Ootasime uut Sony α7 seeria hübriidkaamerat, kuid saime hoopis RX10 seeria kompaktkaamera. Niimoodi võib kokku võtta eilse päeva uudised Sony rindelt. Kindlasti ei tasu sest pead norgu lasta, seda lausa kahel põhjusel. Esiteks – uut E-bajonetiga kaamerat on oodata järgmine kuu ning Sony DSC-RX10 IV kompaktkaamera ei nihuta latti lihtsalt kõrgemale, vaid tõstab selle lausa kuule. Jah, nii võimast kompaktkaamerat pole keegi meist varem näinud, kuid nüüd on see meie ees.

Sony DSC-RX10 IV jätkab vana ja tuttavat RX10-seeria tooteloogikat, pannes kaamera ette valgusjõulise suumobjektiivi. Ka sellel mudelil on 25ח optilise suumiga objektiiv, mille fookuskaugus 35 mm ekvivalendina on 24–600 mm. Erinevalt paljudest teistest tootjatest ning kaameratest on Sony pannud RX10 seerias suurt rõhku valgusjõulisusel, varustades kaamera f/2.8–4.0 avaga objektiiviga. Objektiivil on maksimaalne suurendus 0,49ח 600 mm asendis, võimaldades teha suurepäraseid telemakro fotosid. Kõige selle juures on kaamera objektiivis ka Optical SteadyShot pildistabilisaator, mis pakub kuni 4,5-stopist stabilisatsiooni ning võimaldab ka 600 mm asendis vabalt käelt pilti teha.

Objektiivi taga olev sensor on samuti uuenduskuuri läbinud ning koos uue pildiprotsessoriga on tulemus pealkirjas lubatud kõrgustel. Nimelt on sensoriks uusim 20,1-megapiksline 1-tollist tüüpi kihiline Exmor RS CMOS kiip, mille juures DRAM kiip ning Sony α9 hübriidkaameralt laenatud BIONZ X pildiprotsessor. See tähendab omakorda seda, et kaamera on võimeline pildistama sarivõttega kuni 24 kaadrit/sek koos särimõõtmise ja jälgiva teravustamisega – sedasi kuni 249 JPEG fotot. Aga see on ainult üks tahk suurest kiirusest. Sensorile on mahutatud lausa 315 faasituvastusega teravustamispunkti, mis katavad 65% sensori alast. See aga omakorda, koostöös kiire protsessoriga, võimaldab täpset teravustamiskiirust, lausa 0,03 sekundiga.

RX10 seeria on saanud ka video rindel suure uuenduse, sarnaselt RX100 seeria kaameratele. Video maksimaalne lahutusvõime on 4K UHD kuni 25 kaadrit sekundis XAVC S formaadis koos “full sensor readout” toega ning samuti puudub “pixel binning”. Aegluubis videot saab teha 960 kaadrit sekundis. Samuti kasutab kaamera uue autofookuse kõik pakutavad võimalused ära ning piiratud ei ole miskit. Lisaks on ka professionaalseks videosalvestamiseks olemas S-Log2/S-Log Gamut, FullHD lahutuvõimega filmimine 120 kaadrit sekundis ning lisaks saab kaamerasiseselt võtta videost kaader ning konverteerida see ümber 8 megapiksliseks fotoks.

