Kooli lõpetamine – olgu see siis kesk- või ülikool – on üks olulisemaid verstaposte kogu elu jooksul. Kooli lõpetamisele eelnev ja järgnev aeg on eriline, täidetud vabadustundega, eufooriaga, lahkumisvaluga… On kurb küll, kui sul sellest ajast vaid paar ühispilti jääb. Tead küll neid tavalisi fotosid, mida pärast aktust tellida saab – klass või kursus tikkudena seistes albumeid ja lilli hoidmas. Tule hoopis üksi või koos klassikaaslastega fotostuudiosse. Saad lahedamad ja vahetumad mälestused, mida ka mitmekümne aasta pärast hea vadata on.
Tartu Eedeni Photopointis on fotostuudio, kuhu saad tulla ükskõik millal, ilma eelnevalt aega kinni panemata. Tule pildistama ilusat portreeseeriat enne või pärast lõpuaktust. Tule koos sõpradega – niikaua, kuni nad veel uude kohta elama või õppima asunud pole. Pärast on neid juba kole keeruline ühele pildile saada.
Vaata Photopointi Eedeni keskuse fotostuudio kohta lähemalt Photopointi veebilehelt
Praeguse kuumalaine ajal on sellist niiskusest ja jahedusest pakatavat fotot väga värskendav vaadata. Kevadine lilleaeg on justkui loodusfotograafide talveune lõpp. Sinilille- ja ülasevaibad metsa all lausa kutsuvad kõhuli heitma ja vaatama, mis nende all sünnib. Tavaliselt avab pikali viskamine hoopis uudse perspektiivi, mis võib lausa tundideks jahedale maapinnale naelutada.
Laanelill ei ole esimeste õitsejate hulgas. Tema avab oma õied siis, kui suurem pillerkaar on juba möödas. Samuti ei kasva ta nii suurtes kogumites nagu sinililled ja ülased. Vähemalt pole mina näinud laanelilli niimoodi õitsemas. Nii jääb ta tihti ka tähelepanuta, kui loodusfotograafid on oma pisilillede isu täis pildistanud ja suunavad oma objektiivid juba putukate, liblikate ja muude varasuviste teemade peale.
Minu huvi laanelille vastu sai alguse 2008. aastal, kui ma olin jäädvustanud sadu fotosid ülastest ja sinililledest ning olin juba linnuteemadega ametis, kui laanelilled end metsa all õide ajasid. Ma märkasin neid kohe ja mõtlesin, et vaata aga vaata, need on minu arvates kevade kõige ilusamad lilled. Nagu öeldud olin siis juba teiste teemadega hõivatud ja ei leidnud aega laanelille jäädvustamiseks. Hiljem tol aastal lugesin Fred Jüssi raamatut „Jäälõhkuja“, milles oli eraldi peatükk pühendatud ka laanelillele. Nüüd oli otsus kindel – järgmisel aastal pildistan kindlasti ka laanelille. Ning nii juba kolm aastat järjest.
Pildi esitlus ja tehnilised andmed:
Pildiformaat – tavaline 3:2 kaader.
Kadreering – Foto on tehtud kõhuli märjal samblal lamades. Leidsin paiga, kus laanelilled suhteliselt koos kasvasid ning proovisin ühele fotole neid rohkem jäädvustada, kui mitte teravalt, vaid uduselt, et jääks mulje distantsist, mida laanelilled tavaliselt üksteisega hoiavad.
Ava – F5,6. Soovisin suhteliselt kitsast teravussügavust, et näidata ainult tolmukaid ja lille vihmamärga lehte.
Tehnika – Nikon D3s + Nikkor 105mm F2,8 VR. F5,6, 1/80, ISO 1600. Käest küünarnukkidele toetudes.
Valgus – Vihmasaju järgne pilvealune valgus. Niiskus on värve mõnusalt küllastanud.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.
Vaata kõiki Sveni pildilugusid Photopointi Ajaveebis
Eks Panasonic vaadanud ja kadestanud Sony pisikesi ja õhukesi NEX-seeria hübriidkaameraid. Neidsamu, mida fotohuvilised endale põlevil silmil kokku ostavad, jättes tähele panemata Panasonicu GF-seeria funktsionaalsuse ja hea käsitlemismugavuse. “Aitab!” mõtles Panasonic, lubades endale, et muudab GF-seeria kaamerad sama kompaktseteks, lihtsateks ja automaatseteks nagu NEX aparaadid.
