Valgus! Valgus on üks imeline asi, mille kõiki varjundeid on võimatu kokku lugeda. Tänu valgusele on olemas fotograafia, mis on sisuliselt valguse talletamise vahend. Tänu valgusele võib tavapärane hetk või paik saada eriliseks, mida mäletatakse elu lõpuni ning vastupidi, valguse puudumisel võib jääda ka kõige omapärasem koht igasuguse tähelepanuta.
Maastikufotograafi päevad mööduvad tihti valgust oodates. Loomafotograafil on natuke lihtsam, sest lisaks valgusele on pildil elusolend, kes vaataja tähelepanu valguse kvaliteedist hoolimata äratada suudab. Püüdes kaks asja ühele fotole – eluka ja valguse – on tulemus tunduvalt meeldejäävam.
Targad mehed on ära tõestanud, et inimsilmale meeldib soe ja pehme valgus, mida jätkub vaid lühikeseks ajaks päeva mõlemas otsas, hommikul ja õhtul. Keskpäevaselt terav valgus meie meeli sarnaselt ei eruta. Mismoodi selliseid katseid on tehtud? Väga lihtsalt. Kohas, kus liigub palju inimesi (laulupidudel, lennujaamades jm rahvaüritustel) on väljas lauake paari fotoga. Umbes nii nagu käesoleva artikli lõpus. Motiiv on sama, kuid valgus on erinev. Ning mööduvatel inimestel on palutud lihtsalt näpuga osutada, milline pilt neile rohkem meeldib. Pole vaja põhjendada, miks see või teine ja mis täpselt fotodel head on, vaid lihtsalt anda märku, kumb rohkem meeldib. Hiljem tulemusi vaadates selgus, et üks oli mäekõrguselt parem kui teine. Samamoodi on testitud ka inimeste kompositsioonitaju. Siis on ühel pildil linnuke keskse paigutusega ja teine ilusti kolmandiku peal. Jälle ei pea keegi midagi põhjendama, vaid lihtsalt meeldivama valima. Tõestus? Kolmandikereeglile allutatud foto võidab alati.
Sellised testid töötavad ja kinnitavad reeglit nö „inimestega tänavalt“ tavaliste ilusate piltide puhul. Fotokonkurssidel ja näitustel on tihti teistsugused alused ja parimateks osutuvad hoopis vastupidiste efektidega fotod. Sompus sügisvalgusega maastikupildid ja ninaga vastu kaadri serva toetuvad elukad. Päevast-päeva samasuguselt lahendatud ja supervalguse ajal vormistatud hetki vaadates võib tekkida teatud küllastumus, mille väljundiks ongi „kehvema“ valguse ja „vale“ kadreeringuga võidupildid. Ilu jääb alati vaataja silmadesse ning kui ilu üleserveerida, siis jääb domineerivaks jõuks hoopis uudsus.
Ühesõnaga peab hea fotograaf tundma väga erinevate valguste tugevaid ja nõrku külgi ning seda osates võivad tulemused olla ühtemoodi populaarsed nii tavainimeste kui ka maailmaklassist fotograafidest koosneva žürii silmis.
Piltide esitlus ja tehnilised andmed:
Esimene foto pilvealuses valguses on tehtud kell 20:50:22 ja teine kuldselt läikiv foto 20:57:09. Kõigest kuue ja poole minutiline vahe on pakkunud kahte erinevat fotot.
Pildiformaat – Lõikamata 3:2-le kaadrid.
Kadreering – Pildistatud lamades küünarnukkidele toetudes, loomaks pildi allserva mõnusa uduse raami.
Ava – F5,6. Täisava, et pisikest lindu taustast võimalikult eristada.
Tehnika – Nikon D3s + Nikkor 300mm F2,8 VRII + Nikkor TC-E20III.
Pilvealune valgus andis säriks F5,6, 1/500, ISO 4000.
Kuldses valguses tehtud pilt andis säriks F5,6, 1/500, ISO 2500.
Valgus – Esimesel tavaline pilvealune mahe valgus. Teisel pildil mõnusalt kuldne õhtuvalgus.
