Nikon D7000 tarkvarauuendus v1.02
autor: Lauri Veerde

Nikon on oma veebilehele üles laadimiseks seadnud tarkvarauuenduse oma digitaalsele peegelkaamerale D7000. Mingeid revolutsioonilisi imesid see uuendus endas ei sisalda, aga see-eest on pisemaid parandusi ja täiustusi rohkem kui tavaliselt ehk seitse:

  1. Kui pika säriaja müraeemaldus on sisse lülitatud, hakkab see tööle senise 8 sek säriaja asemel 1 sek säriajast
  2. Parandatud on D7000 tarkvarast tulenev probleem, mis takistas kaameraga filmitud videote avamist teatud videotöötlusprogrammides
  3. Parandatud on probleem, mis avaldus katkendlikus ja liiga kõrge helitugevusega video esitamises A/V kaabli abil telerist mitmendal korral vaadates
  4. RAW failide marginaalsed värvustasakaaluprobleemid Capture NX 2 ja ViewNX 2 tarkvaras on parandatud
  5. Parandatud on probleem, mis avaldus GP-1 GPS-mooduli kirjutatud andmete päises nullide kujul
  6. Parandatud on probleem mis ajas kaamera lolliks kui virtuaalse horisondi funktsioon omistati kas Fn või Preview nupu alla.
  7. Kaks muudatust abifailides

Nikon D7000 tarkvarauuendust v1.02 saab alla laadida Nikoni veebilehelt

Pildistame vee all. Eestis, mitte Egiptuses.
autor: Urmas Tartes

©Tekst ja fotod: Urmas Tartes
Loodusemees

Käes on meie aastaringi kõige veerohkem aeg – kevadised üleujutused pakuvad nii silmailu kui ka huvitavaid võimalusi pildistamiseks. Veerohkuse juures on paslik mõelda sellele, et väga palju põnevat ja pildistamist väärivat toimub ka vee all.

Allveepildistamisega seonduvad tavaliselt kaks märksõna – selge vesi ja priske pangaarve. Üsna levinud on arusaam, et Eestimaal on vaid üksikuid veekogusid, mille vesi on allveepildistamiseks piisavalt selge. Seevastu soojas ja kristallselges merevees võib korralikke tulemusi loota. See väide on üldjoontes tõsi. Aga Punases meres pildistatud korallid ei aita meil rääkida Eestimaa lompides, tiikides ja jõgedes toimuvast elust.

Teine paratamatus, mida allveepildistamisega seondub, on kallis varustus. Pühendunud allveepildistaja peab lisaks tavapärasele fotokoti sisule saama oma varustuse ka ohutult vee alla viia. Peegelkaamerat mahutav veekindel korpus on sama kallis, kui kaamera ise. Lisaks veel sukeldumiskursused ja -varustus.

Ometi on võimalik palju veealusest elust jäädvustada täiesti kättesaadava tehnikaga. Kompaktkaamera on tavaliselt kõigil ühel või teisel moel olemas. Kompaktkaameratele saab veekindla korpuse osta aga suhteliselt odava hinnaga. Enamikul kaameratootjatest on olemas lausa veekindlad kompaktkaamerad. Veealuse maailma avastamisega alustamiseks polegi palju rohkem vaja. Ei ole tarvis kohe akvalangiga vee alla ronida – piisab, kui käes olev kaamera kas kaldalt, sillalt või paadist vee alla pista. Paljudel juhtudel on väike kompaktkaamera ainus sobilik lahendus madalas vees või väikeses lombis tegutsemiseks.

Ka mul tekkis vajadus teha võtteid vee alt. Ostsin minagi enda kompaktkaamerale veekindla korpuse ja pean rahuldustundega ütlema, et investeering on ennast igati ära tasunud. Kõik pildid selle loo juures on tehtud kompaktkaameraga Canon Powershot G10, mis on pandud veekindlasse korpusse WP-DC28.

Vee all pildistamisel tuleb aga arvestada mitme teguriga, mis õhu käes pildistamisest oluliselt erinevad.

