Olympuse rahakotisõbralik hübriidkaamera E-PL1
autor: Lauri Veerde

Olympus esitles eile oma järjekorras kolmandat hübriidkaamerat E-PL1. See kujutab endast ligi 2000 krooni võrra soodsamat ning kergesti käsitletavat versiooni Olympuse esimesest Micro Four Thirds süsteemi kaamerast E-P1.

Dpreview testiguru Richard Butler märgib tabavalt, et kui kõik eelmised hübriidkaamerad on suunatud pigem peegelkaamerakasutajaile, siis E-PL1 on esimene, mille hind, funktsioonid ja omadused teevad sellest kompaktkaamerasõpradele sobiliku kaaslase.

E-PL1 sobivatki rohkem sellisele inimesele, kes suurema osa ajast armastab pildistada automaatrežiimis. Siinkohal võib tekkida küsimus – milleks siis üldse hübriidkaamera? Automaatrežiimis saab ju pildistada ka suvalise digikaga. Sellisel automaatrežiimile orienteeritud hübriidkaameral on aga on märksa suurem sensor kui tavalisel digikompaktil. See tähendab, et hämaramates oludes käest pildistatud fotod jäävad digimürast puhtamad ning ka udusus kimbutab fotosid vähem. Soovi korral saab hübriidkaameral veel objektiive ka vahetada.

2009 aasta novembris täiustas Olympus veidi oma esimest hübriidi, lisades sellele ühenduse digitaalse pildiotsija/välise mikrofoni jaoks ja jälgiva teravustamisrežiimi. Uuendatud kaamera nimeks sai E-P2. Sellega nüüd uut E-PL1 kaamerat võrdlengi:

E-PL1 vs E-P2

E-PL1 olulisemad tehnilised andmed võrrelduna E-P1 kaameraga

E-P2
E-PL1
Sensor 4:3 Live MOS 12,3 MP 4:3 Live MOS 12,3 MP
Kere materjal Metall Plastik, metalne esipaneel
Ekraan
3.0″ HyperCrystal
230 000 px
2.7″ HyperCrystal
230 000 px
Sarivõte 3 fps, (kuni 10 RAW kaadrit) 3 fps, (kuni 10 RAW kaadrit)
Värinastabilisaator Mehaaniline (4 stoppi) Mehaaniline (3 stoppi)
Video salvestamine
Motion JPEG:
1280 x 720, 30fps
Motion JPEG:
1280 x 720, 30fps
Audio salvestus
Stereo Mono
Elektrooniline pildiotsija
Lisatarvik kaasas Vajadusel saab osta lisatarviku
Sisseehit. välklamp Ei ole Olemas, juhtmevvaba režiimiga
Suunasensor Olemas Ei ole
Särikahveldus 3 kaadrit
0.3, 0.7 või 1-stopiste vahedega
3 kaadrit
0.3, 0.7 või 1-stopiste vahedega
Ühendused USB, AV, HDMI, lisatarvikuga juhtmevaba ühendus USB, AV, HDMI
Aku eluiga 300 kaadrit 290 kaadrit
Mõõtmed 121 × 70 × 36 mm 115 × 72 × 42 mm
Kaal 335g 298 g

Kaks uut Micro Four Thirds objektiivi

Koos uue hübriidkaameraga esitles Olympus eile ka kahte uut hübriididele sobivat M. Zuiko objektiivi. Kompaktne F4.0-5.6, 9 – 18 mm lainurga ekvivalentseks 35 mm fookuskauguseks on 18-36 mm. Teine objektiiv on suuremat sorti – ava poolest samasuguste näitajatega (F4.0-5.6) kuid märksa suurema suumivahemikuga – 14 – 150 mm. 35 mm ekvivalendina on see 28 – 300 mm.

Nikoni 2010 aasta digikompaktkaamerad
autor: Lauri Veerde

Nikon põrutab täna lagedale oma 2010 aasta Coolpix-kollektsiooni. Kokku on selles seitse erinevat digikompakti. kaks odavamat seebikarpi L22 ja L21, kaks stiilset, õhukest ja high-tech aparaati L3000 ja L4000 ning kolm supersuumi.

Ülemisel pildil troonivad suumiässad on täiesti erinevatest suguharudest. Vasakult:  L8000 on kompaktne supersuum, L110 on peegelkaamera-laadse väljanägemisega supersuum, aga nuditud võimalustega ja seetõttu tavalistest odavam. Tänane kõige kõvem tegija on aga ülal pildil esimesel kohal olev P100 – 23 x suumi ja HD-videoklipi salvestusoskusega (Nikoni) supersuumide lipulaev.

Nikon Coolpix P100

Nikonile on P100 mitmes mõttes eriline kaamera. Esiteks on see esimene Nikoni digikompakt, millel on CCD-sensori asemel CMOS sensor. Vähemasti teoreetiliselt peaks see olema CCD-sensorist valgustundlikum ning energiasäästlikum. Teiseks on P100 esimene Nikoni digikompakt, millega saab filmida  1080p (Full HD) videoklippe.