Sony DSC-RX10 IV tehnilised andmed

	Sony DSC-RX10 IV	Sony DSC-RX10 III
Sensor	1-tollist tüüpi kihiline BSI-CMOS sensor 20,1-megapiksline Exmor RS™	1-tollist tüüpi BSI-CMOS sensor 20,1-megapiksline Exmor R™
ISO ulatus	100–12 800 Laiendatav ISO 64–25 600	100–12 800 Laiendatav kuni ISO 64
Objektiiv	ZEISS Vario-Sonnar T* 24–600 mm	ZEISS Vario-Sonnar T* 24–600 mm
Objektiivi ava	f/2.8–4.0	f/2.8–4.0
Teravustamine	337 teravustamispunkti 315 faasituvastusega punkti 25 kontrastituvastusega punkti	25 teravustamispunkti
Katik	Mehhaaniline katik 1/2000 – 30 sek säriajad Elektrooniline katik 1/32 000 – 30 sek säriajad	Mehhaaniline katik 1/3200 – 30 sek säriajad Elektrooniline katik 1/32 000 – 30 sek säriajad
LCD-ekraan	3-tolline XtraFine TFT LCD 1 440 000 pildipunkti Kallutatav	3-tolline XtraFine TFT LCD 1 228 800 pildipunkti Kallutatav
Pildiotsija	0,39″-tüüpi OLED ekraaniga 2 359 296 pikslit 0,59ח suurendus	0,39″-tüüpi OLED ekraaniga 2 359 296 pikslit 0,59ח suurendus
Pildistabilisaator	Optical SteadyShot 5-teljeline	Optical SteadyShot 5-teljeline
Sarivõte	24 kaadrit/sek Särimõõtmise ja autofookusega	14 kaadrit/sek Kiiruse prioriteet režiim
Videosalvestus	4K UHD 3840 ח 2160 25p 100/60 Mbps FullHD 1920 ח 1080 100p 100/60 Mbps FullHD 1920 ח 1080 50p 50 Mbps	4K UHD 3840 ח 2160 25p 100/60 Mbps FullHD 1920 ח 1080 100p 100/60 Mbps FullHD 1920 ח 1080 50p 50 Mbps
Aegluubis videosalvestus	FullHD 1920 ח 1080 1000p FullHD 1920 ח 1080 500p FullHD 1920 ח 1080 250p	FullHD 1920 ח 1080 1000p FullHD 1920 ח 1080 500p FullHD 1920 ח 1080 250p
Video salvestusvvorming	MP4 (XAVC S (H.264/MPEG4-AVC) ) MP4 (H.264/MPEG-4 AVC) AVCHD S-Log2 ja S-Gamut värviprofiilid	MP4 (XAVC S (H.264/MPEG4-AVC) ) MP4 (H.264/MPEG-4 AVC) AVCHD
WiFi	Jah	Jah
Aku kestus	400 kaadrit (CIPA)	420 kaadrit (CIPA)
Mõõtmed	133 ח 145 ח 95 mm	132,5 ח 127,4 ח 94 mm
Kaal (aku+mälukaart)	1095 g	1095 g

Uut Sony DSC-RX10 IV kompaktkaamerat on poelettidele oodata alates 17. oktoobrist ning jaemüügihinnaks kujuneb 1999 €.

Allikas: Sony

The post Sony DSC-RX10 IV tõstab Cyber-shot kompaktkaamerate lati kuule appeared first on Photopointi ajaveeb.

Panasonic Lumix TZ seeria kompaktkaamerad on ühed parimad reisikaamerad poelettidel – neis on ühildatud nii suur suumiulatus kui ka pildikvaliteet, mis tavaliselt on üksteist välistavad aspektid. Just seetõttu on Panasonicu TZ-seeria kompaktkaamerad aastaid väga kõrget populaarsust nautinud, ning seeria uusim mudel – Lumix DMC-TZ90 ei ole ses osas erandiks. Mis veel parem – see kaamera on nüüd saadaval ka Photopointi esinduskauplustes ning veebikaubamajas.

Uus TZ-seeria iteratsioon toob endaga kaasa mitmeid huvitavaid aspekte, mis selle kaamera ka väga ahvatlevaks muudab. Pikalt 20,3-megapikslisele sensorile peatumata – Leica DC objektiiv kaamera ees on lausa 30ח suumiga, kattes ära vahemiku 24 millimeetrist kuni 720 millimeetrini. See tähendab seda, et nii kodus, peol, reisil kui metsas jalutades saab kõik kenasti jäädvustatud. Vähe sellest, et kogu maailm tuuakse käeulatusse ning saab kergelt fotodena salvestada – TZ-90 teeb ka kvaliteetset 4K UHD videot. Viimase teeb silmasõbralikumaks ka kvaliteetne pildistabilisaator kaameras. Kasutusmugavust tõstab ka kvaliteetne 0,2-tolline elektrooniline pildiotsija ning ülikiire DFD tehnoloogiaga teravustamissüsteem.

Uuel TZ90 kaameral on nüüd selfie-sõbralik ekraan, mida on võimalik 180° keerata. Selle tõttu on kere ehitust natuke muudetud, kuid üldine disain on jäänud samaks. Enekafännide rõõmuks on kaameras nüüd ka võimalus pilte töödelda. Olemas on näonahka siluv ja keha peenemaks tegevad režiimid.

Panasonic Lumix DMC-TZ90 reisikaamera põhilised tehnilised andmed

Panasonic Lumix DMC-TZ90 kompaktkaamera Photopointis »

The post Nüüd saadaval: Panasonic Lumix DMC-TZ90 kompaktkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

Canoni kaamerate tooterivis on peidus üks väga omapärane peegelkaamera, mis on tihti kahe silma vahele jäänud – selleks on pisike ning kompaktne EOS 200D. Võib-olla võib arusaadavaks pidada seda, et kuna EOS 100D oli tootmises ning poelettidel sisuliselt neli aastat, siis viimases otsas enam vana tehnoloogia huvi ei pakkunud. Nüüd aga on poelettidele jõudnud Canon EOS 200D, mis sisuliselt on EOS 800D peegelkaamera kompaktsem versioon. See aga tähendab omakorda seda, et uus kaamera on võimekas ning kompaktne samaaegselt, pakkudes algajale või kompaktsust soovivale fotograafile paindlikkust ning kasutusmugavust. Igatahes, pikemalt heietamata – võtame Canon EOS 200D peegelkaamera pildistamislaual karbist välja ning avastame koos uue kaamera paremaid ja halvemaid külgi.

Karp ise on nagu Canoni tavakasutajatele suunatud karp ikka – punased otsad, valged küljed, kaamera pilt peal.

Nagu juba aru saite – karbist võtame välja stiilse valget värvi versiooni Canon EOS 200D peegelkaamerast. Karpi avades vaatab meile vastu EOS 200D kaamera kere, Canon EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM valge/ hall objektiiv, LP-E17 liitiumaku, LC-E17 akulaadija koos toitekaabliga, hall kaamerarihm koos pildiotsija kummikattega ning garantiitalong ja kasutusjuhendid.

Hõbehall / valge disainjoon sobib Canoni EF-S 18-55mm f/3.5-5.6 IS STM objektiivile väga hästi. Tegelikult on hea meel näha, et tootjad teevad lisaks erivärvilistele keredele ka kokkusobiva värvitooniga objektiive. Samas, Pentaxi ning nende Limited seeria hõbedaste objektiivide ja hõbedaste kaamerakerede valiku vastu ei saa niipea ükski teine tootja – vähemalt peegelkaamerate vallas.

EOS 200D kaameraga tõtt vaadates tuleb ikka nentida – peegelkaamera mis peegelkaamera. Tegelikult siin pildil otseselt aimdust ei saagi, kui pisike see tegelikult on. Pihku mahub see kaamera väga hästi ning kotis olles läheb pigem suurema hübriidkaamera klassi. Samas etteruttavalt öeldes – kompaktsuse tõttu kasutusmugavus ei kannata – nupud on piisavalt suured, hästi paigutatud ning palju kompenseerib ka mugav puuteekraan.

Nagu isegi näete – sisu poolest sarnaneb uus EOS 200D peegelkaamera väga palju just EOS 800D peegelkaameraga. Mitte ainult sisu poolest – väga palju kasutajaliidesest ning nuppudest on suure venna pealt laenatud, kuid vähendatud kujul.

Nuppude ja lülitite asetsuse osas päris kapitaalseid muudatusi ei ole tehtud, kuid väikeseid kohendusi küll. Sisse-välja lülitamiseks on toodud kaamerale eraldi pööratav lüliti, mis asub režiimiratta vahetuses läheduses ning võimaldab ka videosalvestusse lülitada kaamerat. Lisaks on üks valikuratas, päästik ning ISO ja ekraani töörežiimi muutmise nupud. Teistpool pildiotsija kühmu aga lüliti WiFi ühenduse aktiveerimiseks / kiirelt õigesse menüüsoppi liikumiseks.

Ka kaamera taga on olukord suhteliselt tuttav. Neljasuunaline lüliti on omal kohal, samuti nagu Menu ja Info nupud (viimased kaks on pea kõikidel Canoni peegelkaameratel selle koha peal), kuid muudatused on muul rindel. Q (quick menu?) nupp on viidud SET nupuga ühe alla (mis tegelikult üllatavalt loogiline samm) ning eelpool mainitud WiFI nupp on kolitud kaamera peale.