Vähe valgust

Vesi neelab tugevalt valgust. Kui tahame pildistada päikesevalguses, siis võime ära unustada hommikuse ja õhtuse aja. Vaid keskpäevane päike annab vette piisavalt valgust. Aga see on ühteaegu nii halb kui ka hea uudis. Keskpäevane aeg on tavaliselt selline, kui maapealsete objektide pildistaja peab liiga terava valguse tõttu millegi muuga tegutsema. Seega aitab allveepildistamine võimaluse kogu päev pildistamiseks ära kasutada.

Valgetasakaal on teistsugune

Vesi neelab valguse erinevaid lainepikkusi erinevalt. Kõige rohkem neeldub punane, seejärel oranž, siis kollane, roheline ja viimaks sinine spektriosa. See tähendab, et isegi veepinna läheduses on vette jõudnud valguse spektraalne koostis erinev sellest, mis õhu käes oleme harjunud nägema. Asja teeb keerulisemaks see, et tavaliselt on looduslikes veekogudes alati mitmesuguseid aineid ja hõljumit, mis valguse neeldumist mõjutab. Minu kogemus ütleb, et pole olemas kahte täpselt ühesuguse valguse neeldumisega veekogu. See tähendab, et vee all pildistamisel heade tulemuste saamiseks on kõige parem kasutada kaamerat, mis võimaldab salvestada RAW failiformaati. Siis saame valgetasakaalu hiljem arvutis korrigeerida.

Kasetüved üleujutatud Emajõe luhal. Pildil on näha, kuidas veepinna läheduses on kasetüvi valge, sügavamal asuv tüveosa aga pruunikas. Seda põhjustab valguse erinevate spektriosade neeldumine mõõdukalt sogases vees. Pilt on tehtud kummipaadist. Kuivõrd kevadine vesi oli hästi külm, siis hakkasid käed kiiresti külmetama. 6,1 mm, f/2,8, 1/50 s, ISO 400, paadist. Kerge müraeemaldus tarkvaraga Topaz DeNoise 5.

Vesi ei paista läbi

Eestis on äärmiselt vähe selliseid veekogusid, mille vee läbipaistvus ületaks meetri. See tähendab, et veealustest „maastikupiltidest“ võime reeglina vaid unistada. Juba paarikümne sentimeetri kaugusel hakkab kujutis oluliselt hägustuma. Seetõttu saame vee all pildistada vaid lähedal asuvaid objekte.

Kärnkonn. Pildil on hästi näha mitmesugust sodi, mis vees hõljub. Kaamerat tuleb liigutada hästi rahulikult, kuid vahel piisab ka väikesest liigutusest, et põhjast muda üles keerata. Exif andmetest sain teada, et konn oli kaamerast 10 cm kaugusel. 6,1 mm, f/4, 1/250 s, ISO 200, tiigi servast kaldalt küünitatud.

Teravustamine on keeruline.

Vaid käsipidi vee all pildistamine tähendab, et saame loota vaid kaamera autofookusele. Keeruliseks teeb pildistamise see, et kaamera suunamine nõuab harjutamist. Läbi veekihi vaadates näeme kaamerat ja pildistatavat objekti teise nurga all, sest me pole harjunud asju läbi vee vaatama. Siin ei aita muud, kui katsetada ja lõpuks hakkab välja tulema. Aga praaki läheb samuti palju pilte. Pole pääsu piltide hilisemast kärpimisest.

Vaatamata paljudele probleemidele on veealune pildistamine tore ja annab palju põnevaid tulemusi.

[100508ut072] Kärnkonna kudu. Selle pildi saamiseks pidin ronima põlvini külma vette. Saapad said vett täis, aga tänaseks on nii püksid kui saapad ammu kuivanud. 6,1 mm, f/4, 1/60s, ISO 200

Poku peegeldus. Mätastarn on vee alt pildistades hoopis teistsugune, kui maa peal oleme harjunud nägema. Poole pildi pinnast täidab tarnalehtede peegeldus veepinnalt. 6,1 mm, f/4, 1/60s, ISO 200

Vee all saab ka lilli pildistada. Vesiroosi pildistamiseks tuli kõõluda matkarajale ehitatud sillakesel. 6,1 mm, f/4, 1/400 s, ISO 80.

Fotokonkursi “Hea kodanik” võitjad selgunud
autor: Jevgenia Dotsenko

Žürii lemmik – foto pealkirjaga “Üks sajast tuhandest”

Eesti Kodanikuühiskonna Nädala ja Photopointi koostöös korraldatud fotokonkurss on jõudnud lõpule ning parimad selgunud. Kokku laekus konkursile 56 fotot. Osalenud pildid olid kõik head ja patriotismi süstivad, mis tegi ka konkurentsi äärmiselt tihedaks. Vaatamata sellele selgusid täna nii publiku kui ka žürii lemmik.

Konkurss toimus kahes voorus ning teise vooru pääsesid 10 kõrgema keskmise hindega pilti, mis läksid EKÜN`i Facebook`i leheküljele, kus kõik said valida enda lemmiku. Enim hääli kogus pilt pealkirjaga “Hea Lapselaps”, mille autor saab auhinnaks Pentax kompaktkaamera Optio LS1000. Žürii, kuhu kuulusid Photopointi ja EKÜN-i esindajad, valis enda lemmikuks foto “Üks sajast tuhandest”. Autor pärjatakse Crumpleri sülearvutikotiga.


Publiku lemmik – foto pealkirjaga “Hea lapselaps”

Ülejäänud finaalipääsejaid saavad väiksemaid auhindu Photopointilt. Täname kõiki osavõtu eest ja veel kord palju õnne võitjatele.
Kõikide võitjatega võetakse ühendust pärast pühi.

Parim profiklassi peegelkaamera aastal 2011 – Pentax 645D
autor: Lauri Veerde

Orgasm. Selle üheainsa sõnaga kirjeldas oma kogemust üks Pentax 645D esitlusüritusel käinud härra vahetult pärast aparaadi proovimist. Tal oli õigus. See tõepoolest on hämmastavalt võimas kogemus kui sa Pentax 645D keskformaatkaamera pildiotsijasse vaatad ja päästikule vajutad. Seda eriti veel nende jaoks, kes juba aastakümneid Pentaxi keskformaat- ja muude kaameratega pildistanud on. 645D tundub, kui tuhast tõusmine, manifestatsioon ja jõudemonstratsioon.  Täpselt nii see ongi. Filmikaamerate ajastu kuningas on taas troonile tõusnud. Pentax 645D on pälvinud fotomaailma prestiižseima tunnustuse – TIPA parima profiklassi peegelkaamera tiitli.

Eelnev, võimalik et liigne pateetilisus saab mahendatud alloleva eestikeelse pressiteate poolt:

PRESSITEADE
21.04.2011

HOYA CORPORATION PENTAX Imaging Systems Division teatab uhkusega, et 2010. aasta juunikuus avalikkuse ette toodud PENTAX 645D keskformaadis digipeegelkaamera valiti TIPA ühenduse poolt 2011. aasta Euroopa parimaks professionaalseks digipeegelkaameraks. Valik langes 645D kasuks peamiselt tänu ülipeenele pildikvaliteedile, eeskujulikule usaldusväärsusele ja töövõimele.

TIPA on iseseisev mittetulunduslik organisatsioon, kuhu kuuluvad 29 juhtiva foto- ja pildiajakirja pea- ja tehnilised toimetajad 14 erinevast (peamiselt Euroopa) riigist. Selle aasta erinevate kategooriate võitjad valiti kõigi uute foto ja pildindustoodete hulgast, mis toodi turule ajavahemikul 1. aprillist 2010 kuni 31. märtsini 2011. PENTAX 645D sai kõrgeima hinnangu parima professionaalse digipeegli kategoorias.

Ametlikus teadaandes märkis TIPA, et liikmed hindasid lisaks 40 megapiksli üliheale pildikvaliteedile ka “disaini, kuju ja tehnilisi omadusi”. Kaamera magneesiumsulamist korpus on täielikult tolmukindel ja ilmastikukindel, mis teeb sellest “suurepärase töövahendi neile, kes pildistavad välitingimustes”. Komisjon märkis ära, et “klaasist trapetsoidne pentaprisma annab pildistamisel omaette kogemuse.” Viimasena mainiti ära ka objektiivid: “Tõenäoliselt kõige muljetavaldavam on objektiivide ühilduvus. Sobivate objektiivide hulka kuuluvad nii uued D FA automaatse teravustamise objektiivid kui ka vanemad 645 objektiivid.”

TIPA 2011 aasta auhinnad

Pentax 645D Photopointis

——————————

Pentaxi keskformaatkaamera 645D tehnilised andmed
Kaamera tüüp TTL automaatse teravustamisega, automaatse säritusega digitaalne keskformaadis sensoriga peegelkaamera
Sensor
Effektiivsed pikslid umb 40 MP
Piksleid sensoril umb 40,1 MP
Sensori tüüp RGB filtriga CCD
Sensori mõõtmed 44 mm x 33 mm
Pikslite suurus 6.0 μm x 6.0 μm

Dünaamiline ulatus 11.5f – stoppi
Salvestatavad pikslid JPEG:
L [40M] 7264 x 5440 px
M [32M] 6528 x 4896 px
[21M] 5376 x 4032 px
S [13M] 4224 x 3168 px
[7M] 3072 x 2304 px
RAW:
[40M] 7264 x 5440 px
Formaadid RAW (14 bit): (PEF/DNG); RAW+JPEG
JPEG: ★★★(Best), ★★(Better), ★(Good)
Sensori tundlikkus Auto: 200-1000, Võimendusega: 100, 1600 (1EV astet, 1/2EV astet või 1/3EV astet)
Salvestusmeedia SD, SDHC mälukaardid, kaks pesa
Värvustasakaal Automaatne, väljas, varjus, pilvine, päevavalguslamp ( D, N, W, L), hõõglamp, välklamp, CTE; Manuaalne 1, Manuaalne 2, Manuaalne 3. Värvustasakaalu täppishäälestus
Pildiotsija
Tüüp Trapetsprisma
Kaadri katvus Umbes 98%
Diopterkorrektsioon Umbes -3.5 – +2.0m-1
Suurendus Umbes 0.62x (D FA645 55mmF2.8 objektiiviga, teravustatud lõpmatusse)
Umbes 0.85 x (FA645 75mmF2.8 objektiiviga, teravustatud lõpmatusse)
LCD-ekraan
Tüüp TFT LCD, reguleeritava heledusega, reguleeritava värviküllasusega. AR vääristus, tugevdatud klaas
Diagonaal 3.0″
Piksleid Umbes 921 000
Teravustamissüsteem
Tüüp TTL faastuvastusega 11 teravustamispunktiga SAFOX IX+
Režiimid Staatiline, jälgiv
Teravustamispunkti valik Automaatne, vabalt valitav, keskel
Säritus
Särimõõtmine TTL lahtise avaga 77 särimõõtetsooni
Särirežiimid Multi-segment; keskmestatud; punktmõõtmine
Särituse ulatus EV 2-21 (standardse tundlikkusega 200 ja 55 mm F2.8 objektiiviga)
Säriprogrammid P (programmsäri), Av (avaprioriteet), Tv (säriajaprioriteet), TAv (säri+avaprioriteet), M (manuaal), Sv (tundlikkuse prioriteet), B (bulb), X (välgu X-sünkro)
Särikompensatsioon ±5EV
Katik
Katiku tüüp Elektrooniliselt juhitav vertikaalne fokaaltasandi katik
Säriajad Automaatne: 1/4000 – 30 sec; Manuaalne:1/4000 – 30 sec (1/3 EV steps or 1/2 EV steps), bulb-režiim
Võtterežiimid
Režiimid Üks kaader, sarivõte (High, Lo), aegvõte (12 s, 2 s), kaugjuhtimispult (0 s, 3 s), sarivõte kaugjuhtimispuldiga, intervallvõte, mitmekordne säritus, särikahveldus, kahveldus
Sarivõte RAW(PEF)+JPEG(40M, kvaliteediga ★★★) – umb. 1.1 fps
RAW(PEF) – kuni umb. 13 fps
RAW(DNG) – kuni umb. 13 fps
JPEG(40M, kvaliteediga ★★★) – kuni umb. 13 fps
Peeglilukustusega pildistamine Režiimi saab käivitada eraldi nupuga

