägusust, tonaalsust jne
• “Creative Control” režiim annab ligipääsu mitmetele digitaalsetele filtritele ja efektidele
• Filmirežiim 1920 x 1080 @ 60i (sensori väljund on 30p) monoheli ja AVCHD koodek
• SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
• Uus DMW-BLE9 liitiumaku; 320 säritust ühe laadimiskorraga
• Tuleb müügile komplektis F3.5-5.6, 14 – 42 mm OIS objektiiviga augusti lõpul. F2.5, 14 mm objektiiviga komplekti on oodata juulikuus.

Loe Panasonic GF3 esmast ülevaadet Dpreview.com veebilehel