Enam kui viis aastat on möödas sellest, kui Tamron oma esimese 24-70mm f/2.8 objektiivi turule tõi. Soodsa hinna ja korraliku sooritusvõime kombinatsioon on selle tõstnud üheks hinnatumaks objektiiviks kogu Tamroni tootevalikus.

Nüüd on Photopointi jõudnud selle objektiivi uus versioon – tähistusega G2. Tamroni enda sõnul on see muudetud senisest paremaks pea igas vallas. Muidugi välimus, aga ka teravustamiskiirus, värinastabilisaator ja pildikvaliteet on väidetavalt senisest peajagu üle. Paistab, et Tamron on andnud endast kõik, et Canon 6D Mark II või Nikon D750 peegelkaamera ostjal ei tekiks kõhklustki eelistada Canoni/Nikoni 24-70mm f/2.8 objektiivile Tamronit. Kas uuendatud objektiiv tõesti senisest nii peajagu üle on, seda peavad otsustama täpsemad testid ja ülevaated. Selles postituses võtame objektiivi lihtsalt karbist välja ja vahendame piltide vahel esmamuljeid.

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv on olemas nii Canoni kui ka Nikoni bajonetiga (artikli kirjutamise ajaks ei ole Canoni versioon veel Eestis müügile jõudnud). Seda saab edukalt kasutada ka poolkaadersensoriga peegelkaameratega, kuid seal jääb 24 mm fookuskaugus reeglina liiga kitsaks. Ideaalne on see objektiiv aga just nimelt täiskaadersensoriga peegelkaamerate ees, kus pildistaja saab nautida suurepärast suumivahemikku ja valgusjõulist f/2.8 ava kogu suumi ulatuses.

Allolevas tabelis paneme kõrvuti uue ja vana objektiivi tehnilised parameetrid ja näeme, et baaskonstruktsioonilt on uus objektiiv vanaga võrreldes väga sarnane. Optilist konstruktsiooni ei ole muudetud, küll aga rõhub Tamron sellele, et optiliste elementide enda kvaliteeditase on (kas siis tootmisprotsessi või kasutatud klaasi või hoopis vääristuste tõttu?) senisest kõrgem.

* Mõõtmed ja kaal Canoni versiooni järgi

Karbis on: Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 suumobjektiiv, objektiivikork, päikesevarjuk ja vutlar. Seal on ka kasutusjuhendid, aga need jäid kaadri taha.

Viimase kahe aasta jooksul on Tamron ümber disaininud enamiku enda objektiividest. Uuenduskuur sai alguse 45mm f/1.8 ja 35mm f/1.8 fiksobjektiivide turule toomisest. Nende disain ja materjalid meeldisid ilmselt ka Tamronile endale nii väga, et otsustati kõik paremad objektiivid uuele disainistandardile üle viia. Nii on metalselt pärlendava kesta, reljeefsemad kummidetailid ja modernsema välimuse saanud 10-24mm f/3,5-4,5 lainurksuum, 90mm f/2,8 makroobjektiiv, 70-200mm f/2,8 telesuum, 150-600mm f/5,0-6,3 veel-telem-suum ja isegi uus 18-400mm supersuum.

24-70mm objektiiv näeb oma uue disainiga tõepoolest ilusam välja. Lisaks ilule on siin ka kaks praktilist hüve: teravustamis- ja suumirõngas haakuvad sõrmedega senisest paremini ning paremal küljel olevaid nuppe on senisest oluliselt lihtsam lülitada.

 

Suum 24 mm asendis.

 

Suum 70 mm asendis. Objektiiv pikeneb 3 cm võrra.

Objektiiv on endiselt varustatud ilmastikukindlate tihenditega. See tähendab et jõkke objektiivi pillata ei tasuks, kuid keskmisema vihmasabina ajal võib pildistamist rahumeeli jätkata. Esiklaasile on Tamroni sõnul kantud senisest tõhusam vääristus, mis on vett ja mustust tõrjuva omadusega. Rasvaseid näpujälgi pole vaja nühkida – piisab kui neid pühkida.