Nii ongi eile esitletud GF3 kaameralt kadunud GF1 aparaadilt tuntud programmiratas, suurem osa tagaküljel olevatest juhtnuppudest, välguking, lisatarvikute port ja stereokõlarid. Kahjuks asi veel sellega ei lõpe – kadunud on ka tagaküljel asetsenud ratas, millest oli hea muuta ava ja säriaega ning mida sai ka nupuna alla vajutada.
Kogu selle eemaldamisprotsessi tulemusena on Panasonic GF-3 kere nüüd peaaegu sama kompaktne, nagu Sony uuel NEX-C3 hübriidil. GF-3 sisse on jäetud seesama GF2 12 MP sensor, lisatud on ka G3 seest tuntud pildiprotsessor, mis teeb võimalikuks senisest kiirema autofookuse ning sarivõtte. Iseäranis palavalt peab Panasonicut kiitma selle eest, et ta integreeritud välklampi (mida Sony NEX-seerial ei ole) koos muude mõttetute rudimentidega minema ei visanud. Eks midagi peab ju alles jätma. GF4 vaja ka disainida.
Panasonic GF3 olulisemad tehnilised andmed ja tootefotod:
- 12.1 MP CMOS sensor (sama mis GF2 hübriidil)
- Venus Engine FHD pildiprotsessor
- Micro Four Thirds bajonett 2x fookuskauguse kordajaga
- Maailma väikseim sisseehitatud välklambiga hübriidkaamera; 17% kompaktsem kui GF2
- 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px
- puudutades saab määrata automaatse teravustamise punkti, ekraanile toksates saab pildistada, sobrada menüüdes ning juhtida kaamerat taasesitusrežiimis
- LCD otsevaade näotuvastuse, histogrammi, positsioneeritavate abijoonte ja enda jaoks kohandatava “Quick Menu” menüüga
- Kiire autofookus
- Täismanuaalne režiim ja poolmanuaalsed režiimid. ISO ulatus 160 – 6400
- “Intelligent Auto” režiim valib ise pildistatavale vastava pildiprogrammi, tuvastab näod, muudab lõustad ja varjud heledamaks, teravustab kus vaja jne
- Uus iA+ režiim lisab ekraanile “slaiderid” mille abil saab muuta heledust, tausta hägusust, tonaalsust jne
- “Creative Control” režiim annab ligipääsu mitmetele digitaalsetele filtritele ja efektidele
- Filmirežiim 1920 x 1080 @ 60i (sensori väljund on 30p) monoheli ja AVCHD koodek
- SD/SDHC/SDXC mälukaardipesa
- Uus DMW-BLE9 liitiumaku; 320 säritust ühe laadimiskorraga
- Tuleb müügile komplektis F3.5-5.6, 14 – 42 mm OIS objektiiviga augusti lõpul. F2.5, 14 mm objektiiviga komplekti on oodata juulikuus.
Loe Panasonic GF3 esmast ülevaadet Dpreview.com veebilehel
Canon annab teada, et paiskab peagi fotopoodide lettidele uue telesuumobjektiivi EF-S 55-250mm f/4-5.6 IS II. Tegemist on pildistabilisaatoriga objektiiviga, mis oma optilise ja mehaanilise konstruktsiooni ja ka hinna poolest algajaile suumihuvilistele orienteeritud on. 2008 aastal valmis meisterdatud 55-250mm IS objektiivi täiustatud versioonina on uuel tulijal muudetud välist disaini. Optiline konstruktsioon on jäänud samaks. Objektiiv paisatakse turule juulikuus nii eraldiseisvalt kui ka komplektis koos hiljuti välja tulnud objektiiviga EF-S 18–55 mm f/3,5–5,6 IS II ning EOS 550D, EOS 600D või EOS 60D kerega.
