Sonylt on tulemas äärmiselt õhuke puutetundliku ekraani ja CMOS sensoriga kompaktkaamera nimega DSC-TX55. Innovatiivset uut By Pixel Super Resolution tehnoloogiat kasutades oskab see digikompakt väidetavalt suumida sensori maksimaalse lahutusvõime (16,2 megapikslit) juures kuni 10× kaotamata seejuures pildikvaliteedis.
Kaamera korpus on vaid 12,2mm paks (ilma objektiivi katteta). Seega on DSC-TX55 omas klassis (optilise stabilisaatoriga digikompaktid) kõige õhem – isegi AA patarei on kaamerast paksem.
DSC-TX55 südames on 16,2 megapiksliga tundlik Exmor R™ CMOS sensor, mis jäädvustab hämaras madala mürasusega kujutist. Kaamera salvestab ka Full HD (AVCHD) videot ning lubab videosalvestust katkestamata pildistada 12 megapiksliga fotosid.
Kaamera tagaosas laiutab puutetundlik 3,3″ (8,3cm) Xtra Fine OLED ekraan ning kaamera on varustatud nii Memory Stick Micro kui ka MicroSD/SDHC kaardipesadega.
Müüki peaks uus õhuke ime jõudma käesoleva aasta septembris.
Panasonic uuendab oma populaarset supersuumide tootesarja mudeliga LUMIX DMC-FZ47. Kaameral on 12,1 megapiksliga 1/2.33″ CCD sensor, Full HD 50i AVCHD/MP4 videosalvestus, 24× suumi, optilise stabilisaatori ja nanovääristustega Leica objektiiv (25-600mm), P/A/S/M manuaalrežiimid ja 3″ LCD ekraan.
Erinevalt teistest videot salvestavatest digikaameratest on LUMIX FZ47 varustatud loomingulisemaid võimalusi pakkuva Creative Video režiimiga, mis lubab säriaega ja avaarvu käsitsi määrata. Säriaja muutmise võimalus lubab paremini jäädvustada näiteks kiirestiliikuvaid objekte ning ava juhtimine laseb mängida teravussügavusega.
Uus kaamera peaks müügile jõudma septembris.
Võib juhtuda, et tulevikus saab Nikoni digipeeglit emotsioonide abil juhtida. Hiljuti avaldatud patendist võib järeldada, et ettevõte uurib tõsiselt bioloogiliste sensorite kaamerasse integreerimise võimalust. Selline kaamera jälgib pulsisagedust ja vererõhku ning muudab vajadusel seadistusi ja pildistab ka automaatselt.
Näiteks spordivõistlustel võivad sensorid käivitada pildistamise siis, kui midagi olulist on toimumas kuid fotograafi refleksid on liiga aeglased. Kaamera võib otsustada ka lühemate säriaegade kasuks kui fotograaf on ärritunud ja pildid võivad udused tulla. Allikas: Egami
Leica juhid on öelnud, et järgmisel Photokinal plaanib ettevõte näidata uut kaamerasüsteemi EVIL (Electronic Viewfinder, Interchangeable Lens) turusegmendis.
Detailsema info osas jäid juhatuse esimees Dr. Andreas Kaufmann ja tegevjuht Alfred Schopf napisõnaliseks. Väidetavalt saab uus kaamera olema vahetatavate objektiividega, elektroonilise pildiotsijaga, ilma peeglita ja vähemalt APS-C mõõdus sensoriga. Lisaks öeldi, et uus süsteem saab olema erinev sellest, mida Panasonic, Olympus, Samsung ja Sony praegu selles segmendis pakuvad.
Praegu pakub Saksa firma M ja S süsteemi kaameraid ning fikseeritud objektiiviga X1 kompakti (artikli fotol). Uuest kaamerast saab Leica neljas süsteem.
Eks ma pean ka end liigitama nende mõttetuna näivate Maarjamaa meeste hulka, kes mitte kunagi mitte millestki ei vaimustu. Paar nädalat tagasi ma pisut vaimustusin. See oli siis, kui leidsin Photopointi vidinate seast BIG LED 8 videovalgusti. Võrreldes Ikan`i või muude uhkete firmade pakutavatega ei ole sel vidinal hinda ollagi – 30 € on ju HDSLR tarvikute maailmas naeruväärne summa. Selle eest saab aga vooluadaptrist või AA patareidest toituva, kaamera peale või alla kinnitatava LED-lambi, mis valgustab efektiivselt kuni 2-3 m kaugusele. Näedsa siis. Ei olegi sellele maarjamaa mehele nii palju vaja, et vaimustuda. Vaatame lähemalt.
Pakendis on LED-lamp ise, pikendus lambi kaamera alla kinnitamiseks ning kaks AA mõõdus patareid.
Needsamad asjad ilma häiriva pakendita.
Lamp on valmistatud jõle odavast plastikust. Lisaks näeb see ka välja odav. Nii et kui te otsite magneesiumsulamist korpust või swarowski kristalle, siis ei ole sellel postitusel teile midagi pakkuda. Kellele on aga oluline puhtakujuline funktsionaalsus ja soodne hind, need rõõmustagu.
Ühel pool lampi on pesa, kuhu saab sisestada adapteri, et nii lampi seinakontaktist töös hoida. Sealsamas all on ka indikaatorlambike, mis põleb siis kui lampki põleb. Ma tean küll – lambi põlemisest saab ju ka lambi enda põlemise järgi aimu. Küllap loob see lihtsalt tuusama tunde, kui lisaks veel roheline tuluke külje peal helendamas on.
Teisel pool on nupp, kust saab lampi põlema lülitada. Ja jälle välja.
Mis siin ikka vahtida – topime patareid sisse.
Ahsa nuga! Nagu ülal mainitud valgustab see lamp korralikult kahe meetri – olenevalt stseenist ka kolme meetri kaugusele. Päris pimeda võtte korral valgustab loomulikult kaugemalegi, kuid mitte enam väga efektiivselt. Seega – kui on vaja hämaramas toas filmida kellegi sünnipäevapidu või kui Anton Point TV-s pilvisemal päeval mingit tumedamat tehnikariista näitab, siis on sellisest lambist kenama videopildi saamiseks väga palju kasu. Selle lambi võib nüüd kaamera peal olevasse välgupessa susata ja kohe filmima hakata.
Kui aga kaamera peal on väline mikrofon või midagi muud, siis saab lambi kinnitada kaamera alla. Kaamera alla kinnitatakse lamp selle pikenduse abil. Ühes otsas on sel polt, mis kinnitub statiivikeermesse. Kaameraga kontaktis olev pind on kummeeritud. Teises otsas on välgupesa.
Pikenduse otsas olevasse välgupessa kinnitatakse lamp täpselt samamoodi nagu kaamera peal olevasse välgupessa. Lükkad aga sisse ning kinnitad plastikmutrit keerates.
Kaamera alla kinnitades valgustab lamp lähedalt filmitavaid objekte palju paremini – valgus ei lange objektidele mitte kõrgelt ülevalt vaid peaaegu samalt kõrguselt küljelt.