Pentax 645D tuleb
autor: Lauri Veerde

Viis aastat on päris pikk aeg. Aga just viie aasta eest näitas Pentax esimest korda maailmale oma digitaalse keskformaatkaamera mulaaži. Aparaadi nimeks 645D.

See pikk teekond on nüüd vast lõpusirgel. Täna seadis Pentax oma veebilehele üles ametliku plakati, millel on kujutatud kaamera siluetti kiudpilvedega taeva taustal. Plakati all tiksuvad sekundid kaduvikku ning praegu päris vasakul olev nool peaks 29 päeva pärast jõudma paremal asuva kaameraikoonini. Just siis – 11 märtsil – toimub Jaapanis CIPA fotomess (Camera & Photo Imaging Show), kus uut kaamerat presenteeritakse.

Olgem ausad – tegelikult ei ole Pentax mitte kusagil öelnud, milline kaamera plakatil on. Silueti kontuurid ei jäta aga just palju arvamisruumi – need kuuluvad tõepoolest 98% tõenäosusega just 645D kaamerale. Lisades sellele visuaalsele kinnitusele Pentaxi eelmise aasta kevadel ametlikult välja käidud lubaduse, mille kohaselt jõuab 645D müügile aastal 2010 (loe lähemalt siit), võib päris kindlalt kaamera DNA määrata.

See on 645D ja täies hiilguses saab seda näha juba peagi. Kas kunagi ka katsuda ja oma silmaga vaadata – see on juba keerulisem küsimus.

Pentaxi teaser-leht

Nikoni uus 16-35 mm f/4 G ED VR lainurksuum – valgusjõulisus vs värinastabilisaator
autor: Lauri Veerde

Lisaks profiklassi lainurgale 24mm f/1.4 on Nikonil valmis saanud veel teinegi pea samaväärne objektiiv. Seegi lainurk, aga mitte enam fikseeritud fookuskaugusega vaid suumimiseks ette valmistatud tööriist AF-S NIKKOR 16-35 mm F/4G ED VR. Sedagi objektiivi on sobilik kasutada nii täiskaader- Kui ka APS-S sensoriga digipeegli ees.

Nikonil on juba valikus sarnase fookuskauguste vahemikuga profiklassi FX objektiiv AF-S Zoom-Nikkor 17-35 mm f/2.8D IF-ED. See on ka eile esitletud uuest objektiivis ühe stopi võrra valgusjõulisem. 16-35mm f/4 pimedama ava kompenseerib aga uude objektiivi lisatud VR II värinastabilisaator. Selline lahendus teeb uue objektiivi vanemaga võrreldes ka märksa soodsamaks.

Nikoni andmetel on 16-35 mm F/4 objektiivi näol tegemist maailma esimese täiskaadersensoriga kaameratele sobiva lainurksuumiga, millel on olemas sisseehitatud värinastabilisaator. See pidavat lubama pildistada käest teravaid fotosid kuni neli stoppi pikema säriajaga.

Objektiivil on “Silent Wave” sisene teravustamismootor, selle korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega.

Objektiivi konstruktsioonis on 17 Nano Crystal vääristusega elementi 12nes grupis. Esindatud on 2 ED elementi ning 3 asfäärilist läätse. Diafragmalabad on ümara kujuga ning jätavad fookusest-väljas aladele fotol meeldiva ja pehme bokeh-efekti.

Nikoni uut 16-35 mm f/4 lainurksuumi on turule oodata juba lähinädalail. Objektiiv saab Photopointis maksma 19 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF)
Omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

AF-S Zoom-Nikkor 17-35mm f/2.8D IF-ED
Fookuskaugus 16-35 mm
Maks. ava F4
Min. ava F22
Diagon. vaatenurk 107° – 60° (83° – 44°  Nikoni APS-C sensoriga digikaamera ees )
Konstruktsioon 17 elementi 12nes grupis
3 asfäärilist läätse
2 ED elementi
Diafragma labade arv 9, ümarad
Min teravustamiskaugus 0,29 m – fookuskaugustel 16-35 mm
0,28 m – fookuskaugustel 20-28 mm
Filtrikeere 77 mm
Mõõtmed Pikkus: 82.5 mm; Diameeter: 125 mm
Kaal 680 g
Lisavarustus Päikesevarjuk, vutlar

Nikonilt uus valgusjõuline lainurkobjektiiv 24mm f/1.4
autor: Lauri Veerde

Nikon alustab oma 2010 aasta objektiivide nimistut kahe õige auväärse eksemplariga. Esimene neist on valgusjõuline, fikseeritud fookuskaugusega lainurkobjektiiv AF-S Nikkor 24mm F/1.4G ED.

See objektiiv on mõeldud kasutamiseks Nikoni täiskaadersensoriga digipeeglite ja 35 mm filmi kasutavate peegelkaamerate ees. Loomulikult sobib see nagu valatult ka APS-C sensoritega digipeeglite ette – siin tuleb aga arvestada, et vaatenurk muutub väiksemaks – ekvivalentseks 36 mm fookuskaugusega.

Nikoni sõnul on objektiivis kasutatud uudset optilist konstruktsiooni. See pidavat viima perspektiivimoonutused miinimumini ning tagama terava pildi kaadri ühest nurgast teiseni. Eelkõige olevat vahe ilmne suurema avaga pildistatud fotode juures.

Objektiivi läätsedele on kantud peegeldusvastane “Nano Crystal” vääristus. Konstruktsioonis on kaks ED elementi kromaatilise, ning kaks asfäärilist läätse sfäärilise aberratsiooni vastu võitlemiseks.

Objektiivil on sisseehitatud “Silent Wave Motor” teravustamismootor. Korpus on valmistatud magneesiumsulamist ning varustatud ilmastikukindlate tihenditega. Karbis on kaasas varjuk HB-23 ja pehme vutlar.

Objektiiv saab Photopointis maksma 35 590 EEK

Nikoni ametlik pressiteade (PDF-link)

Ainult omal vastutusel võib lugeda ka eestikeelset pressiteadet

AF-S Nikkor 24mm F/1.4G ED
Fookuskaugus 24 mm (36 mm (35mm ekvivalendina))
Maks. ava F1.4
Min. ava F16
Diagon. vaatenurk 84° (61° Nikoni APS-C sensoriga digikaamera ees )
Konstruktsioon 12 elementi 10nes grupis
2 asfäärilist läätse
2 ED elementi
Diafragma labade arv 9, ümarad
Min teravustamiskaugus 0,25 m
Filtrikeere 77 mm
Mõõtmed Pikkus: 88.5 mm; Diameeter: 83 mm
Kaal 620 g
Lisavarustus Päikesevarjuk, vutlar

Canon IXUS 210 – ohtralt puutetundlikkust
autor: Lauri Veerde

Canon toob täna lagedale uue digikaamera nimega IXUS 210. See erineb kahest eelmisest (IXUS 105 ja 130) eelkõige oma LCD-ekraani poolest. Viimane on suur – 3,5″ diagonaaliga ning puutetundlik. Selle peale toksates saab teravustada ning see oskab ära tunda ka levinumaid mitme-sõrme-liigutusi.

Metalse korpuse sees peidab ennast samasugune 14,1 CCD sensor nagu IXUS 130 aparaadiski, objektiiviks on aga vaksa võrra vingem, 5x suumiga ja värinastabilisaatoriga moodustis. Videoklipi suuruseks on 1280 x 720 px, olemas on HDMI ja automaatse teravustamise abivalguslamp.

