Karbist välja: Tamron SP 70-300 mm F4-5.6 Di VC USD suumobjektiiv
autor: Lauri Veerde

See oli kevadel – täpsemalt märtsi alguses – kui Tamron oma uue SP 70-300 F4-5.6 suumobjektiivi arendamisest teada andis. Nüüd – veidi enam kui pool aastat hiljem on need objektiivid Eestisse, Photopointi poodide lettidele jõudnud. Nagu ka objektiivikarbil kirjas, valmistas Tamron selle telesuumi, tähistamaks oma 60ndat juubelit. Peab ütlema, et SP 70-300 seisab oma ülesannete kõrgusel. See kuulub Tamroni eksklusiivsesse SP (Super Professional) objektiivide gruppi, peidab endas LD ja XLD elemente ning loomulikult Tamroni suurepärast värinastabilisaatorit. Tamroni enda sõnul on SP 70-300 F4-5.6 kõigist hetkel turul olevatest sarnase fookuskauguste vahemikuga objektiividest kõige parema kontrastsuse ja lahutusvõimega. Sellele, kui kõva sõna Tamroni SP70-300 objektiiv tegelikult on, viitab kasvõi EISA poolt omistatud 2010-2011 aasta parima suumobjektiivi tiitel. Vaatame lähemalt:

Karbist välja: Pentax RS1000 kompaktkaamera
autor: Lauri Veerde

Lisaks uutele digipeeglitele K-r ja K-5 pakub Pentax käesoleval sügisel ka kolme uhiuut kompaktkaamerat. Selle trio säravaim esindaja on kahtlemata Optio RS1000, mida alates eilsest kõikides Photopointi poodides oma silmaga vaadata ja oma käega katsuda saab. Lisaks Pentaxi standardile vastavale suurepärasele pildiloomele, lihtsale juhtimissüsteemile ja nägusale, minimalistlikule disainile on selle aparaadi juures veel midagi õige huvitavat ja erilist. Nimelt on sel läbipaistev esipaneel, mille alla saab asetada enda foto, ükskõik kust välja lõigatud trükise või ühe kolmest kaasasolevast disainlehest. Omaenda disainilehe väljalõikamise juures abistab meisterdajat roosa šabloon. Nii saab kasvõi iga päev uutmoodi kaameraga koduuksest välja astuda. Vaatame lähemalt:

Photokina fotomessil sai seda esipaneeli ka eest ära kruvitud. Vaata videot siit.

Panasonicu uuel hübriidkaameral Lumix GF2 on vähem nuppe ja rohkem videot
autor: Lauri Veerde

Panasonic esitleb täna uut hübriidkaamerat nimega Lumix GF2. Seda ei saa pidada Panasonicu pisut enam kui aasta tagasi välja tulnud esimese kompaktse hübriidi GF1 järeltulijaks. Pigem tuleks seda vaadelda kui paralleelmudelit, mis oma lihtsama juhtimissüsteemi ja puutetundliku ekraaniga rohkem kompaktkaamerast välja kasvavatele fotohuvilistele mõeldud on.

Lumix GF2 on oma eelkäijast pisema korpusega – see on saavutatud eelkõige väiksema aku kasutuselevõtuga. Sisseehitatud välklamp ning välguking on alles jäänud, kadunud on aga GF1 kaamera peal olnud režiimiketas ning päris suur osa kaamera taga olnud juhtnuppudest. Kaotsi läinud nuppude asemel pakutakse puutetundlikku ekraani 3.0″ diagonaali ning  460 000 piksliga. Sensor on sama 12MP CMOS nagu GF1 kaameralgi. Sellest hoolimata on aga maksimaalset ISO tõstetud seniselt ISo 3200-lt ISO 6400-ni. Ilmselt toimib sealjuures siis vingem kaamerasisene müraeemaldus, sest pildiprotsessor on uus ja Panasonicu sõnul ka senisest võimsam.