Väga oluline osa selle kaamera juures on see suurepärane ekraan ning sellele kuvatav kasutajaliides. Esiteks – ekraan on igatepidi pööratav ning kallutatav ning seda saab igas asendis kasutada. Teiseks – algajale on olemas mugav juhendustega menüüvalik, edasijõudnule standardne kuva ning mõlemad on väga teravad ja selged. Aga see pole veel kõik – kuna kaameral on ka puuteekraan, siis saab kogu süsteemi juhtida mugavalt otse ekraanilt. Vahet pole, kas kaamera on kõrgel, madalal või teed hoopis selfie‘t. Lisades sinna patta veel Dual Pixel CMOS AF teravustamise, mis teeb Live View või videosalvestuse ajal kaamera kasutamise veel mugavamaks, täpsemaks ja kiiremaks. Tulemuseks on kooslus, mis pakub väga head kasutusmugavust nii algajale kui edasijõudnule, nii selfiefännile kui pildiotsijasõltlasele, nii fotograafile kui videograafile.

Nagu näha – seda kaamerat on väga hea kasutada nii puutetundlikult ekraanilt, kuid ka nuppudega. Emba kumba.

Kui HDMI väljund ning USB liides on kaamera paremal küljel – seal kus tavaliselt oli distantspäästiku pesa ning mälukaardi pesa, siis mälukaart on nüüd kolinud põhja alla aku kõrvale. Distantspäästiku liides on koos mikrofoni sisendiga kaamera vasakul küljel.

Eelmine

1/47

Järgmine

Niimoodi. Ja olemegi selle kaamera kõik küljed, nurgatagused ning menüüsopid üle vaadanud. Enne kaamerat karbist välja võtmist ei teadnud täpselt, mida oodata – pigem oli eelarvamus, et Canoni kesktaseme peegelkaamerad on pigem halvemad kui paremad. וnneks oli pettumus omajagu suur – kiirus, kasutusmugavus ning ergonoomika koos ilusa pildiga – kõik oli olemas, mida tavakasutaja vajab. Siinkohal võiks öelda, et Canon on valmis saanud suure asjaga.

Teisalt, olgem ausad, eks sellel kaameral ning Canonil üldiselt on suuri kitsaskohti, mida siluda. Jätkuvalt ei paku nad 4K videosalvestust tavakasutaja segmendis – isegi siis, kui konkurendid ümberringi seda teevad. Samuti ei ole nende objektiivide pildistabilisaatorid veel samal tasemel, kui paljude konkurentide keresisesed või objektiivisisesed stabilisaatorid. Või siis see, et teravustamissensor on vana ja liiga lihtne ning pildiotsija ei ole isegi 100% kaadri kattuvusega. Kõike seda vaadates – on veel mägesid mida ületada. Samas on Canon ka aru saanud tarbijatest – kui 4K video kõrvale jätta, siis muudest kitsaskohtadest tavakasutajad niisama naljalt ei hooligi.

Canon EOS 200D peegelkaamerad Photopointis »

Peegelkaamerad Photopointis »

The post Karbist välja: Canon EOS 200D on väike ja võimas peegelkaamera appeared first on Photopointi ajaveeb.

Fujifilm X seeria hübriidkaamerad on saavutanud kõrge populaarsuse ning nende staatus nii portree-, pulma- kui ka maastikufotograafide seas on äärmiselt kõrge. Samas võrdlemisi uue platvormi kohta (võrreldes teiste vanemate olijatega) on X seeria süsteemil veel omi kitsaskohti just objektiivide valiku osas. Puudust võib tunda telefiksobjektiividest ning makroobjektiividest. וnneks viimane sai endale lahenduse, kuna Fujifilm tutvustas uut lühemat telemakroobjektiivi: Fujinon XF 80mm f/2.8 LM OIS WR Macro.

Uus Fujinon makroobjektiiv on esimene X seeria toru, mil on 1:1 ülekanne ehk 1ח suurendus. Tänu 80 mm fookuskaugusele (35 mm ekvivalendina 122 mm) ning f/2.8 maksimaalsele avale on fotograafil väga hea kontroll nii teravussügavuse üle, võimalus pildistada ka nõrgemates valgusoludes ning saavutada ka meeldiv bokeh portreefotode ning makrofotode tegemisel. Lisades sinna juurde optilise pildistabilisaatori, on tulemuseks väga korralik objektiiv väga erinevates olukordades kasutamiseks.