Objektiivi korpus pärlendab metalselt, vasakul pool on SP tähistus, mis viitab sellele et tegu on Tamroni kvaliteetseima objektiiviseeria liikmega.

Vasakul pool on Tamroni vanem 24-70mm f/2.8 objektiiv. Paremal selle uusversioon (mõlemad Nikoni bajonetiga). Mõõtmetelt on need praktiliselt identsed – silmaga väga vahet ei tee.

Tooteandmeid vaadates näeme, et uus objektiiv on vanast 80 g kergem – ka see on erinevus, mida kaamerat hoidev käsi vaevalt et tunnetab.

Vanema objektiivi lülitid

Uuema G2 objektiivi lülitid

Nii uuel kui vanal objektiivil on paremal küljel kaks lülitit. לlemisest saab muuta teravustamisrežiimi (automaatne vs manuaalne teravustamine) ja alumisest saab sisse-välja lülitada värinastabilisaatori. Võrreldes vanema versiooniga on uue objektiivi lüliteid oluliselt lihtsam liigutada.

Viie aasta eest oli Tamroni 24-70mm olulisimaks tehniliseks trumbiks värinastabilisaatori olemasolu. Kaameratootjate kallitel ekvivalentidel ju värinastabilisaatorit siis polnud. Vahepeal on aga ka Canon ja Nikon tootearendust teinud ja värinastabilisaator on leidnud tee ka nende 24-70mm objektiivide sisse. Pioneerile kohaselt on Tamron aga oma värinastabilisaatorit vaat et viimase piirini täiustanud ja saanud selle tõhususeks CIPA standardtesti kohaselt koguni 5 stoppi (AF-S Nikkor 24-70mm f/2.8E ED VR objektiivil on selleks näitajaks näiteks 4 stoppi). Seega on värinastabilisaatori osas Tamronil mingi eelis ikka veel olemas, kuigi mitte enam sugugi nii suur, nagu viie aasta eest.

 

Tamroni vanem 24-70mm objektiiv

 

Uus 24-70mm objektiiv

Kui valgus esiläätselt tagasi peegeldab, võime enamiku tänapäeva objektiivide juures märgata mingit värvivarjundit. See värvitoon on tunnistus optikale kantud kihist ehk vääristusest, mis klaasi teatud omadusi parandab. Näiteks kantakse esiläätsele kiht, mis tõrjub vett ja mustust – et seda lihtsam puhastada oleks. Veel lisatakse optilistele elementidele vääristusi, mis parandavad valguse läbilaskevõimet – selle tulemusena on pilt eelkõige kontrastsem ja ehk ka teravam. Vääristustel on objektiivi pildikvaliteedi juures suurem roll, kui see meile tunduda võib.

Uue 24-70mm objektiivi juures toonitab Tamron just paremate vääristuste olemasolu – nii esiläätsel kui ka sisemistel klaaspindadel. Vääristused on neil objektiividel tõesti erinevad – see on näha esiläätselt tagasi peegelduva valguse erinevas värvitoonis. Vääristuste kvaliteetsust selle tooni järgi muidugi hinnata ei saa – see selgub ikka pildistatud fotosid vaadates.

Tamroni 24-70mm f/2.8 suumobjektiiv sobib idee poolest kõige paremini kokku just soodsamate täiskaadersensoriga peegelkaameratega. Nagu näiteks Canon 6D Mark II või ülal pildil olev Nikon D750.

Ei liiga suur ega väike – Tamroni uus 24-70mm sobib D750 ette nagu valatult. Objektiivi alumine äär jääb kaamera äärega samale tasapinnale nii et kaamerat laua peale pannes on kogu komplekt ilusti loodis.

Päikerevarjuk lukustub objektiivi ette ja selle eemaldamiseks ei piisa enam lihtsast keeramisest. Varjuki vasakul küljel on nupp, mida tuleb enne keeramist alla vajutada.

Objektiiviga on komplektis kaasas vutlar. See tundub olevat piisavalt suur, et mahutada enda sisse vajadusel ka näiteks 15-30mm f/2.8 objektiiv. Vutlar on paksu põhja ja sametiselt pehme välispinnaga. Kotisuu kinni krookimiseks tuleb tõmmata kahelt poolt paeladest. Vutlarist jääb kvaliteetne ja usaldusväärne mulje.

Kes otsib enda täiskaadersensoriga Nikoni või Canoni peegelkaamera ette väga head igapäevaobjektiivi, millega saab ära pildistada valdava enamiku motiividest, see peaks vaatama just 24-70mm f/2.8 objektiivi poole. Tamroni pakutav komplekt, mis oma hinna ja kvaliteedi suhte poolest on alati ahvatlev olnud, muutus nüüd veelgi paremaks. See on väärt alternatiiv kaameratootjate ekvivalentidele – ükskõik kas fotokotis on Nikon D600 või Canon 5D Mark IV.

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv Nikonile Photopointis » 

Tamron SP 24-70mm f/2.8 Di VC USD G2 objektiiv Canonile Photopointis »

The post Karbist välja: Tamron SP 24-70mm f/2.8 G2 suumobjektiiv appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fujifilm tutvustas eile oma X-E seeria hübriidkaamerate uusimat mudelit – selleks on klassikalise rangefinder stiiliga Fujifilm X-E3. Huvitav selle kaamera juures on see, et X-E3 viib E seeria rohkem kompaktsuse ning lihtsuse maailma, samas tuues E-seeriasse kauaoodatud ning suured uuendused. Viimaste hulka kuulub mugav puuteekraan, korralik teravustamissüsteem ning 4K videosalvestus kogu sensori laiuses ning loomulikult ka kõikvõimalikud juhtmevabad ühendused.

Sensor X-E3 hübriidkaamera sees on laenatud Fujifilm X-T20 kaamerast. Mitte ainult sensor, vaid ka paljud muud komponendid – paberil on nendel kahel kaameral palju ühiseid omadusi. Pildid talletatakse 24,3-megapikslise X-Trans CMOS III sensoriga, mille tundlikkus on ISO 200–12 800 ning laiendatav kuni ISO 51 200. See on väga suur edasiminek Fujifilm X-E2 16,3-megapikslisest sensorist. See omakorda annab suurema paindlikkuse nii pildistamisel ju videosalvestusel. Samamoodi on uue sensoriga kaasas hoopis teine teravustamissüsteem, mis laenatud X-T20 pealt. Selleks on 325 teravustamispunktiga süsteem, millest 91 on faasituvastusega punkti. Vähe sellest, X-E3 toetab ka Touch Shot, Touch AF ning Focus Area Selection funktsioone puuteekraanilt. Teisisõnu, teravustamispunktide valimiseks ning pildistamiseks ei pea ilmtingimata kasutama nuppe ja kange, vaid saab otse puuteekraanilt toimetada.

Esimese X-E seeria kaamerana toetab X-E3 4K videosalvestust (3840 ח 2160 30p/25p/24p) kaamera siseselt kuni 100 Mbps andmetihedusega. FullHD ning HD video puhul on kaadrisagedus 60p/50p juures, jäädes varasemate mudelitega samale tasemele. Samuti saab videosalvestuse ajal kasutada X seeriale omast filmisimulatsiooni. Samuti on võimalik kasutada välist salvestajat tänu HDMI väljundile ning kaameral on olemas ka mikrofoni sisend.

Võrreldes varasemate X-E seeria mudelitega on X-E3 muutunud kompaktsemaks ja saledamaks. Suure uuendusena on neljasuunalise nupusüsteemi eemaldamine kaamera tagaküljelt. Samas on lisandunud puuteekraan ning teravustamispunktide valimise juhtkang. Kaamera pealt on eemaldatud ka integreeritud välk, et saada mõõtmed väiksemaks. Ekraan on 3-tolline ning 1,04 miljoni pildipunktiga. Ekraani kohalt leiab aga 2,36-megapikslise elektroonilise pildiotsija.

Muudest funktsioonidest rääkides – X-E3 tuleb koos intervalltaimeriga, mis võimaldab seadistada vahemikku ühest sekundist 24 tunnini ning kaadrite piirangud puuduvad. Kombineeritud elektrooniline ja mehhaaniline katik võimaldavad säriaegu vahemikus 1/32 000–30 sek. WiFi ühendus sobib nii piltide edastamiseks kui ka nutitelefonist kaamera juhtimiseks ning sellele on lisaks pandud ka Bluetooth LE ühendus pideva ühenduse hoidmiseks.

Olulisemad andmed:

Fujifilm X-E3 hübriidkaameraid on poelettidele oodata juba selle kuu jooksul.

Allikas: Fujifilm

The post Fujifilm X-E3 tuleb puuteekraaniga ning 4K videosalvestusega appeared first on Photopointi ajaveeb.

24/7 avatud photopoint.ee veebikaubamajas saad Å¡opata Sulle sobival ajal ning jalgu märjaks tegemata, sest 08.09 – 10.09 tehtud tellimused toimetame Sulle tasuta koju kätte või lähimasse pakiautomaati.

Ja nii ongi, osta 1€ või 1000€ eest – vahet ei ole, sest Eesti sisene tasuta transport kehtib kõikidele kaupadele olenemata ostusummast.

Meie e-kaubamaja valikus on ligi 250 000 (!!!) toodet. Seal on mänguasju igas vanuses lastele, tippklassi fotokaameraid ja objektiive fotograafia huvilistele, tööriistu ja autokaupu meestele ning külluses kosmeetikat ja parfüüme naisperele. Kõik need ihaldatud kaubad saad soovikorral tasuta tellida kulleriga koju/kontorisse kätte, SmartPosti või Omniva pakiautomaati, DPD pakipoodi või Photopointi esinduskauplustesse.

Kui Sul hetkel ihaldatud toodete ostuks või kinkimiseks peaks raha nappima, siis kasuta Photopointi järelmaksu abi – saad kauba kohe kätte, aga maksma hakkad alles jaanuaris 2018!

Ole kursis Photopointi kõige olulisemate kampaaniatega  www.photopoint.ee/kampaaniad

Photopointi veebikaubamaja – astu läbi ja osta vajalik! ›

Photopointi veebikaubamaja ei ole ammu enam ainult foto- ja digitehnika pärusmaa. Meil on ka:

PARFללMID | KUMMIKUD | AUTOKAUBAD | TÖÖRIISTAD | MÄNGUASJAD

 TASAKAALULIIKURID | SPORT & HOBI | KODU & AED | SEKSUAALTERVIS | ARVUTI & IT

Tasuta transport kehtib ainult photopoint.ee veebipoes 08.09 – 10.09. PhotoExpress Online’s antud kampaania ei kehti.

The post Å oppa kuiva jalaga – veebikaubamajas nädalavahetusel tasuta transport appeared first on Photopointi ajaveeb.

Tamron on innovatsioonirinde eesotsas olnud juba mõnda aega, tuues nii hobifotograafidele kui professionaalidele käeulatusse objektiive, mida kaameratootjad tihti ei taha või ei oska teha. Näiteks, ei taheta teha kvaliteetseid valgusjõulisi (suum)objektiive soodsa hinnaga – Tamronil on see kaetud alates 15 mm, lõpetades 200 mm fookuskaugustega. Või siis häid supersuumobjektiive – heal juhul tehakse 18-135mm või 18-200mm objektiivid valmis, kuid nende kvaliteet jääb soovida, sobides rohkem säästukere ette kit-objektiiviks. Ka siin on Tamronil asjad kaetud – valikus on nii 18-200mm objektiivid, 16-300mm, 28-300mm ning nüüdsest isegi 18-400mm supersuumobjektiiv – mida me täna ka karbist välja võtame.

Tamron 18-400mm f/3.5-6.3 Di II VC HLD objektiiv on täiesti uus valik Tamroni tooterivis, pakkudes nõudlikumale hobifotograafile suuremat paindlikkust ning kasutusmugavust. See objektiiv on disainitud pigem soodsama 16-300 mm objektiivi kõrvale, et fotograafidel oleks valikuvõimalust leida endale sobivaim lahendus. Nüüd aga liigume objektiivi enda juurde.