  • Sensor: 10.3 MP, taustvalgustusega CMOS
  • Objektiiv: 26X suumiga; 26 – 678 mm (35 mm ekvivalent); F2.8-5.0
  • Värinastabilisaator: mehaaniline (sensori liigutamise teel)
  • Ekraan: 3.0″, välja keeratav ja pööratav LCD; 460 000 px; elektrooniline pildiotsija
  • Täielikud manuaalsed juhtimisvõimalused
  • Sarivõte: 10 kaadrit sekundis max lahutusvõimega; madalamate pildi suuruste puhul on sarivõte veelgi kiirem
  • “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
  • HDR režiim võimaldab mitmest erineva säritusega pildistatud fotost panna kaamera sees kokku ühe suure dünaamilise ulatusega foto. “Night Landscape” režiim toimib samuti mitme foto kokkupanemise teel, kuid siin ei ole eesmärgiks dünaamilise ulatuse tõstmine vaid digimüra vähendamine. Ehk siis saab pildistada pimedas kõrge ISO-ga ning lõpptulemiuseks on tavalisest väiksema digimüratasemega foto.
  • Filmiklipi salvestamine: 1920 x 1080 px (Full HD) video, kiirusega 30kaadrit sekundis, stereoheliga. Salvestamise ajal saab kasutada optilist suumi. Mehaaniline värinastabilisaator filmimise ajal ei tööta.
  • 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • HDMI väljund
  • EN-EL5 liitiumaku; 250 pauku ühe laadimiskorraga
  • Saadavus: Märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 6490.-

Nikon Coolpix L110

L110 ei kuulu Nikoni supersuumide klanni. See on hoopiski L-seeria (“L” nagu “life”) digikompakt. See on mõeldud neile kes tahavad ka kaugele suumida, aga ei taha selle eest nii palju kroonisid välja käia.  See kaamera maksab peaaegu poole vähem kui ülal tutvustatud P100. Loomulikult tekib küsimus, et mille poolest ta siis sellest vingemast mudelist erineb. Allpool on välja toodud olulisemad erinevused

  • Sensor: 12,1 MP, CCD
  • Objektiiv: 15X suumiga; 28 – 420 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.4
  • Ekraan: fikseeritud, muidu samasugune nagu P100 kaameral
  • Sarivõte: ei teagi praegu
  • Elektroonilist pildiotsijat ei ole
  • Filmiklipi salvestamine: 1270 x 720 px (HD) video,
  • 43 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: 4 AA patareid/akut; 500 pauku NiMh akudega, 840 säritust liitiumakudega
  • Punases ja mustas värvitoonis
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 3990.-

Nikon Coolpix S3000

S3000 on Nikoni kõige soodsam S-klassi kaamera. Sellel on kõige rohkem värvivalikuid – koguni seitse erinevat. Kerelt on see aparaat ülimalt õhuke – 19 mm. Hoolimata oma kompaktsusest on sellel – nagu kõigil S-klassi kaameratel – mehaaniline värinastabilisaator.

  • Sensor: 12,0 MP, CCD
  • Objektiiv: 4x suumiga; 27 – 108 mm (35 mm ekvivalent); F3.2-5.9
  • Ekraan: 2.7″ LCD, 230 000 px
  • Scene Auto Selector
  • “Smart Portrait System” kombineerib näotuvastuse, punaste silmade eemaldamise, naha pehmandamise, naeratusetuvastuse ja silmade pilgutamise hoiatuse
  • Filmiklipi salvestamine: VGA lahutusvõimega
  • 47 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 220 pauku ühe laadimiskorraga. Saab laadida USB-kaabli abil arvutiga ühendades
  • Värvitoonid: punane, must, hõbedane, magneta, roheline, sinine, oranž
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 2090.-

Nikon Coolpix S4000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

  • Ekraan: 3.0″ puutetundlik LCD, 460 000 px
  • Saab pildistada ekraanipuudutuse abil
  • Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px kiirusega 30 kaadrit sekundis
  • 45 MB sisemälu
  • Vooluallikas: EN-EL10 liitiumaku; 190 pauku ühe laadimiskorraga.
  • Värvitoonid: punane, must, roosa, pronks
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 2490.-

Nikon Coolpix S8000

Erinevused võrreldes S3000 kaameraga:

  • Sensor: 14,2 MP, CCD
  • Objektiiv: 10x suumiga; 30 – 300 mm (35 mm ekvivalent); F3.5-5.6
  • Ekraan: 3.0″ LCD, 921 000 px
  • Teravustamine: 50 cm – lõpmatus, Macrorežiimil lähim teravustamiskaugus 1 cm
  • Filmiklipi salvestamine: 1280 x 720 px (HD)
  • 32 MB sisemälu
  • HDMI väljund
  • Vooluallikas: EN-EL12 liitiumaku; 210 pauku ühe laadimiskorraga
  • Värvitoonid: must, hõbedane, pruun
  • Saadavus: märtsi lõpus
  • Hind Photopointis: 4690.-

Nikon Coolpix L22 ja L21

Tegemist on Nikoni kõige soodsamate digikompaktidega. Need kasutavad vooluallikana AA mõõdus patareisid/akusid ning on ilma jäetud mehaanilisest värinastabilisaatorist. Objektiivid on identse suumikordajaga kuid L22 mudeli algab fookuskaugusvahemik madalamalt – ehk siis sellega saab pildistada rohkem lainurgaga. Ekraanid on küll erineva suurusega kuid sama lahutusvõimega. Filmi nendega teha ei saa.