Tehniliselt on uus objektiiv samuti unikaalne. Optiline konstruktsioon on sel objektiivil 16 elementi 12 grupis, millest üks on asfääriline element, üks Super ED element ning kolm eriti madala dispersiooniga elementi. Tulemuseks on suurepärane lahutusvõime ning detailsus. Objektiivi teravustamissüsteem koosneb nüüd kahest osast – teravustatakse nii eesmise kui tagumise elemendigrupiga, saavutamaks kiireim teravustamine sõltumata kaugusest. Samuti on teravustamine väga vaikne.  Objektiivi sees olev stabilisaator samas võimaldab kuni 5-stopist stabilisatsiooni, mis on väga oluline käest makropilte tehes.

Samuti on uus objektiiv Fujifilm’ile kohaselt ilmastikukindel – 11 erinevat tihendit korpusel tagavad meelerahu ka raskemates oludes pildistades. Lisaks on objektiivi eesmine element fluoriinvääristusega, tagades vett ja õli tõrjuva pinnakatte ning lihtsustades puhastamist.

Uut Fujinoni makroobjektiivi on poelettidele oodata alates novembrist. Objektiivi hinnaks Euroopas kujuneb 1299 €.

Allikas: Fujifilm

The post Fujinon XF 80mm f/2.8 LM OIS WR Macro makroobjektiiv Fujifilm hübriidkaameratele appeared first on Photopointi ajaveeb.

Juba vanad eestlased teadsid, et peegel on vaid Kolumbia-energiajahu jaoks.

Kauge idamaa, mis on andnud nii mõnelegi paelussi toore kala manustamisest, Jäpe kauge sugulase – Godzilla ja veidra kombitsaporno, jätkab meile põnevate eksootiliste asjade eksportimist. Nüüd tuleb tormi teetassis segama superpüss – Fujifilm GFX 50S.
Kuna mirrorless tundub olevat uus karulaugupesto, vaatame üle, millega täpselt tegu ja kellele võiks tõusva päikese maalt tulev peegleid purustav Kalevipoeg abiks olla.

Disclaimer – Antud postitus on 100% öko-sponsor-vegan-detox. Photopoint ei ole mulle mingil kujul mõnu ega kombitsapornot pakkunud. Haiglane huvi keskformaadi vastu on kirjutaja enda mure, mis on ilmselgelt tingitud pimedatel öödel edukate fotograafide kaadritaguste videote vaatamisest.

Out-of-the-box

Mäletate eelmise ülevaate peategelast X-T2’te? GFXiga kohtumine on umbes nagu enese leidmine Ott Kiivikasega Sparta riietusruumist. Mõtled küll, et mõlemad peaksite nagu sama disaineri jooniste järgi tehtud olema, aga mingil teeristil oled sa ilmselgelt vale pöörde teinud.
Kuigi esmapilgul tundub GFX nagu paistes X-T2, on minusugusel, kelle käteks on kaks pannkoogi panni, antud kaamerat äärmiselt mugav käes hoida. Hoolimata sellest, et mirrorlesslased meenutavad pigem veganeid, kes igal võimalikul ajahetkel rikuvad pidu lausetega:“Kellel seda peeglit vaja on?” ja “Mirrorless on nii palju kergem!” võrdleksin GFX’i kaalult pigem D3 ja D800 sohilapsega.

Nikon võiks pakendamise osas samuti Fujilt õppust võtta ja enda toodete pakkimisel kasutatava küpsetuspaberi ja Soome papist pressitud kesta puhkusele saata.

Sisu

Nagu kombeks, siis pikslipiilujatele erilist tehnilist ülevaadet ma ei paku. Aga hätta te ei jää, kui kamikazena jalg ees lendate antud kaameraga mõne sotsiaalse koosviibimise uksest sisse (why tho?) ja veidike vindine onu Väino virutab sulle verbaalselt “noh-palju-sellel-siis-megapiksleid-ka-on?” küsimusega. Rahu Väino-san, piksleid on rohkem, kui Heti Tulvel kulmukarvu.