Canoni digikaamera IXUS 210 olulisemad tehnilised andmed

  • 14.1 MP CCD sensor
  • 5X suumiga objektiiv, fookuskaugus: 24 – 120 mm (35 mm ekvivalendina)
  • Lähim teravustamiskaugus: 5 cm
  • Optiline värinastabilisaator (objektiivi sees)
  • 3.5″ puutetundlik LCD-ekraan, 461 000 pikslit
  • “Smart Auto” automaatrežiim
  • Filmiklipi salvestamise võimalus: 1280 x 720 (30 fps), H.264 vorming
  • HDMI väljund
  • Sobivad SD/SDHC/SDXC/MMC/MMCplus/HC MMCplus mälukaardid. Sisemälu ei ole
  • Vooluallikas: NB-6L liitiumaku, 220 võtet ühe laadimiskorraga
  • Mõõtmed: 99 x 56 x 22 mm
  • Tuleb turule märtsikuus mustas, kuldses, hõbedases ja roosas värvitoonis
  • Orienteeruv hind: €389.00 (6200 EEK)

Canoni ametlik pressiteade

Canon esitleb uut algajaile suunatud digitaalset peegelkaamerat EOS 550D
autor: Lauri Veerde

Canon toob täna lavale uue digipeegli nimega EOS 550D. See on täiustatud versioon veidi vähem kui aasta tagasi turule tulnud kaamerast EOS 500D. Uuel aparaadil on oma klassis kõige suurema eraldusvõimega – 18 MP – CMOS sensor, 1080p (Full HD) video salvestamise režiim, 3.0″ väga hea lahutusvõimega LCD-ekraan ja EOS 7D kaameralt päritud 63-punktiline iFCL teravustamissüsteem. Kui püüda uue kaamera olemust ühe lausega kokku võtta, siis võikski öelda, et 550D on EOS 500D kaamera, millesse on lisatud veidi EOS 7D aparaadi omadusi.

Nagu ülal märgitud on EOS 550D sees 18 MP CMOS sensor. Tegemist on päris suure lahutusvõimega – täna esitletud kaamera isal EOS 500D on megapiksleid näiteks 15,1 miljonit. vanaisal 450D aga koguni 12.2. Täpselt sama palju nagu tänase uustulnuka sensoril, on piksleid ka eelmisel sügisel esitletud keskklassi digipeeglil EOS 7D. Canoni väitel need sensorid siiski päris ühesugused ei ole.

Uus sensor ning selle mikroläätsede optimaalsem disain on ilmselt näitajad, mis on lubanud Canonil tõsta ka maksimaalset ISO määra senisest suuremaks. Kui EOS 500D kaameral oli maks. ISO 1600, siis 550D kaameral on see väärtus 6400 ning võimendusega koguni 12800. Täpselt samad ISO-näitajad on ka EOS 7D kaameral.

Automaatne teravustamissüsteem on jäänud (võrreldes 500D kaameraga) samaks. 9 teravustamispunkti, rõhtsed ja horisontaalsed on seadistatavad ühtseks fookustriibuks. Senise 35 särimõõtetsooni asemel on aga 550D kaameral 7D aparaadist pärinev 63-tsooni põhine SPC särimõõtesüsteem.

Sammu edasi on teinud ka video salvestamise funktsioon. Videoklipi maksimumsuurus on jäänud samaks: 1920 x 1080 px. Kui 500D puhul sai nii suurt videot filmida vaid kiirusega 20 kaadrit sekundis, siis uue kaamera puhul saab ise valida kas filmida 30, 25 või 24 kaadrit sekundis. Päris oluline video tegemise juures on ka see, et uuel kaameral on välise stereomikrofoni väljund sisend.

Väiksemaid täiustusi on veel päris palju. Näiteks saab 550D kaameral seada särikahveldust ja -kompensatsiooni +/- 5 stopi ulatuses, LCD on võrreldes 500D kaameraga veidi suurema lahutusvõimega: sellele on mahutatud 1040 000 pikslit. Lisandunud on eraldi nupp video filmimise jaoks ja ka sarivõte on veidi kiirem – 3.7 fps (vs 3,4 fps EOS 500D kaameral).

Canon lubab EOS 550D turule tuua juba käesoleval kuul. Hinda firma veel välja hõiganud ei ole.

Canoni ametlik pressiteade