Coolpix L21 andmed

  • Sensor: 8,0 MP, CCD
  • Objektiiv: 3,6 x suumiga;  41–145 mm (35 mm ekvivalent)
  • Ekraan: 2.5″ LCD, 230 000 px
  • Naeratusetaimer, näotuvastus, punaste silmade vähendamine, parima kaadri valimise funktsioon
  • 19 MB sisemälu + SD/SDHC mälukaardi pesa
  • Vooluallikas: 2 AA suuruses akut/patareid
  • Värvitoonid: pruun, hõbedane, roosa
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 1290.-

Coolpix L22 erinevused ülalkirjeldatust

  • Sensor: 12,0 MP, CCD
  • Objektiiv:  37–134 mm (35 mm ekvivalent)
  • Ekraan: 3.0″ LCD, 230 000 px
  • Värvitoonid: pruun, hõbedane, punane
  • Saadavus: veebruari lõpus
  • Hind Photopointis: 1790.-



Canon EOS-1D Mark IV tarkvarauuendus v1.0.6
autor: Lauri Veerde

Canon on välja lasknud tarkvarauuenduse oma uusimale profikaamerale EOS-1D Mark IV. Versioon 1.0.6 parandab autofookuse toimimist juhul, kui teravustatakse aeglaselt kaugenevale või lähenevale objektile.

Canon EOS-1D Mark IV tarkvarauuendust 1.0.6 saab alla laadida Canoni veebilehelt

Canonil 50 miljonit objektiivi täis
autor: Lauri Veerde


Canon teatab uhkusega,et on valmistanud oma 50-miljoninda EF-seeria objektiivi. Võib vaid (hoolikalt koordineeritud) õnne tänada, et selleks juubeliobjektiiviks juhtus olema uus ja esinduslik EF 100mm f/2.8L Macro IS USM, mitte mõni 70-300mm suumijurakas.

EF-bajoneti ajalugu ulatub aastasse 1987. Siis nägi ilmavalgust esimene EOS-tüüpi kaamera ning sellega koos ka esimene EF objektiiv. 1995 aastal sai Canonil täis 10 miljonit EF objektiivi, 2001 aastal oli see arv kahekordistunud. Edasistel aastatel – loomuklikult tänu digitaalsete peegelkaamerate hüppelise levikuga – kasvas EF objektiivide tootmine mitmekordselt. 2006. aastal vallutati 30 miljoni verstapost ning juba 2008 aastal sai täis 40 miljonit EF objektiivi. Nüüd siis 50.

Fotograaf Kaupo Kikkas põrutas mainekal fotokonkursil kolmikvõidu
autor: Lauri Veerde

Rahvusvahelisel fotokonkursil esimesele kohale tulla on väga kõva saavutus. Seda aga, et üks mees kõik kolm esimest kohta kinni paneb, ei juhtu just väga tihti.

Nüüd juhtus. Eesti profifotograaf Kaupo Kikkas sai ühe maailma suurema fotograafe ühendava organisatsiooni WPPI (Wedding and Portrait Photographers International) poolt korraldatud 2009 aasta fotovõistlusel grupifoto kategoorias nii esimese, teise kui ka kolmanda koha.

Esimesele kohale tuli Kaupo foto Estonian Air`i pilootidest, teise koha pälvis foto Eesti Filharmoonia Kammerkoorist KUMU treppidel ja kolmanda foto RAMi meeskoorist mere kaldal.

Oma blogis kirjutab Kaupo, et WPPI fotovõistlusel osaleb ligi 7000-8000 fotot, mistõttu oli kolmikvõidu üle päris uhke tunne. Tavaliselt ta fotovõistlustelt osa ei võtvat, kui aga kolleeg Annika Metsla Kaupole eeelmiseks sünnipäevaks WPPI-s aastase liikmestaatuse kinkis, oli vaja seda ju ka kuidagi ära kasutada. Teatavasti saavad WPPI fotovõistlusel osaleda ainult need fotograafid, kes selle organisatsiooni liikmed on.

Kolmikvõidu tunnustuseks saadeti Kaupole diplom ja auhinnarosetid. Rahalist auhinda selle organisatsiooni võistlustel ei ole. Küll aga kutsutakse võitjaid Ameerikasse hästi tasustatud loenguid ja töötubasid pidama.

Kolme võidutööd saab näha allpool. Kõiki WPPI fotovõistlusel hinnatud töid saab uurida siin.
Kaupo Kikkase veebileht