Photopointil on rõõmus uudis Tallinna fotohuvilistele. Nimelt saab nüüdsest meie Pärnu Mnt kauplusest rentida lisaks kõigele muule ka Tamroni populaarset lainurksuumi Tamron AF 10-24mm F3,5-4,5 DI II – nii Canoni kui ka Nikoni poolkaadersensoriga peegelkaameratele. 10-24mm lainurk on tõhusaks täienduseks senistele Tamroni objektiividele:
- Tamron AF 17-50mm F2,8 – valgusjõuline, värinastabilisaatoriga varustatud standardsuum
- Tamron 18-270mm f/3.5-6.3 – maailma suurima suumiga objektiiv peegelkaameraile
- Tamron AF 70-300mm F4,0-5,6 – EISA auhinnatud 2010-2011 a parim suumobjektiiv
- Tamron AF 60mm F2.0 Macro – Maailma valgusõulisim 1:1 suurendusega makroobjektiiv
- Tamron AF 90mm F2,8 Macro – Klassikaline “portreemakro”
10-24 mm lainurksuum kuulub kahtlemata Tamroni väljapaistvamate objektiivide hulka. Kui tahad jäädvustada laiu maastikuvaateid, pildistada inimesi ja objekte neid ümbritsevas keskkonnas, või jäädvustada huvitava perspektiiviga fotosid, siis on see objektiiv sinu jaoks nagu statiiv silmaauku. Laiemate kõrvadega fotohuvilised peavad 10 mm fookuskaugusega pildistamisel olema eriti ettevaatlikud.
Vaata Photopointi fototehnika rendi valikut Photopointi veebilehel
Kaks levinuimat küsimust fotokoolitustel kõlavad umbes selliselt:
- „Mis asi see ISO veel on?“
- “Mis ISO tundlikkust ma peaksin selles olukorras kasutama?“
Huvitaval kombel on ISO tundlikkusest saanud selline salapärane kaamera omadus, mis taas ja taas tekitab kasutajates probleeme. Ometi on siin võimalik välja tuua paar lihtsat põhimõtet, mille järgimine aitab kaasa paremate piltide saamisele.
ISO arv
ISO arv näitab seda, kui valgustundlik on meie kaamera sensor. Mida madalam on ISO tundlikkus (50, 80, 100), seda rohkem valgust on vaja, et pilti saada. Mida kõrgem on ISO tundlikkus (3600, 6400, …) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Praktiliselt iga fotokaamera omanik saab ise määrata, missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada. Võiks tunduda, et päevasel ajal, kui valgust palju, saame kasutada madalat ISO tundlikkust, hämarikus aga kõrgemat ISO tundlikkust. Nii lihtne see päris ei ole.
ISO tundlikkus ja pildi kvaliteet
ISO tundlikkuse muutmine on tegelikkuses väike füüsikalis-matemaatiline trikk. Ükskõik, kuidas me ISO tundlikkust ei seadistaks, kaamera sees olev sensor ja tema valgustundlikkus sellest tegelikult ei muutu. Muutub vaid see, kui palju sensorilt saadavat signaali kaamera protsessori poolt võimendatakse. Madala ISO tundlikkusega pildistades sensori signaali võimendatakse vähe või üldse mitte. Kõrge ISO tundlikkusega pildistades võimendatakse sensori signaali palju.
Seetõttu saame kõige kvaliteetsema kujutise siis, kui kasutame antud kaamera kõige madalamat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Põhjus on lihtne – mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni – müra. Samuti väheneb ISO tundlikkuse tõstmisel meie kaamera sensori dünaamiline ulatus ehk võime jäädvustada detaile nii helendites kui ka tumendites. Näiteks ka ISO 400 on kehvema kvaliteediga, kui ISO 200 või ISO 100. Kuidas siis leida optimaalne kesktee ISO tundlikkuse ja pildistamise vahel?
Asjad paigal – madal ISO
Kui pildistame liikumatut objekti ja meie kaamera on samuti liikumatult (statiivile) fikseeritud, siis seadistagem oma kaamerale rahulikult kõige madalam ISO. Seda ükskõik, kas valgust on palju või vähe. Seame objektiivile sobiva ava ja unustame säriaja. Kui kõik on paigal, siis pole vahet, kas meie kaamera säriajaks tuleb 1/2000 s või 20 sekundit. Pilt tuleb terav ikkagi. Samuti on kujutis kõige kvaliteetsem, sest madal ISO kasutamise juures müra praktiliselt puudub ja dünaamiline ulatus on maksimaalne.
Seenekübaral peatuv huntämblik püsis pikalt paigal. Nii sai teda pildistada statiivile asetatud kaameraga ja kasutada madalat ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, MP-E65 f/2,8 1-5x Macro; f/16; 1,6 s; ISO 100; statiivilt; teravustatud Live View režiimis.
Asjad liiguvad
Kui aga pildistame kedagi, kes liigub? Või pildistame olukorras, kus hoiame kaamerat käes, millega kaasneb (lisaks) kaamera liikumine. Selline olukord nõuab rohkem mõtlemist. Alustame endiselt madala ISO tundlikkusega.
Vaatame säriaega
Siis tuleb vaadata, missugust säriaega antud valgustingimuste ja ava juures meie kaamera välja pakub. Edasi peame mõtlema, kas antud säriaeg on piisavalt lühike liikumise „külmutamiseks“ või mitte. Kui valgust on palju, siis võib vabalt juhtuda, et säriaeg on piisavalt lühike ja saame endiselt kasutada madalat ISO tundlikkust. Kui aga meie kogemus või ka proovipildid ütlevad, et säriaeg on liikuva objekti teravaks pildistamiseks liiga pikk, siis tuleb tegutseda.
Krabiämblik sõnajalal. Pärast vihma metsateel oli valgust mõõdukalt ja leht ise kõikus aeg-ajalt kerges tuules. Seetõttu suurendasin ISO tundlikkust mõõdukalt ja ootasin ära hetke, kui leht koos ämblikuga paigale jäi. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro; f/14,0 1/13s; ISO 400; statiivilt, peegli eellukk.
Suurendame võimalusel ava
Kohe ei tasu tormata ISO tundlikkust tõstma. Kontrollime kõige pealt, äkki saab objektiivile seadistatud ava veidi suuremaks teha. Näiteks tegime eelmise pildi maastikust ja nüüd tahame taeva taustal lendavat lindu pildistada. Tõenäoliselt ei vaja me linnu pildistamisel nii suurt teravusulatust ja võime antud olukorras ava rahulikult suuremaks teha. See on seadistus, mis pildimüra ei suurenda.
Tõstame ISO tundlikkust
Kui ava suuremaks tegemisest ei piisa, siis pole pääsu ISO tundlikkuse tõstmisest. Ei ole mõtet kohe kõige kõrgemat ISO tundlikkust seadistada. ISO tundlikkust tuleb tõsta täpselt nii palju, et säriaeg piisavalt lühikeseks muutuks ja liikuva objekti paigale „külmutaks“.
Tuhala Nõiakaev. Selleks, et jäädvustada kaevust voolavat vee detaile, oli vaja kasutada lühikest säriaega. Kuigi päike paistis ja valgust oli palju, tuli oluliselt tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 100-400@210 mm f/4,5-5,6L IS; f/9,0 1/2000s; ISO 1600; käest.
Nälkjas sõstra õitel. Teod liiguvad aeglaselt, kuid vihmase ilmaga ja vähese valgusega on nemadki võimelised ennast pildil uduseks roomama. Selle pildi tegemisel tuli samuti teha kompromisse teravusulatusega ja tõsta ISO tundlikkust. Canon EOS 5D Mark II, EF 180 mm f/3,5L Macro + EF 1,4x; f/8,0 1/125s; ISO 1600; statiivilt.
Ettevaatust automaatse ISO seadistusega!
Paljud kaamerad võimaldavad seadistada kaamera automaatselt ISO tundlikkust muutma. See, esmapilgul ahvatlev võimalus peidab endas aga ühte riski. Nimelt lähtutakse siin eeldusest, et pildistamine toimub käest. See tähendab, et nõrgemas valguses seadistatakse kaamerale kõrge ISO tundlikkus ka siis, kui pildistamine toimub statiivilt. See omakorda tähendab madalamat pildi kvaliteeti, kui antud tingimustes saavutada saaks.