Pressiteade:
Pressiteade
13. juuni 2011
Canon toob turule algajate fotograafide jaoks ideaalse teleobjektiivi
Canon teatas täna oma uusima kvaliteetse telesuumobjektiivi turuletoomisest. Uus objektiiv EF-S 55–250 mm f/4–5,6 IS II on kompaktne ja taskukohane, pakkudes kõrge pildikvaliteediga võimsat telefoto jõudlust, olles seejuures sobiv just algajatele fotograafidele.
Uue objektiivi muudetav fookuskaugus pakub fotograafidele võimalusi mitmeteks erinevateks võteteks. Seetõttu sobib see hästi mistahes asjade pildistamiseks, alates portreedest kuni kaugemate võteteni, näiteks looduses, spordiüritustel või isegi maastiku iseärasusi jäädvustades, tagades seejuures detailsuse iga hetke jäädvustamisel.
Objektiiv EF-S 55–250 mm f/4–5,6 IS II saabub müügile nii eraldiseisvalt kui ka komplektis koos hiljuti välja tulnud objektiiviga EF-S 18–55 mm f/3,5–5,6 IS II ning EOS 550D, EOS 600D või EOS 60D kerega, pakkudes algajatele ühe tervikliku komplekti näol võimalust oma esimeste fotoseadmete soetamiseks.
Tippstandardite järgi kujundatud ja toodetud objektiiv EF-S 55–250 mm f/4–5,6 IS II väljendab Canoni hinnatud kujundusstiili, kus täiustatud välisdisain ja mitmed auhinnalised tehnoloogiad tagavad juhtiva pildikvaliteedi. Canoni neljaastmeline pildistabilisaator (IS) vähendab pildi hägusust hämaras ja käest pildistamisel ning eriti madala hajuvusteguriga klaas ja Canoni Super Spectra vääristused tagavad detailideni teravad, kontrastsed ja peegeldusvabad kujutised. Canoni objektiivivalikusse lisanduv uusim EF-S objektiiv sobib ideaalselt fotograafidele, kes soovivad taskukohast, mitmekülgset ja üldotstarbelist objektiivi erinevate telefoto võtete tegemiseks.
Uus objektiiv EF-S 55–250 mm f/4–5,6 IS II on saadaval alates juulist 2011.
Kõik uuemad peegelkaamerad filmivad videot. Sealjuures veel mitte mingit lihtsat videot vaid imeliselt selget, teravat ja mitmeplaanilst pilti. Sellist, mis veel mõne aasta eest oli võimalik vaid mitukümend tuhat eurot maksvate professionaalsete videokaameratega. Tundub aga, et mitte keegi ei tea päris täpselt, kuidas seda videot peaks filmima ja mis kõige hullem – mida nende filmitud failidega edasi teha. Toomas Ili teab täpselt. Fotokursus.ee uuel veebipõhisel fotokursusel “Filmime peegelkaameraga” räägib ta seda kõike ka sulle.
„Filmime peegelkaameraga“ kursus annab vastused kõige põletavamatele küsimustele, mis algajal peegelkaameraga video filmimise juures tekivad. Kuidas teravustada? Millist säriaega valida? Kuidas kaamerat paigal hoida ja kuidas sujuvalt liigutada? Misasi on koodek? Millise programmiga filmitud kaadreid töödelda? Kuidas töödeldud faile veebi üles laadimise jaoks ette valmistada? Jne.
Kaetud saab kogu protsess filmimiseks vajaliku tehnika valimisest kuni valmis filmilõigu veebi üles riputamiseni. Lisaks saad tänu kursuse autori Toomas Ili professionaalsetele kogemustele teletöös aimu sellest, kuidas video tegemine päris profitasandil käib, kuidas peaks filmimist planeerima ning mida peaks tehnika valikul silmas pidama. Selge ja kasulikest nõuannetest tulvil teksti, õppevideote ja pildide abil saavad selgeks ka kõige keerulisemad terminid ja protsessid. Kursuse läbinuna võid olla kindel, et tead, millist tehnikat filmimise jaoks kasutada, kuidas kaamera seadistada, kuidas filmida ja mida filmitud kaadritega pärast edasi teha.
Vaata uhiuut kursust “Filmime peegelkaameraga” lähemalt Fotokursus.ee veebilehel.