Salvestus – RAW formaadis, konverteeritud Photoshop CS4 tarkvaraga.
Mul on objektiivikorgid alailma kadunud. Ja kui nad parajasti kadunud ei ole, on nad igatpidi vahetuses. Tamroni oma Canoni objektiivi esiläätse katmas ja vastupidi. Kui mõni objektiivikork aga päris ära kaob, siis tuleb kusagilt selle asemele uus muretseda. Photopointi jõudsid paar nädalat tagasi uued Starblitz tootjanime kandvad objektiivikorgid. Need on head ja kasulikud mitmes mõttes. Esiteks ei maksa need nii palju nagu kaameratootjate originaalkorgid. Teiseks on neil Tamroni objektiivikorkidele sarnanev kinnitusmehanism, mis tähendab, et neid on ka varjukit kasutades hea eest võtta ja ette panna. Kolmandaks on neil küljes kummist aasaga pael, millega saab korgi soovi korral objektiivi külge kinnitada. Vaatame lähemalt:
NB! Täna õhtul loosime ühe Starblitz objektiivikorgi välja kõigi vahel, kes kirjutavad alla kommentaariumisse vastuse küsimusele: “Kas sina kinnitaksid Starblitz korgi kummiga objektiivi külge või eemaldaksid selle nööri korgi küljest? Miks?”.
Vaatame lähemalt 52 mm filtrikeermele sobivat objektiivikorki. Photopointis on lisaks sellele olemas veel 55, 62, 67, 72 ja 77 mm filtrikeermetele sobivad Starblitz objektiivikorgid.
Välimuselt on Starblitzi kork pea äravahetamiseni sarnane Tamroni korkidega. Ainult et see kinnitusnöör on boonusena küljes.
Tagantpoolt ka.
52 mm filtrikeere on näiteks Nikoni komplektobjektiividel ning ka Canoni 50 mm f/1.8 valgusjõulisel fiksobjektiivil.
Kork asetun 50 mm objektiivi ette nagu valatult.
Kummi saab venitada ümber objektiivi.
Niiviisi on kork pildistades alati kaamera külge aheldatud. Kui see ripats mingis pildistamisolukorras häirima hakkab, saab ju selle väga lihtsalt ühe kummivenitusega objektiivi küljest võtta ja kusagile laua peale unustada.
Starblitz objektiivikorgid Photopointis: 4.99 – 6.99 EUR
Viimasel ajal on veebis hakanud ringlema kuulujutt, mille kohaselt kardab Canon oma rivaalidest kõige enam just Fujifilm`i. Selle, 80-aastase staažiga Jaapani fotofirma rünnak algas aasta eest koos X-seeria esimese mudeliga X100. Vahepeal lasti muuhulgas lendu 26 kompaktkaamerat. Paar kuud tagasi tuli Fuji välja retrohõngulise disainiga X10 kompaktkaameraga. Nüüd tuleb kolmas aparaat: supersuumide klassi kuuluv X-S1.
X-S1 on kompaktkaamera. See tähendab, et selle sees on väike, 2/3″ sensor, optilist pildiotsijat ei ole ning objektiivi kere küljest eemaldada ei saa. Fuji on aga valmistanud selle kaamera nii, et sellel oleks võimalikult palju peegelkaamera funktsionaalsust ning välimust. X-seeriale omaselt ei ole materjalide valikul raha säästetud – nii on metallist valmistatud kere, valikukettad ja objektiiv. Isegi objektiivi varjuk on metalne.
Objektiiv ongi selle aparaadi tähelepanuväärseim osa – 26x suumiga ja 24 – 624 mm fookuskaugusega (35 mm ekvivalent) valguspüüdja on varustatud ED ja asfääriliste elementidega. Olemas on suumi- ja teravustamisrõngas ning lähim teravustamiskaugus on 1 cm. 12 MP EXR CMOS sensor salvestab RAW-faile ja 1920 x 1080 px formaadis videot kiirusega kuni 30 fps. Fotosid saab kadreerida 3″ LCD-ekraani ja 0.47″ 1.44 MP elektroonilise pildiotsija abil. Euroopas oodatakse selle relva hinnaks soolased 813 eurot.
Fujifilm X-S1 digikaamera olulisemad omadused
- Kvaliteetne Fujinon 26x optilise suumiga objektiiv katab fookuskaugused 24-624mm (35mm ekvivalent)
- Kummeeritud korpus, metallist objektiiv ja valikukettad
- 12 MP EXR CMOS sensor
- Kuni 10 fps sarivõte
- 1.44 MP elektrooniline pildiotsija
- Üles-alla kallutatav 3″ 460 000 px LCD
- Full HD video
- PASM režiimid
- Taw formaat
- Digifiltrid
- Lähim teravustamiskaugus 1 cm
- Liitiumaku – 500 säritust ühe laadimiskorraga
- Optiline värinastabilisaator
- 360° panoraamrežiim
Nikon on oma veebilehele alla laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma J1 ja V1 hübriidkaamerate suumobjektiivide jaoks. Tarkvarauuendus v1.02 parandab 10-30mm ja 30-110mm objektiividel esineva vea, mis avaldus väära avaarvu kirjutamises pildistatava foto EXIF-infosse. 10-100mm suumobjektiivi tarkvarauuendus v1.01 kõrvaldab aga probleemi, mis võis esineda pildistades kohe pärast kaamera äkilist raputust või liigutamist ja väljenduda uduses pildis. Seesama viga on 10-30mm ja 30-110mm objektiividel juba eelmise tarkvarauuendusega korrigeeritud.
- Lae alla tarkvarauuendus v1.02 1 Nikkor VR 10-30mm f/3.5-5.6 suumobjektiivile
- Lae alla tarlvarauuendus v1.02 Nikkor VR 30-100mm f/3.8-5.6 suumobjektiivile
- Lae alla tarkvarauuendus v1.01 Nikkor VR 10-100mm f/4.5-5.6 PD Zoom suumobjektiivile
Väikese kerega (ilma integreeritud tallata) digitaalsed täiskaadriga peegelkaamerad võib ühe käe sõrmedel kokku lugeda. Canonil on kaks, Sonyl kah kaks ja Nikonil üks. Ega Nikon ei saa asja niimoodi jätta, ja tootearendus käib ju kogu aeg edasi. Paraku on nii, et just need kõige salajasemad dokumendid on need, mis unustatakse koopiamasina peale. Ja sealt on NikonRumors.com esimesed pildid väidetavast Nikon D800’st.
Lekkinud tehnoandmeid vaadates on käsile võetud just need asjad, mille üle kasutajad Nikon D700 juures kõige rohkem nurisenud on:
- Piksleid on väidetavalt lausa kolm korda rohkem. Kui sellega kaasneb kasvõi kahekordne reaalse lahutusvõime kasv (eraldatavaid jooni pildi kõrguse kohta), siis on see üsna muljetavaldav. Pakutakse, et lahutusvõime parandamiseks võib olla võimalik osta D800′t ilma anti alias filtrita – mis võib põhjustada moiré efekti. Eks näis mis sellest tegelikult saab.
- Pildiotsija katvus on 100% (d700 pildiotsija nüsis kaadri servadest 5% maha).
- Video, iseenesest mõistetavalt, on kah nüüd olemas. 1080p, sagedusega 30, 25 või 24 kaadrit sekundis ning 720p saab teha ka 60 kaadrit sekundis.
- Kaks kaardipesa: üks CF ja teine SD kaardi jaoks.
Ekraan puhutakse pisut suuremaks (tõenäoliselt jääb lahutusvõime samaks), lisatakse USB 3.0 ühendus ja Expeed3 protsessor. Video kvaliteet on väidetavalt parem kui Nikon D3s‘il. BaasISO nihkub 200 pealt 100′le. Miinuspoolele võib lugeda sisseehitatud GPSi puudumise ja fakti, et muidu laitmatu 51 punktiline autofookussüsteem katab endiselt ainult kaadri keskosa – sama süsteem katab poolkaadri kaameratel pea terve kaadri. Nikoni uut pressiteadet ootavad selliste kuulujuttude valgusesigatahes paljud pikisilmi.
Allikas: NikonRumors.com