Viimaseks olulisemaks täiustuseks on videorežiim. GF2 filmib 1920 x 1080 px suurust videoklippi kiirusega 60 kaadrit sekundis. Senise monoheli asemel salvestab aparaat video kõrvale stereoheli. GF1 kaameraga võrreldes on GF2 aparaadilt kärbitud kaugjuhtimispuldi port, samuti ei saa Dpreview sõnul määrata välgu kompeksatsiooniastet ega seada välklampi välkuma teise kardina peale.

Küsi portreefotograaf Kaupo Kikkaselt
autor: Lauri Veerde

Photopointi ajaveebi intervjuuseeria teiseks portreteeritavaks on mees, kes tavaliselt ise inimeste olemise ja olemuse kujutamisega tegeleb. Seda mitte küll sõna, vaid ikka fotokaamera abil. Kaupo Kikkas on profifotograaf, EestiFoto fotokooli juhataja ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi ametlik fotograaf. Ta on teinud kaastööd enamikule Eesti meediaväljaannetele (Eesti Ekspress, Cosmopolitan, Playboy jne), korraldanud mitmeid autorinäitusi ja fotokoolitusi ning osalenud kümnete fotokonkursside žüriides.

Kaupo on nii Eestis kui ka välismaal tuntust kogunud eelkõige oma suurepäraste portreefotodega. Lisaks sellele tegeleb ta aktiivselt ka reklaamfotode loomisega, pildistades selle žanri raames nii inimesi kui ka esemeid kõikvõimalikes olukordades ja keskkondades. Kaupo huvitavamaks pildistusobjektiks ongi inimloomus, mille erinevaid vorme ta muljetavaldava täpsusega tabada suudab.  Nõnda näeb Kaupo pildistatud portreede vaataja, kuidas inimese sisemaalima mõistmine lihtsast aktifotost määratult paljastavam olla võib.

Kaupo elus on väga olulisel kohal muusika ning seetõttu on ka suur osa tema töödest muusikast otseselt või kaudselt mõjutatud. Lausa kaks näitust on Kaupol olnud jazzmuusika ja -muusikute teemadel. Viimaseks selliseks oligi 2009 a portreeväljapanek “Backstage”. Käesoleva aasta alguses sai Kaupo ka väga tähelepanuväärse rahvusvahelise tunnustuse osaliseks, põrutades WPPI fotokonkursil grupifoto kategoorias kolmikvõidu. Kaupo töödega saab tutvuda tema veebilehel ning mõtetega tema blogis.

Kaupo Kikkasele saavad kõik soovijad küsimusi esitada kuni käesoleva nädala lõpuni sellesama postituste kommentaarides, Photopointi Facebooki lehel või Fotofoorumis. Huvitavamatele küsimustele vastab Kaupo järgmise nädala jooksul. Intervjuu ise ilmub Photopointi ajaveebis  esmaspäeval, 15.11.10. Küsimuse juurde jätke kindlasti ka oma nimi või meiliaadress kuna kõikide küsijate vahel loosime seegi kord välja Photopointi fotokursuse populaarse kolmanda osa “Kuidas pildistada loomi, maastikke, inimesi ja lähikaadreid“. Eks seda ikka seetõttu, et sealses kolmandas peatükis heidetakse valgust portreepildistamise põhilistele tehnilistele algtõdedele.

Point TV – 46. Karbist välja: Pentax K-5 peegelkaamera
autor: Lauri Veerde

Eile jõudis Photopointi pealattu Pentaxi uus peegelkaamerate lipulaev, veidi enam kui kuu aega tagasi esitletud K-5. Photopointi Tartu poodidesse jõuab see juba täna õhtul – Tallinna ja Narva kauplustesse aga kõigi eelduste kohaselt homme. Siinsamas ja kohe praegu saab aga kaasa elada eile õhtul meisterdatud videole, mille peategelaseks on Pentax K-5 ning karbist välja võtjaks Anton. Seesama karbist välja võetud kaamera jõuab juba täna Toomas Ili kätte, kes seda juba põhjalikumalt uurib ning pärast Digitesti veebilehel oma muljetest kirjutab. Praeguseks aga – head vaatamist: