Värvustasakaal kannab fotokaamerate menüüdes tavaliselt inglisekeelset nimetust “White Balance”. Selle menüükäskluse alt saab kaamerale ütelda, millised on tema ümber valitsevad valgusolud ning valida vastavalt “Daylight”, “Tungsten”, “Flash” jne.

Kõige viimane selles reas on värvustasakaalu käsitsi seadistamise ikoon. Käsitsi on värvustasakaalu kõige lihtsam seadistada hallkaardi abil. See on ülimalt lihtne protsess ja seda Anton täna Point TV-s näitabki.

Head vaatamist.

Hallkaardi kasutamine värvustasakaalu määramisel from Photopoint on Vimeo.

Hallkaardi kasutamine värvustasakaalu määramisel from Photopoint on Vimeo.

BIG hallkaardi komplekt Photopointis
Ezybalance valge/hallkaart Photopointis

Photopointi veebilehelt, digilabori sektsioonist saab tellida juba nii palju erinevat tüüpi fotomeeneid, et neid kõiki ühes postituses üles lugeda oleks liig. Nüüd on sinna lisandunud taas kaks meenet: oma pildiga ümarakujuline külmkapimagnet ning peegel. Esimese esikülg on presenteeritud ülaloleval pildil vasakul,  teise peegeljas pool demonstreerib oma võimeid paremal.

Oma olemuselt on need kaks uustulnukat sarnased Photopointi ühele populaarsemale fotomeenele – rinnamärgile. Nii külmkapimagneti kui ka fotopeegli esikülg näeb välja täpselt samasugune nagu rinnamärgi esikülg. Seal, kus aga märgil on nõel pluusi või koti külge kinnitamiseks, on külmkapimagnetil musta plastiku all magnet ja peeglil peegel.

Vaata allolevatelt fotodelt ning loomulikult ka Photopointi digilabori fotomeenete osakonnast.

Ümar külmkapimagnet

Fotopeegel

Viimasel ajal on tulnud vaat ei igasse uut objektiivi tutvustavasse postitusse kirjutada, et sel on konstruktsioonis kas madala dispersiooniastmega või siis asfääriline lääts. Aga milleks need vajalikud on? Väga lihtne: madala dispersiooniastmega lääts vähendab kromaatilist ning asfääriline lääts sfäärilist aberratsiooni. Sest aberratsioon – see on üks väga paha asi ja seda tuleb kindlasti vähendada.

Tegelikult see niisama lihtne ongi. Või kui alguses ka ei ole, siis lihtsaks see saab – Photopointi veebipõhise fotokursuse abiga. Allolev on üks selle fotokursuse 131st alapeatükist. See kuulub esimese osa seitsmenda peatüki “Objektiivid” koosseisu. Urmas Ääro seletab siin selgelt ja konkreetselt lahti nii kromaatilise kui ka sfäärilise aberratsiooni olemuse ning nende vastu võitlevate läätsede vajalikkuse objektiivis.

Kromaatiline ja sfääriline aberratsioon

Photopointi fotokursus. Osa 1. peatükk 7.7

Kromaatiline aberratsioon

Keskkooli füüsikast teame, et valge valgus koosneb tegelikult erinevat värvi komponentidest. Teatud tingimustel lahutab loodus selle valge osadeks ja näitab meile kaunist vikerkaart. Teame ka seda, et seesama valge valgus, liikudes ühest keskkonnast teise, murdub. Kusjuures erinevad värvid murduvad erineva nurga all.

Kui nüüd valguskiir siseneb objektiivi, siis ta murtakse, et koondada see teravaks kujutiseks sensorile. Kuid nt sinine ja kollane murduvad erineva nurga all ja sensorini jõudes ei lange enam päriselt kokku. Selle tulemusena on meie pildil ühelpool telefoniposti kollane ja teisel pool sinine oreool. See probleem esineb just teleobjektiivide puhul, milles valguskiirel on pikem tee läbida ja seetõttu kasvab ka selline nihe.

Kromaatiline aberratsioon. Erinevat värvi valgus murdub objektiivis erineva nurga all. Tulemuseks on see, et erinevad värvid fokusseeruvad erinevale tasandile. Pildidl näeme siis värvilist kuma objektide servadel.

Kromaatilise aberratsiooni vähendamiseks kasutavad optikatootjad objektiivides läätsi mis on valmistatud erilisest (ja kallist) madala dispersiooniastmega klaasist, milles kogu valgus võimalikult ühtlaselt murdub. Sellisest klaasist läätse(de)ga objektiivile tehakse kindlasti ka vastav märge. Erinevad tootjad kasutavad erinevat tähistust: LD, DL, APO jne. Uuri infot konkreetselt tootjalt.

Sfääriline aberratsioon

See on olukord kus meie pildistatud pildil on keskosa kenasti terav, kuid pildiservad jäävad udused.

Sfääriline aberratsioon on probleemiks just lainurkobjektiivides ja seda selle tõttu, et need on lühikesed. Objektiivi keskel liikuva valguskiire teekond sensorini on lühem kui objektiivi servadest sisenenud valgusel. Kui teravustame oma kujutise keskosa sensorile, liigub terav servade kujutis hoopis sensori taha. Selle mure lahendamiseks on tootjad kasutusele võtnud asfäärilise kujuga korrigeeriva optilise elemendi ja objektiividele kirjutatakse sageli Asp või Aspherical.

Sfääriline aberratsioon. Punktiiriga tähistatud sfäärilise läätse korral ei koondu kiired läätse keskosast samale tasandile kui kiired mis lähtuvad objektiivi servadelt. Korrigeeritud kujuga asfäärilise läätse puhul on see probleem lahendatud.