Tolmueemaldus DR II süsteem eemaldab tolmu sensorilt seda väristades ning hoiatab tolmust sensoril
Vooluallikas D-LI90 liitiumaku, eraldi müüdav AC adapter
Vooluallika vastupidavus umb. 800 (23°C) *, umb. 700 (0°C), umb. 650 (-10°C) kaadrit ühe laadimiskorraga CIPA standardse testi kohaselt
Ühendused USB 2.0, AV väljund, HDMI väljund (C mini), DC sisend, Cable switch, X-sünkro pesa
Bajonett PENTAX 645AF2, kasutatavad on kõik PENTAX 645AF2, 645AF, ja 645A objektiivid
Mõõtmed 156 x 117 x 119 mm
Kaal 1400 g ilma aku ja mälukaartideta
Kaasasolev tarkvara PENTAX Digital Camera Utility 4 (Ver.4.20)

Fotolõuendite hinnad jäädavalt all
autor: Lauri Veerde

Tänasest muutusid soodsamaks enamiku suurte fotode hinnad. Kõige enam mõjutas hindade langus fotolõuendeid – nüüd saab senisest märksa soodsama hinnaga tellida kõiki suurusi. Näiteks maksab kõige väiksem formaat – 30×45 cm – nüüd senise 31,89 EUR asemel 19,90 EUR ehk enam kui 35% vähem kui seni. Kõige väiksema raamitud fotokapa saab tellida senise 31,89 EUR asemel 29,90 EUR eest. Fotokapa, fotoalumiiniumi ja fotoakrüüli hinnalõige on jäänud  kahest eelmainitust tagasihoidlikumaks.

Suured fotod artprint.photopoint.ee veebilehel

Suurte fotode hinnakiri – 2011 aprill

cm Fotokapa
Raamitud
fotokapa

Fotolõuend
Fotoalumiinium
Fotoakrüül
Fotoakrüül
lauale

Tavakaader: 2:3 külgede suhtega
15 × 21
31,90 €
20 × 30 8.90 € 14,90 €
30 × 45
12,90 € 29,90 € 19,90 € 74,90 €
40 × 60
17,90 € 37,90 € 39,90 € 79,90 € 94,90 €
60 × 90
37,90 € 64,90 € 74,90 € 129,90 € 149,90 €
80 × 120
104,90 € 119,90 € 215,90 €
Ruudukujulised: 1:1 külgede suhtega
30 × 30
19,90 €
50 × 50 22,90 € 39,90 € 89,90 € 94,90 €
75 x 75 69,90 € 134,9 0€
60 × 60
49,90 €
Panoraamid: 1:3 külgede suhtega
20 × 60
14,90 € 29,90 € 29,90 € 64,90 €
30 × 90
54,90 € 54,90 € 109,90 €

Suurtele piltidele lisatavate fotode minimaalsed mõõtmed pikslites

Suurtele piltidele lisatavate fotode minimaalsed mõõtmed pikslites
Minimaalne suurus (100 ppi juures)
Tavakaader: 2:3 külgede suhtega
15 × 21 cm
827 × 591 px
20 × 30 787 × 1181 px
30 × 45 1772 × 1181 px
40 × 60 2362 ×1575 px
60 × 90 3543 × 2362 px
80 × 120 4724 × 3150 px
Ruudukujulised: 1:1 külgede suhtega
30 × 30 1181 1181 px
50 × 50 1969 × 1969 px
75 × 75 2953 × 2953 px
60 × 60 2362 × 2362 px
Panoraamid: 1:3 külgede suhtega
20 × 60 2362 × 787 px
30 × 90 1181 × 3543 px