Karbi sisu

Karp on, nagu Tamronile ikka omane – tagasihoidlik. Samas juba karpi kätte võttes kumab läbi Tamroni usaldus enda toodete vastu – kõik Tamroni objektiivid saavad 5-aastase tehasegarantii ostu registreerimise järel. 5 aastat. Seda on isegi rohkem, kui Photopointis pakutav lisagarantii teiste objektiivide tootjagarantiiga kombineerides.

Karpi avades vaatab meile vastu kasutusjuhend ja infovoldik ning natuke pakkematerjali.

Pakendi sisu täies mahus lahti võttes tuleb välja objektiiv, päikesevarjuk ning eelpool mainitud paberid. Seda on lausa ühe päikesevarjuki jagu rohkem kui see, mida näiteks Canon oma objektiividele kaasa paneb.

Nii suur suum

Objektiivi esimese hooga vaadates ei tundugi see nii suur – eks peos on teda omajagu, aga ei midagi liigset. Samas, suumirõngast keerates on näha kuidas objektiiv järjest pikeneb ja pikeneb. Jah, täpselt niipalju suumi ongi 22,2ח suum.

Et paremini aru saada selle objektiivi mõõtmetest, on sobilik seda kõrvutada Tamroni ühe teise suumobjektiiviga. Haarame kõrvale Tamron 18-200mm f/3.5-6.3 Di II VC objektiivi ning vaatame, kuipalju on 200 mm ja 400 mm erinevus.

Vasakul on näha populaarset Tamroni 18-200mm objektiivi, paremal uus 18-400mm objektiiv. Juurdekasv on tegelikult päris suur – nii pikkuse, kaalu kui läbimõõdu osas. Näiteks filtrikeere on vasakul 62 mm, paremal aga 72 mm. Aga nüüd toome fookuse uue objektiivi juurde tagasi.

Disain

See objektiiv hoiab juba tuttavat Tamroni disainjoont, mis sai alguse 90mm Macro objektiivi viimasest iteratsioonist. See tähendab natuke hallikama alatooniga musta korpuse kasutamist, mille allääres on hõbehall rõngas. Sel objektiivil on kõige prominentsem ka suumirõngas, mis on tegelikult päris loogiline – HLD mootoriga toimetab objektiiv väga kiiresti, mistõttu üldjuhul puudub üldse vajadus teravustamisse ise sekkuda.

Objektiivi tuubusel on kokku kolm erinevat lülitit – stabilisaator sisse-välja, autofookus sisse-välja ning teisel küljel olev objektiivi tuubuse / suumi lukustus. Standardne lähenemine – midagi rohkemat tegelikult siin vaja ei olegi.

Objektiivi ees, nagu juba eelnevalt sai mainitud, on 72 mm filtrikeere. Tagumisel küljel leiab aga ootuspärase lahenduse – nimelt on ka sel objektiivil bajoneti ümber pandud kummitihend, hoidmaks tolmu ning niiskuse sattumist objektiivi. Tootja sõnul on on see objektiiv niiskuskindla disainiga, sobides sellega ideaalselt just reisifotograafidele.

Tehnilised andmed

Kui suur suum?

Juhul kui sa mõtled – kui suur suum on siis 22,2ח suum, siis vastus on lihtne: suur. Selle illustreerimiseks on paar pilti:

Nagu näha. 18 mm ning 400 mm vahe on ikka väga suur. Täpselt samamoodi, nagu on 200 mm ning 400 mm vahe.

Eelmine

1/41

Järgmine

Selline ongi Tamroni uusim supersuumobjektiiv – see ei ole maailma kõige kõigema suumiga objektiiv – need tiitlid jäävad jätkuvalt kompaktkaamerate mängumaale. Samas on sel objektiivil midagi muud – pildikvaliteet ning korralik stabilisaator. See kahjuks kajastub ka natuke objektiivi hinnas, kuid kui prioriteediks on kvaliteet ning paindlikkus, on see objektiiv oma hinda igatepidi väärt.

22,2ח suumiga Tamron 18-400mm f/3.5-6.3 Di II VC HLD objektiiv Photopointis »

The post Karbist välja: Tamroni 22,2ח suumiga 18-400mm f/3.5-6.3 Di II VC HLD objektiiv appeared first on Photopointi ajaveeb.

Minus tekkis huvi Olympuse kaamerate vastu eelkõige tänu sellele, et paljud välismaised valgusmaalingutega tegelejad kasutavad just seda marki pildiaparaate. Kuna ka mina teen lisaks tähistaeva pildistamisele järjest enam valgusmaalinguid, otsustasin Olympuse hübriidkaamerate lipulaeva OM-D EM-1 II just nimelt öösel proovile panna.

Kaamera sain muidugi kätte päevasel ajal ning esimesed klõpsud ja katsetused said tehtud valges. Esmamulje oli vägagi positiivne: kaamera istub hoolimata oma väikestest mõõtudest väga hästi kätte, kõik nupud on loogilistes kohtades. Sellel aparaadil on olemas minu suur lemmik, keeratav ja pööratav ekraan ning menüüs on seadistusvõimalusi rohkem kui esimese hooga hoomata jõuab. Elektrooniline pildiotsija, mis mulle siiani eriti meeldinud ei ole, on sellel kaameral väga hea ega häirinud korrakski. Ka pildikvaliteediga jäin väga rahule. On selge, et sellises hinnaklassis kaamera teeb heas valguses korralikke pilte, kuid see polnud minu esmane huvi − tuli pimedus ära oodata (niivõrd kui meil seda suvel üldse on).

לtlen ausalt, et mu ootused ja lootused tegelikult väga kõrged ei olnud, sest selle muidu nii uhke ja võimsa kaamera sees on ööfotograafi silmis väga pisike sensor, mis on isegi poolkaadrist väiksem. Olen ju ise ööfotograafiale keskendudes üsna kiiresti poolkaaderkaameralt täiskaadrile liikunud, sest täiskaader annab tänu oma paremale ISO võimekusele piltidele kõvasti juurde. Ka vaateväli on väikese sensori puhul tunduvalt kitsam.

Objektiiviks oli mul kasutada M.Zuiko Digital 12−100 mm f/4 PRO. 12 mm Micro Four Thirds kaamera ees annab umbes sama tulemuse kui 24 mm objektiiv täiskaadri ees. Lisaks tasub silmas pidada, et sensori kuvasuhe on 4:3. Mulle endale meeldivad pigem kitsamad panoraampildid ja seetõttu valisin seadetest endale harjumuspärase 3:2 kuvasuhte, mis pilti tegelikult veel natuke väiksemaks teeb. Lisaks on kaameras võimalik kuvasuhteks valida 16:9, 1:1 ja ka 3:4, kui selline soov peaks tekkima. Hiljem on arvutis võimalik siiski ka kärpimata algfail kätte saada.

Rõuge Pesapuu vaatetorn, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO 2sek, f8, ISO200

Hämaras esimesi pilte tehes võisin siiski täiesti rahule jääda. Muidugi hoidsin ISO seaded kõige madalamal, mis selle kaamera puhul on ISO200. LiveView’ga jäin ka väga rahule: käsitsi teravustamine selle abil toimis väga hästi. Tähed on ilusti nähtavad, et neid sisse suumida ja pisikeseks täpiks keerata.

Rõuge Suurjärv ja kirik, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 30sek, f5.6, ISO200

National Geographic’u kollane raam Rõuge Suurjärve rannas, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 30sek, f8, ISO200

Pimedamaks minnes ja ISO tõstma hakates selgus, et üle 1600 ma seda väga tõsta ei tahaks. 3200 võib mõnes olukorras häda pärast kasutatav olla, kuid 6400 jätaks mina pigem valimata. Muidugi on see hinnang subjektiivne ega põhine põhjalikul testimisel, vaid üksikutel proovipiltidel ning kindlasti mõjutab minu ootusi ka täiskaadriga kõrgemate ISOde kasutamise kogemus.

Karaokefest Rõuge Ööbikuoru laululaval, Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 1/20sek, f4, ISO1600

Nüüd jõuame selleni, mis mulle selle kaamera juures kõige enam huvi pakkus. See on funktsioon nimega Live Composite. Tegemist on funktsiooniga, mille puhul kaamera teeb järjepidevalt sama säriajaga pilti ja paneb need üheks fotoks kokku, seejuures lisatakse esimesele pildile ainult heledamaid piksleid. Seega pole näiteks öist linnavaadet pildistades ohtu, et tänavavalgustus üle põleb, kuid pildile lisanduvad iga möödasõitva auto tulede triibud. Samuti ei muutu näiteks tähti pildistades taevas järjest heledamaks, vaid pildile tekivad ainult tähtede triibud ja ülejäänud taeva säritus jääb selliseks nagu esimesele pildile sai sätitud. Kaamera kasutab elektroonilist katikut, seega on intervall piltide vahel peaaegu olematu ning pildile jäävad triibud on ühtlased ja ilma vahedeta. Samal ajal saab nö pildi tekkimist ekraanilt jälgida ning kui oled tulemusega rahul, saad säritamise lõpetada

Eriti vahva on see, et kaamera on võimalik oma nutiseadmega ühendada ning seda sealt juhtida. See on hea näiteks keerulisemaid valgusmaalinguid tehes: saab telefonist pidevalt jälgida, kuhu veel on tarvis joonistada ja kas tulemus saab selline, nagu soovitud. Tähetriipude või -ringide pildistamist saab vabalt jälgida soojast autost ning minna õue alles siis, kui soovitud pikkusega triibud on käes.

Tegemist on väga põneva ja kasuliku funktsiooniga nende jaoks, kes teevad keerulisemaid ja pika säriajaga pilte. Sain seda küll vaid põgusalt katsetada, kuid see hakkas mulle väga meeldima. Kui muidu tuleb joonistada pimedast peast või tähtede triipude pikkust ainult arvutada ja ette kujutada, siis nüüd on võimalik tulemust jooksvalt jälgida.

Olympus OM-D EM-1 II + M.Zuiko Digital 12-100mm f/4 PRO, 13sek, f8, ISO200

Live Composite: 1sek (~120x1sek), f8, ISO200

Lisaks Live Composite‘ile on sellel kaameral ka funktsioon nimega Live Time. See käitub nagu tavaline pika säriga pilt ehk kogu sensorile jõudev valgus lisatakse pildile, aga jällegi on võimalik pildi tekkimist ekraanil jooksvalt jälgida ja sobilikul hetkel säritus katkestada. All on võrdluseks kaks samade seadetega tehtud pilti: esimene tehtud Live Composite’i ja teine Live Time’i funktsiooni kasutades.

Live Composite: 10sek x 12, f4, ISO1600

Live Time: 121sek, f4, ISO1600

לheks Live Composite’i pisikeseks miinuseks võib olla see, et hiljem ei ole arvutis võimalik näha (või ma ei osanud seda vaadata), kui mitmest pildist lõplik foto kokku pandi. Ehk siis ei ole võimalik näha, kui kaua aega seda pilti tehti. Siin on üks tähetriipude proovifoto, mille tegemist jälgisin autos oma telefonist. Pildiinfost on hiljem näha, et pildi säriaeg oli 10 sekundit, tegelikult tegin seda pilti 8−10 minutit (48−60 x 10 sek, täpselt ei mäleta).

Live Composite: 10sek, f4, ISO1600

Kokkuvõttes jäin Olympus OM-D EM-1 II kaameraga rahule: see vastas minu ootustele ning testima kutsunud Live Composite’i funktsioon jättis igati positiivse mulje. Jah, nagu eeldasin, jääb ööpildistamisele spetsialiseerunud fotograafidele pisikese sensori ISO-võimekus kehvaks, kuid neile, kes vajavad pikka säri ja kasutavad seejuures madalaid ISO väärtusi, pakub see kaamera lahedaid võimalusi. Kui ööpildistamine kõrvale jätta, siis päeval ja heas valguses on see kaamera vägagi asjalik, ta on mugavalt pisike ja võimaldab väga palju funktsioone enda soovidele vastavaks sättida.

The post Ööfotograaf Martin Mark: Olympus OM-D EM-1 II ja valgusmaalingud ning öö appeared first on Photopointi ajaveeb.