Kompaktkaamerate turul on konkurents kõva ja kui sa otsustad teha väga vinge kompakti, mille eest saaks ka õite uhke hinnanumbri küsida, kuid pakkuda ka kaamerat mis seda hinda väärt oleks, siis on sul päris keeruline pähkel ette võetud. Megapiksliralli on asendunud sensorimõõduralliga – suur sensor on ju see, mis tagab hea valgustundlikkuse ja võimaluse ruumiliseks fookuseks. Sony võtab medaleid mõlemalt alalt: RX100 sensor on ühetollise diagonaaliga. See on sama suur, kui Nikoni 1 seeria hübriididel, ja ainus kompakt, mis kasutab suuremat sensorit, on Canon G1X – viimase puhul tuleb aga klassifikatsiooni “kompaktkaamera” võtta teraksese soolaga, sest mitmed hübriididki on temast väiksemad ja kergemad. Teiseks on Rx100 sensoril 20 megapikslit, mis on tõenäoliselt esikohavääriline kompaktide vallas. Vaatame Sony uut superkompakti lähemalt.
RX100 on pakitud sellisesse šikki peaaegu kuubikukujulisse karpi.
Stiilne välimus jätkub ka karbi sisemuses – dokumendid ei ole lihtsalt kilekotti tõmmatud ja karbis teiste asjade peale visatud vaid omaette peenes mustas pappkarbikeses.
dokumentide karbikese alt tuleb välja kaamera. keset karpi, õndsas üksinduses oma mustast plastikust troonil.
selle plastikust osa alt tulevad välja eraldi lahtritesse paigutatud lisatarvikud. mitmed neist väärivad omaette tähelepanu.
kaamera koos dokumendikarbiga.
Enamuse dokumendikarbist täidab meie jaoks täiesti ebavajalik paks raamat. Eestikeelne juhend on koos teiste Balti keeltega eraldi väiksemas raamatus. Lisaks on siin garantiidokumendid ja pisut reklaami.
Enne kaamera juurde jõudmist, nagu lubatud, lisatarvikutest. Tavaliselt ei ole kaamera USB kaabli kohta suurt midagi öelda, seekord aga on oluline mainida et tegemist on microUSB standardiga – ehk sama, mis tänapäeval üldlevinud nutitelefonidel. Seega on neid kaableid üsna igalt poolt võtta. Kudos Sonyle, kes senini on tahtnud pidevalt oma jonni ajade mingite spetsiifiliste ebastandardsete kaablitega.
Aga see pole veel kõik: akut laetakse tal läbi kaamera, ja justnimelt läbi sellesama USB pesa. laadija koosneb voolujuhtmest ja väikesest adapterist, millel on USB väljund. Sealt läheb komplektis olev USB kaabel kaamerasse. Kaamera suudab laadida akut ka arvuti USB pesast, aga oluliselt aeglasemalt. Põhimõtteliselt käibki selle kaamera aku laadimine täpselt samamoodi nagu nutitelefonidel.
Randmerihm on tõenäoliselt kõige muutumatum lisatarvik, mis selle kaameraga kaasa tuleb. Tilluke rihmakinnitusava on RX100′l aga mõlemal pool, ja kaameraga tulevad kaasa kaks aasa, mis saab kinnitada neisse avadesse, ja nende aasade külge omakorda laiema kaelarihma (ei ole komplektis).
Aku on samuti uus, NB-BX1 tüüpi ja üsna suure mahutavusega – 1240 mAh. CIPA lubab ühe laadimisega 330 pilti.
Aitab muust mulast, räägime kaamerast endast. Aparaat on sammuke suurem kui harilik suitsupakk, aga see-eest palju tervislikum. Taskusse mahub sama hästi.
Kaamera koostekvaliteet on soliidne. Kõik, mis peab liikuma, liigub sujuvalt ja kindlalt, ning mis ei pea liikuma, ei liigu.
Objektiiv, nagu Sony vingematel aparaatidel ikka, on Carl Zeissi klaasimeistrite näputöö. RX100 jaoks on nad valmis nikerdanud õige jämeda toru. Objektiivi tüüp on Vario-Sonnar T*. Vario tähendab suumi, mis meie jaoks on küll iseenesest mõistetav aga Zeissi jaoks mitte nii väga. Sonnar tähendab päikest, ehk Zeissi valgusjõulisemaid objektiive. RX100 ava lainurgas on f/1,8, mis on päris hea tulemus. Suumi lõpus on suurim ava mitte nii väga lahtine F/4,9 aga ega seegi halb tulemus ei ole. T* tähistab Zeissi parimat kattevääristust peegelduste vastu.