Photopointi veebipõhine fotokursus veebilehel Fotokursus.ee

Filmikaamerate ajastu kuningas sirutab täna oma tiibu. Pentaxi viie aasta eest esmakordselt avalikkusele näidatud keskformaatkaamera 645D on valmis. See on 44 × 33 mm suuruse ja 40 MP CCD sensoriga fotoaparaat, mis ühildub kõigi Pentaxi 645-süsteemi objektiividega. Koos kaameraga astub esile ka uus keskformaatkaameraobjektiiv D-FA 645 55mm F2.8 AL [IF] SDM AW.

645D tuleb turule maikuus Jaapanis. Euroopa ja Ameerika saatus sõltub 645D käekäigust koduturul ja üldisest nõudlusest väljaspool seda. Kaamera hind Jaapanis saab olema ¥850,000 (107 950 EEK), 55 mm objektiiv saab maksma ¥100 000 (12 700 EEK).

645D on keskformaatkaamera. See tähendab, et selle sensor on palju suurem kui tavalise digipeegli oma ning palju suurem kui täiskaadersensoriga digipeeglite sensorid.

Kõrvalolev, Wikipediast pärinev diagramm illustreerib emamlevinud sensorite suurussuhteid. Sellel kuvatud Kodaki KAF 3900 sensor on pisut suurem (50,7 x 39 mm) kui 645D 44 × 33 mm suurune sensor, mis on samuti välja töötatud Kodaki poolt.

Nii suurt pikslite arvu vajavad eelkõige stuudiofotograafid ning loodusfotograafid, kelle ülesandeks on pildistada detailirohkeid ja suuri stseene suurte väljatrükkide tarbeks.

Sensor on meisterdatud Kodaki poolt, kõik muu on aga Pentaxi enese arendatud ja valmistatud. Real Image Engine pildiprotsessor, mis peab vastu 14-bitisele analoogandmete digitaliseks konvertimisele, uus, 11-punktiga SAFOX IX automaatse teravustamise süsteem, pildiotsijas on pentaprisma asemel trapetsoidprisma ning fotod salvestuvad tavalistele SD-kaartidele (kaameral on kaks SD-kaardi pesa).

645D kaamera kaalub koos aku ja mälukaartidega 1480g. Täpselt nagu K-7 kere, on ka keskformaatkaamera varustatud tolmu- ja ilmastikukindlate tihenditega. Kaamerale sarnaselt on ilmastikukindel ka uus 55 mm objektiiv. Suurt sensorit hoiab puhtana Dust Removal II tolmueemaldussüsteem.

Tähelepanuväärne on ka koos kaameraga esitletav objektiiv. Pentax D-FA 645 55mm f/2.8 AL [IF] SDM AW. Selle fookuskauguseks 35 mm ekvivalendina on 43,5 mm. See on ilmastikukindel ning varustatud Pentaxi SDM teravustamismootoriga. Pentax ütleb selle olevat oma esimese objektiivi, millel on täielikult ümar diafragmaava. objektiiv kaalub 416 g.

Tiivad on välja sirutatud, ning pole kahtlustki, et need ka kannavad. Küsima peaks hoopis: “Kui kaugele need viivad”? Seda nii horisontaalse kui ka vertikaalse vahemaa mõttes. Kas 645D keskformaat jõuab Jaapanist välja, muuhulgas ka Euroopa pinnale? Kas 645D väljaarendamine annab Pentaxile tuult tiibadesse, tõusmaks senisest kõrgemale, hoogustades tavaliste digipeeglite arengut ning innustades püüdlusi täiskaadersensoriga digipeegli poole?

Euroopa ja Ameerika turu osas pole Pentax veel otsust vastu võtnud. Ei negatiivset ega positiivset. Kaamera sihtgrupiks nimetab firma esmalt entusiastlikke fotohuvilisi ning alles seejärel paduprofessionaalseid stuudiokunne. Neid esimesi (kel kodus juba Pentaxi 645 süsteemi objektiivid ootamas) on Jaapanis loomulikult kordades enam kui Euroopas. Niisiis Pentax ütlebki, et vaatab esmalt, kuidas kaamera koduturul vastu võetakse. Siis kogub andmeid nõudluse kohta Euroopas ning seejärel võtab vastu otsuse.

Pentaxi eestikeelne pressiteade

Pentaxi spetsiaalne 645D keskformaatkaamerale pühendatud veebileht (jaapanikeelne)

Kes veidikenegi kaitseväe varustusega tuttav, sellele pakub tänane Point TV video kindlasti palju äratundmisrõõmu. Ardo näitab nimelt uut ja õige huvitavat meetodit, kuidas fotovarustust lahingolukorda (loe: pulmadesse ja muudele üritustele) kaasa võtta.

Kata fotorakmete süsteem on geniaalne alternatiiv seljas kantavale fotokotile – olukordadesse, kus tuleb kõvasti torust tuld anda ning kiiruga objektiive vahetada. Head vaatamist.

Kata fotorakmete süsteemi koosseisu kuuluvad:

• Vöö ja traksid
• Kaamerakott
• Vutlar välklambi kandmiseks
• Vutlar kuni 70-200 f/2.8 objektiivi kandmiseks
• Vutlar kuni 70-200 f/4 objektiivi kandmiseks
• Vutlar kuni 16-35 f/2.8 objektiivi kandmiseks
• Vutlar 28-70 f/2.8 kuni 100 f/2.8 makroobjektiivi kandmiseks