Kui aga Väints on üks nendest punases raamatus kirjeldatud olevustest, kelle voorusevööd kaunistab nahast mobiilivutlar, milles on peidus kõigi fotograafide hirm, 41-megapiksline Nokia, esita kutse paduvihmas naela seina löömise väljakutsele (patendeeritud), milles antud kaamera kokkupaneku kvaliteet ja tihendite rohkus teeb silmad ette ka Nokia 3310’le.

Pildikvaliteet

Kõik need aastad, mis kuluksid kõrgkoolis skinny jeansidega pingi hööveldamisele, saad nüüd veeta hoopis ühekäigulisele valu andes Wolti toidukullerina. Oletan, et kolme aasta jooksul oled kõrvale pannud täpselt GFX’i ostule kuluva summa. Miks? Sest GFXi puhul piisab läätse umbkaudsest suunamisest pildistatava poole ja palvetamisest, et autofookus jagab biiti. The rest is fixed in post. Seda kõike muidugi juhul, kui autofookus mööda ei pane. Ja autofookus paneb mööda rohkem, kui prints Roberto vallaliste peol. Kes on varem varba Fujifilmi lompi pistnud, siis GFXi oskus ja täpsus millelegi fokusseerida on võrreldavad umbes viieaastase keskendumisvõimega kes on joonud ära ühe espresso ja tarbinud kilo suhkruvatti (umbes sama kiire nagu X100/X-T1).

Kuigi ma ei ole kunagi proovinud kohvi tegemisel vee asemel Red Bulli kasutada, oletan et kogetav on võrreldav GFXi failides leiduvaga. TÅ¡ut-tÅ¡ut classic chrome’i, instakropp ja eksport-hopp-hopp. Siis ei jää üle muud, kui vaadata kuidas laigid koju veerevad ja veel üks riiul fotoauhindadele tühjaks teha.

Olid laisk ja nillisid säriajast rääkiva loengu ajal Tinderist liigi jätkamise eesmärgil kaaslast? Põhimõtteliselt võib GFXilt eemaldada säriketta ja pildistada Ray Charlesi stiilis ja hiljem kõik Lightroomis paika keerata. Miks just Lightroomis? Sest Capture One’il on liiv stringide vahel ja GFXi faile tunnistab ainult siis, kui EXIF’ist kaameramudel ära muuta.

Täiselamuse saamiseks lae raw alla siit

Objektiivid

Ma ei näe erilist pointi Fuji puhul objektiividel peatuda, sest nad ei ole suutelised halba klaasi oma tehastest välja laskma. Sama kehtib ka GFX’i puhul, mis adapterite abiga on põhimõtteliselt iga klaasiga suur sõber. Ja focus peakinguga on tihti manuaalfookus kiirem ja täpsem, kui see väike jaapanlane, kes peale sake-maratoni kaameras autofookuse vägesid juhatab.

Ökonoomsus

Kuna see on rahuliku inimese kaamera, mis tihti kroonib statiivitippu, on äärmiselt tore näha, et insenerid on ligipääsu akule teinud kaamera külje peale. Akuvahetus on nüüd nagu vormelis, sekundite mäng. Iseenesest väike asi, aga tuju tegi heaks. Veider, ma tean.

Fujifilm austab traditsioone ja seda ka akude vastupidavuse osas. Samas arusaadav ka, EVF ja jalgpalliväljaku suuruse sensori särtsuga varustamiseks on vaja tuuleparki, mis Sõnajalgadelegi silmad ette teeb. Seega, üks aku on umbkaudselt 500 pilti, AGA GFX’il on ka vägagi teretulnud patareitalla võimalus, mis lisab vunki ja muudab ergonoomika veelgi käepärasemaks.

Hoia nüüd oma piip ja pikslid, sest asi läheb imelikuks.
Hoolimata sellest, et tegu on rahuliku inimese kaameraga, tuleks katikuhääl saata ekspertiisi, sest see heli on nii mahe, et peaks keelatud olema. Nii et ära ole imestunud, kui leiad ennast pildistamas täiesti suvalisi asju, lihtsalt selleks, et katiku häält kuulda.

Reportaaž

Väga hea lühike peatükk. Super-ei. Kui sinu instagrami bios ei ole kirjas “Content creator” ja põhisissetulek ei ole tigude kiirendusvõistluste kajastamine.