Suumi on kaameral umbes 3,6x, filmiformaadi standardisse ümber arvutatuna 28-100mm. Objektiiv suumides palju pikkust ei muuda, suumi keskosas tõmbab pisut kokku, alguses ja lõpus on enamvähem sama pikk. Autofookus on meeletult kiire, isegi hämaras.
objektiivi ümber on rõngas, mille sarnast oleme varem näinud näiteks Canon S100‘l. Selle rõngaga saab määrata erinevaid valikuid, ja sageli saab ise määrata, mis funktsiooni ta muudab. ratas liigub sujuvalt ilma astmeteta, mis võib astmeliste muudatuste tegemiseks tunduda pisut ebatäpne. Sony on sellisteks puhkudeks lisanud rattale virtuaalse astmelisuse – kõlarist kostub klõpsuv heli, kui ratta liigutamine on määratud seadistust muutnud.
Kaamera pealtvaates – vasakult hüppab välja välk, paremal on reziimivaliku ratas. Automaatrziime on kaks – intelligent auto ja superior auto. Vimane pildistab lühikese sarivõtte ja töötleb neist kokku ühe, kõrgema kvaliteediga pildi. Lisaks on siin voolunupp ja päästik koos suumihoovaga. Suumi funktsiooni saab omistada ka objektiivi ümber olevale rattale.tillukesed pilud välgu osa lähistel ja voolunupu juures on stereomikrofon video jaoks.
Paremal tiival on rihmakinnitusaas, kaks kruvi ja üks klapp.
Selle klapi taga peidab ennast microUSB pesa.
Vasakul tiival pole suurt midagi huvitavat. allpool on kolm augukest kõlarile.
Põhja altvaatab vastu kaks luuki ja statiivikeere. viimane on metallist aga mitte objektiiviga samal joonel. Ilmselt jäi seal ruumi väheks.
Väikese L-tähe kujulise kummist luugi all on microHDMI pesa. Vastavat kaablit küll kaameraga kaasa ei saa.üldjoontes on Sony üsna uhke selle kaamera videovõimekuse üle.
Suurema luugi taha käib aku ja mälukaart.
Kaartideks sobivad SD, SDHC, SDXC kui ka Memory Stick Duo kaardid.
selline välk hüppab vajadusel kaamerast välja. sisse tagasi käib ta näpujõuga.
Tagapaneelil ekraanist vasakul enamus nuppe, ja seda üsna klassikalises asetuses. üleval on videopäästik, all on omavahel ühendatud tagumine valikuratas ja noole/funktsiooniklahvid. selle keskel on suur nupp millel ei ole ühtegi märget. selle nupu hetkel kehtivat funktsiooni kirjeldab reeglina ekraanil ümmarguse valge märgi kõrval olev selgitus. nupud on paratamatult üsna tillukesed, et mahutada ära suurt ekraani. Ekraani must raam on küll üsna lai, selle arvelt oleks ehk saanud nupud pisut suuremaks teha.
Objektiivi ümber oleva ratta keeramisel tehtavaid seadistusi kuvatakse ekraanil sellise kaaerena.
Ekraani üle on samuti Sony uhke, ja seda ka põhjusega. Kolmetollisele monitorile on paigutatud üle miljoni pildipunkti, ning kaustatud on WhiteMagic nimelist tehnoloogiat – lisaks RGB pikslitele on ekraanil ka valged pikslid, et anda pildile rohkem dünaamikat ja säästa voolu.
Kaamerale on juurde pakkuda ka spetsiaalselt talle loodud nahkvutlar. Ostes kaamera koos kotiga, maksad komplekti eest ~60€ vähem.
Vutlar koosneb kahest poolest, alumine kruvitakse statiivikeermesse, kusjuures koti küljes on omakorda statiivikeere, ehk kaamera saab ka koos vutlariga statiivile panna. teine pool käib pealt ümber kaamera ning põhja alt trukkidega kinni.
Kotiga on kaasas lai kaelarihm. sellesama rihma saaks kaameraga kaasas olevate aasade abil ka otse kaamera külge kinnitada.
Sony DSC-RX100 Photopointis: 679,00 €
Sony vutlar LCJ-RXA Photopointis: 79,99 €
Sony DSC-RX100 +vutlar LCJ-RXA Premium Case Kit Photopointis: 699,00 € (-8%)
Netiavarustesse lekkinud foto järgi võib oletada, et Canon üllatab õige pea EOS M nimelise hübriidkaameraga. Fotolt paistab, et uue kaamera jaoks on välja töötatud ka uus bajonett EF-M. See võib tähendada, et Canon jätab vahepealse suurusega sensori (mida kasutati näiteks G1 X puhul) sinnapaika ja hakkab kasutama APS-C mõõdus sensorit.
Ametlikku teadet uue kaamera kohta oodatakse 23. juulil.
Photopointi lattu on jõudnud kaks lahedat vidinat, mis on mõeldud kasutamiseks koos PENTAX Optio WG seeria vastupidavate kaameratega.
Esimene neist on PENTAXi rinnapael, mis võimaldab kinnitada kaamera rindkere külge erinevate tegevuste, näiteks rulluisutamise jäädvustamiseks. Rihm on valmistatud pehmest ja elastsest materjalist, pikkus on reguleeritav ning rindkere küljes hoiab seda kiirkinnitusklamber. Miniatuurne kuulpea võimaldab kaamera võttenurka vabalt valida. Kaamera kinnitub kuulpea külge statiivikeerme kaudu.
Teine abimees on PENTAXi rattakinnitus, mis võimaldab paigaldada kaamera jalgratta juhtraua külge oma sõidu jäädvustamiseks. Ka see on varustatud miniatuurse kuulpeaga, mis kinnitub kaamera statiivikeermesse.
Mõlemad tarvikud peaksid Photopointi kauplustesse jõudma hiljemalt 18. juuli õhtupoolikuks.
Oktoobris ostis Ricoh 124 miljoni dollari eest ära Pentaxi. Seni on elu uue omaniku käpa all Pentaxi jaoks endiselt kulgenud ning suuri sisulisi muudatusi pole see diil kaasa toonud. Kuid Pentaxi hingetõmbeaeg on möödas ja nüüd on jõudnud kätte aeg, mil Ricoh asub tegema strateegilisi ümberkorraldusi. Ees on ootamas suur muudatus: Pentax tõmbab kompaktkaamerate tootmises otsad kokku ja keskendub edaspidi hübriid- ning peegelkaamerate arendamisele ja tootmisele. Kompaktkaamerate tootmise võtab üle Ricoh ning tulevikus hakkavadki kõik kompaktid Ricohi brändi nime kandma. Siiski pole veel teada, mis saab Ricohi enda GRX kaameratest.
Olgu öeldud, et kaamera- ja kontoriseadmete valmistamisega tegelenud Ricohile kuulus enne Pentaxi ostmist üliväike osa kompaktkaamerate turust.
Peale arvestatavalt pikka pausi on Pentax lauale pannud uue peegelkaamera: K-30. Uus kaamera sobitub oma olemuselt K-r ja K-5 vahele, laenates omadusi nii ühelt kui teiselt, ja esimesed komplektid uuest kaamerast on Photopointis kohal. Hetkel on saadaval kahe objektiiviga komplektid: K-30 + 18-55mm & 50-200mm ning K-30 + 18-55mm ja 55-300mm. Viimase harutame ka nüüd teie ees karbist välja. Loodetavasti ei lähe kaua, enne kui jõuavad kohale ka ühe objektiiviga kit ja kere.
Lõpuks ometi on suuremad objektiivid samuti leidnud endale koha karbis, mitte pole eraldi karbis kilega kaamera karbi külge tõmmatud. Aga see pole oluline. Vaatame parem sisse.
Kaameraga kaasas olevast dokumentatsioonist on vast tähtsaim see, et tal on paberi peal kaasas täispikk eestikeelne kasutusjuhend, mis on tunduvalt haruldasem, kui arvata võiks.
Harilik komplekt lisatarvikuid – kaelarihm, USB kaabel, laadija ning loomulikult ka aku. Aku on D-LI109 ehk sama mis Pentax K-r‘il
- 16.1MP CMOS sensor – sama, mis end juba pildikvaliteedi vallas tõestanud K-01‘l.
- Kaamerasisene stabilisaator – iseenesest mõistetavalt.
- Ilmastikukindel korpus – soodsaim kaamera selle omadusega.
- ISO 100-12800 (laiendatav kuni 25,600)
- 1080p fullHD videosalvestus – 24, 25 või 30 kaadrit sekundis
- 920,000 piksliga LCD – pean tunnistama, et kui varasemalt ei osanud üldse nuriseda, siis praeguseks ajavad madalama pikslitihedusega ekraanid juba üsna närvi. K-30 ekraan ei aja üldse närvi.
- Autofookuse peenhäälestus eraldi objektiividele – see võib uue objektiivi soetamisel päris palju peavalu kokku hoida.
Objektiivid lähemalt. 55-300mm on mõnevõrra suurem, kui 50-200 teleobjektiiv. Viimane on 18-55 standardsuumist vaid pisut pikem. 55-300 on väga tõenäoliselt sama optilise lahendusega kui eraldi müüdav ja palju kiidetud DA varitant, kuigi korpuse ehitust on soodsama hinna mõttes lihtsustatud. Varjukeid objektiividega kaasa ei tule.
55-300 ajab ennast suumides ja teravustades õige pikaks.
Otsides sõna kaamera välimuse kirjeldamiseks, siis ronis ikka ja jälle esiplaanile väljend “militaristlik”. Eks see on tingitud sellest, et nii K-30 kui ka sõjaväetehnika esmane eesmärk välises disainis on funktsionaalsus.
K-30 saab samuti endale eri värvi korpuseid. Jaapanis terve vikerkaare, meile peaksid kindlasti jõudma lisaks mustale ka valge ja sinine. Aga võibolla ka rohkem.
Kuigi välimuselt miskit hoopiski uudset, on kaameras ka omajagu ja äratuntavalt iidselt Pentaxilikku, nagu nuppude kujundus ja loogika, ning ekraanipildi kujundus. Varasemad Pentaxi kasutajad tunnevad ennast vägagi koduselt.
Selline näeb välja digitaalne lood. Täitsa nagu lennukis.
Kaamera prismaosa on pikk nagu paadipõhi. Välgukinga ees on näha mikrofon, prismast paremale jääb kõlar. Siit on näha ka mugavalt sügav käepide. Selle kaamera mugavusest jõuan ma veel rääkida.
selle nuki taha jääb pidama pöial. Väga mugav.
Nimetissõrme tööruum, ja selle all olev lai vagu keskmisele sõrmele. Üleüldse istub see kaamera käes nagu kleebitud.
Veel üks vaade välgust – välgukorpuse ots on päris terav, seda võiks ohtlikes pildistamisssituatsioonides külmrelvana kasutada.
Kuigi ta ei ole mitte päris üles tõusva osa tipus, tõuseb välk siiski üpriski kõrgele, mis on hea.
Objektiivi bajonetist vasaku käe poole jääb autofookuse lüliti, mil on eraldi asendid jälitava ja ühekordse autofookuse jaoks, ning nupp toorfailile üle lülitamiseks. nende vahel on kõrgendatud ribid, mis ei ole seal sugugi ilu pärast – selle koha peale maandub väiksemate objektiividega pildistades sageli pöial ja need ribid annavad parima haarde.
Pildiotsija katvus on 100% – täpselt see, mida näed, jääb pildile. olemas on ka tagumine valikuratas.
Kaamera paremalt tiivalt leiame traditsioonilisest kohast mälukaardipesa SD standarditele – luuk on ilmastikukindla tihendiga ning vedruga varustatud. Mälukaardiluugist madalamal on kummikatte all distantspäästiku pesa.
Kaamera vasakult tiivalt leiame USB pesa. Ja sellega on kõik ühenduspesad kokku loetud.
Põhja alt käib sisse aku. akupesa kuju näitab ära ka selle, et kaamerasse saab panna ka neli AA akut/patareid, samuti kui K-r’il. Selleks on vajalik eraldi müüdav patareihoidik. Erinevalt K-r’ist on akukambri luuk ilmastikukindla tihendiga.
Lisaks eelmainitule on palju huvitavat ka kaamera sees, sellest aga peatses PointTV videos.