Kokkuvõtteks
Kasutage alati madalaimat ISO tundlikkust. Alles siis, kui miskit liigub/väriseb ja vajame lühikest säriaega, peame mõtlema ISO tundlikkuse tõstmisele.
Loe kõiki Urmas Tartese artikleid Photopointi ajaveebis
Lumised maastikupildid suvel? Palun väga. Seekord pildistab Anton Point TV-s infrapunafiltriga. See on filter, mis blokeerib peaaegu kogu nähtava valguse, lastes läbi ainult inimsilmale nähtamatut infrapunavalgust. Niiviisi pildistatud fotod on tavalisest täiesti teistsugused. Roheline maapind ja puud muutuvad valgeks, taevas dramaatiliselt punaseks. Vaata kindlasti. Infrapunafotograafia on ülimalt põnev maailm
Vaata fotosid:
Palja objektiiviga pildistatud foto. f/8, ISO 200, säriaeg: 1/250 sekundit.
Infrapunafiltriga pildistatud ilma töötlemata fail. f/8, ISO 200, säriaeg: 30 sekundit.
Infapunafiltriga pildistatud ning Adobe Camera RAW tarkvaraga töödeldud pilt. Curves tööriistaga on määratud valge punkt esiplaanil oleva puu äärmiste lehtede pealt ning hall punkt maapinnalt. Kaadri vasakus servas on näha päikesepeegeldus, sest Anton unustas objektiivi külge päikesevarjuki kinnitada.
Mis siis saab, kui pildistad igavavõitu maastikufoto? Võib-olla paar ilvest muudaks pildi huvitavaks? Igatahes, kuid kui sa oled auhinnatud loodusfotograaf, siis see sulle kasuks ei tule. Rootsis puhkes nädalavahetusel fotoskandaal pärast seda kui auhinnatud loodusfotograaf Terje Helleso tunnistas üles, et mõned tema publitseeritud fotodest on olnud võltsitud. Terje nimelt photoshoppis pildipangast ostetud haruldaste loomade pilte oma loodusfotodele.
Terje photoshopioskused tulid ilmsiks pärast seda, kui looduskaitsja Gunnar Gloerson märkas ebakõlasid tema piltidel. Nimelt oli üks fotodest pildistatud suvel, kuid pildil oleval ilvesel oli seljas talvekarv. Hr Gloersonile tundus kahtlane ka fotograafi väide, mille kohaselt see olla näinud 150 ilvest 9 kuu jooksul samas kui mehel on õnnestunus ilveseid kohata vaid 15 52. aasta kestel.
Helleso tunnistas oma teo üles laupäeval – pärast seda, kui kahtlustused Rootsi meedias kulutulena levinud olid. Rootsi Keskkonnakaitse Agentuur kaalub nüüd otsust kas naisele jätta alles tema “Rootsi Aasta Metsloomafotograaf” tiitel või mitte.
Allikas: Petapixel.com
Kaitsevägi ja Eesti Sõjamuuseum kuulutavad välja fotokonkursi tähistamaks 20 aasta möödumist kaitseväe taasloomisest 1991. aasta sügisel. Fotokonkursile on oodatud nii paber- kui ka digitaalfotod kaitseväe tegemistest aastatel 1991 – 2011. Näiteks fotod, mis kajastavad inimeste tegev- või ajateenistust, aga ka kaitseväelaste osalemist avalikel üritustel ja Eesti Vabariigi aastapäeva paraadidel.
Fotod saab saata konkursile e-posti aadressile konkurss@esm.ee või postiaadressile Eesti Sõjamuuseum, Mõisa tee 1, EE 74001, Viimsi, Harjumaa. Fotod tuleb varustada autori nime ja pildistamise kuupäevaga ning lühikese kirjeldusega foto sisu kohta. Konkursil osalemise tähtaeg on 31. oktoober 2011. Kolm parimat tööd saavad premeritud.
Allikas ja lisainfo: Eesti Kaitseväe veebileht