See talv on tõesti kaunis. Vaata neid hangesid! Sellised kohevad rasked hanged võivad vaata et iga inimese südamest ohke välja pigistada, et “Küll on ikka ilus!” Kojamehed ohkavad muidugi teisiti, ja ka need, kes autoga lumme kinni jäävad.
Loomad ka ohkavad. Ja sel talvel eriti raskelt. Hiljuti leidsin metsateelt lõpnud noore metskitse. Kitsekese jäljerada tuli teele hangedest ning seal ta oligi viimast korda puhkama jäänud. Noor merikotkas, kes korjuse pealt lendu tõusis, oli jõudnud juba matti võtta. Aga selline on metsaelu.
Kõigile sellistele paratamatult kurbadele kohtadele vaatamata, võib sellisest talvest leida palju rõõmu. Talveilu on igal pool ja tasub võtta aega, et seda nautida.
Talv rannas
Nüüdseks on paljud rannaalad juba kinni külmunud. Kuu tagasi oli veel lahtise veega kohti ning need kohad pakkusid imelisi võimalusi kauniteks talvise ranna võteteks. Alati tasub end soojalt ja tuulekindlalt riietada, sest mere ääres mõjub külm mitu kraadi tugevamana.
Valguse magusamad hetked on just päikesetõusu- ja loojangu ajal, mil ka õhutemperatuur langeb. Et siis poleks kõrghetkel vaja autosse või koju sooja tõtata, tasub rannas pildistades end pealaest jalatallani soojalt sisse mähkida. Rannajää peale minekuga tasub alati olla väga ettevaatlik. Kuigi tundub, et jää kannab, võib hange all olla nõrk koht. Kord kukkusingi madalas rannavees puusadeni sisse. Väljas oli 20-kraadine pakane. Õnneks olid jalas veekindlad püksid ja saapad ning sai kohe välja.
Siinkohal pajataksin oma taksikoerast, kellega olime kord Kuressaare lahel jalutamas. Taamal, jääpiiril oli lahtist vett ning luiki seal ujumas. Koer märkas luiki ning taksikoerale omase jahiinstinktiga pani ta kõigest väest luikede suunas punuma. Hasardis ta märganud, et jää lõpeb, ning viimasel hetkel ei suutnud ta pidurdada ning jooksis suure hooga üle serva vette.
Vesi oli aga sügav ning käpad lühikesed. Sai oma lühikesed esikäpad jääle, kuid libises siis abitult tagasi. Eemalt vaadates nägin, et ta varsti ei suuda enam jää serva peale tulla välja tulemisest rääkimata. Tõttasin talle ettevaatlikult pidevalt jää tugevust katsudes abiks.
Kui ta viimast korda pärast vette kukkumist õhku ahmima tuli, sain tal kätt sirutades koonust kinni ja tirisin ta välja. Koju jõudes oli ta nagu härmatanud viiner. Ei tasu siis ise ka nii hasarti sattuda, et ennast ohtu panna.
Talv metsas
Praegusel ajal metsas liikudes panen jalga räätsad. Muidu on keel varsti vesti peal ja nauding lühike. Lumi on mõnes kohas nii paks, et ei pääsekski ilma räätsadeta kaugemaid kohti avastama. Kuid kohevatel hangedel ja paksus lumekattes liikudes jõuad muinasjutumaailma. Kui on piisavalt valgust, võib enda säästmiseks paksu lumme kaasa võtta vaid kaamera ja monopoodi e. üksjala. Nii võib selline räätsadega pildistamismatk olla väga mõnus.
Hiljuti olen sellist sulgkerget varustust just paksu lume sisse kaasa võtnud. Selliste matkade lemmikkaameraks on saanud Panasonic Lumix GF-1 koos 20mm f1.7 objektiivi ning üksjalaga. Üksjalg on toetava matkakepi eest ning selle saab ka lume sisse püsti lüüa, täites nii kolmjala ülesannet päris hästi. Raskema kaameraga oleks see keerulisem. Kuid GF-1 pildikvaliteet ei jää sugugi maha suurematest peegelkaameratest, mistõttu pole midagi kaotada.
Kui siis metsas juba olla, tasub kuulata ja vaadata. Nuusutada ja katsuda. Nii saab metsafiilingusse sisse elada. Kuskilt tuleb jäljerada. Seal on kellegi magamisase. Kuuse ladvas passib värbkakk. See kõik lisab oma osa selleks, et pildid tuleksid just talvemetsa pildid. Pildistamiskohta jõudes tasub võtta sisseelamiseks piisavalt aega ning miks mitte ka püüda ennast metsaelukate maailma mõelda. Nii kasvab meie hindamine ka nende elu vastu.
Talv peas ja südames
Kui siis pärast näpistavalt külma pildistamisretke koju jõuad, ahju tule teed ja sooja piparmünditeed lürpides pildid üle vaatad, mõtled, et tasus ikka minna küll ja seista silmitsi tänavuse karmi, kuid samas imekauni talvega. Võimalik, et mööda selgroogu ronib üles õrn judin, mis lõpuks kõrvade vahele jõudes toob pähe meeldivalt sooja mõtte sellest, et inimene on looduse osa ja loodus on omakorda inimese osa ka.