Stuudios

Jah ja ei. Fuji on loomuliku valgusega pildistamise kroonimata kuningas, aga kui kotist tulevad välja stuudiovälgud ja sa oled liiga kohusetundetu, et pilootpirne uute vastu vahetada, on väljavaated võrdlemisi hapud. Kuigi pildiotsija tehnoloogia on viimaste aastatega suure hüppe teinud, võib mingil hetkel sulle vastu vaadata olukord, mis pigem meenutab natukene purjus peaga DOOMi mängimist. Aga kuulsin kuskilt, et päris fotograafid ei kasuta kunagi tehisvalgust.

See oli siis see ei osa. Nüüd tuleb jah. Pildistad tooteid? Rannavalve stiilis aegluubis liikuvaid modelle? Värvi kuivamist? Liikumatute objektide pildistamine välkudega ei ole Fujile mingi probleem. Kui ma ütleksin, et see protsess on võrreldav ühe korraliku romantismi stiilis seinaportree tegemisega, siis ma liialdaksin. Aga mitte palju.

Video

Jah. Situatsioon on umbes võrreldav sellega, et Lamborghinil on olemas pagasiruum. Paberil on see võimekus tõesti olemas, aga see on sama praktiline nagu täispuhutava märklauaga noolemängu mängimine.

YAY!

• Failid on puhas seks
• Displeid saad keerata nii mitme erineva nurga alla, et isegi keskmine kamasutra õpik jääb häbisse
• Möödas on päevad, kui klient displeid näppides lolli olukorda jääb, sest ekraan pole puutetundlik
• Pole säri, pole probleemi, pilti saad hiljem päästa
• Avaketas objektiivil lukustub
• Katikuhääl
• It’s-a-fuji! Tarkvarauuendused toovad pidevalt uusi funktsioone juurde
• It’s-still-a-fuji! Kuigi GFX’ile sobivate objektiivide valik on hetkel tagasihoidlik, on kõik variandid eeskujulikud. Ja kellel on üldse midagi muud peale 63mm f2.8 vaja?
• Kaheraudne SD-kaardi pesa, sest topelt on parem. Circle K jagab asja
• Säriaeg kuni 60-minutit, puldi koht on nüüd ainult diivanilaual
• See ei ole Pikatchu, kuna kõik toimingud vajavad omajagu aega, mõtled kaadrid rohkem läbi ja ei lahmi

NAY!

• See ei ole Pikatchu, kuna kõik toimingud vajavad omajagu aega, võivad osad kaadrid püüdmata jääda
• Kitsas kasutusala – tooted, loodus, portreed
• Autofookus ei ole ei auto ega fookus

Kokkuvõtteks

Mis aeg nüüd on? Kes pole eelnevate ülevaadetega kursis, siis nüüd teeme vana hea Stranger testi. Mitte et ma pooldaks kahtlastelt tegelastelt tehnika ja/või raha vastu võtmist, aga kujutame ette olukorda, kus järjekordse Tallinnas avatud kaubanduskeskuse ees pakuks võhivõõras sulle GFX’i või selle väärtust sularahas. Mõningase mõttepausi järel tundub, et sel korral võidaks sularaha. Antud kaamera on hetkel veel nii uus, et valgel Fujifilmi logol pole värv ära kuivanud. Kogu mirrorless medium format segment on hetkel veel lapsekingades ja hoolimata et ees ootab õilis ristiretk ei ole täna see päev, kus antud tegelane leiaks pikema peatumiskoha minu fotokotis. Seda just põhjusel, et valdav enamus igapäevatööst möödub tempokamas rütmis ja GFX jääks lihtsalt rongist maha.

TL;DR Kindlasti ei ole GFX võrreldav Passatiga ja igamehe kaamerat sellest kunagi ei saa. Isiklikult leian, et GFXi turuletulek on võrreldav X100 tulekuga, kus esimene versioon oli küll sensatsiooniline, kuid ajalugu tehti teise ja kolmanda versiooniga. Jääme huviga ootama. Ja tellige Woltist toitu, sest mul on GFX versioon 2. jaoks raha tarvis.

The post Fotograaf Marek Metslaid: Fujifilm GFX 50S – kõikide kaamerate lõpuboss? appeared first on Photopointi ajaveeb.