2015. aasta on olnud üks omapärane aasta fotomaailmas. Kui jätta välja osad suuremad uuendused, on kõik muu olnud pigem evolutsioon kui revolutsioon. Evolutsioon ses osas, et tõele näkku vaadates – Canoni, Nikoni, Pentaxi uued peegelkaamerad ei ole olnud seni midagi murrangulist. Sony, Panasonicu, Olympuse ja Fujifilmi hübriidkaamerad on teinud suuri arenguid läbi, kuid siiski ei midagi nii nii suurt. Hea küll, osad Sony ja Canoni kompaktkaamerad (sorry, Nikoni suurem suum ei ole revolutsioon) on teinud omamoodi suuri uuendusi, kuid turg on uute asjade osas siiski pigem rahulik olnud. Välja arvatud ses osas, et vähemalt kaks tootjat pakivad pillid kokku ning jätavad fotoäri.
Siinkohal langetan pea ning annan teada, et suur kaameratootja, Holga, otsustas oma tehased sulgeda ning uute kaamerate tootmise lõpetada. Mismõttes sa ei ole midagi Holgast kuulnud? Okei las ma valgustan nooremat põlvkonda siinkohal. Holga sai alguse 80’date alguse Hiinas, kui hakati tootma 120mm keskformaatfilmi kasutatavat kaamerat. Odavate plastikkaamerate liikumine sai kiirelt hoogu ning filmiajastu tippajal – 90’datel oli Holga vallutanud kogu maailma. Omamoodi oli see ju Instagrami eelkäija – ruudukujulised pildid, valguslekete tagajärjel omapäraste värvidega pildid ning tihti slaidfilmi negatiivfilmi keemias ilmutades veelgi omapärasema värvipaletiga fotod (ehk tänapäeval filtrite kasutamine). See kõik kasvas digiajastul ju massidesse. Teisalt on Holga kaamerad hipsterite seas pannud käima ka teise samasuguse liikumise – LOMO. Esimesed Lomography kaamerad baseerusid ju Holga mudelitel – originaalne Holga, Holga LC-A, Diana ning selle erinevad variatsioonid. Isegi kui Holga pole tuttav, siis Lomograaphy nime peaks kohalikud hipsterid ikka teadma ning oskavad end läbi selle ka kultustootjaga seostada.
Aitab nüüd Holga ajaloost ning leiame vastuse küsimusele: miks? Miks lõpetab Holga tegevuse, kui nad suutsid, erinevalt teistest Jaapani suurtootjatest, digirevolutsiooni järel filmikaameraid edukalt müüa ja toota. Vastus on tegelikult lihtne – filmivalik ning saadavus on kokku kuivanud. Enam ei saa igal tänavanurgal või depressiivses väikelinnas tunniga filmi ilmutada. Või hoopis – Instagram nutitelefonis on niivõrd palju kiirem, parem kontroll valguslekke ning vinjeti üle ja lihtsam jagada teistega oma veidraid fotosid. Jah, me vajame hüpersupervõimast iPhone 6S‘i, et teha võimalikult lihtne filmiajastu foto. Teisisõnu, mitte digirevolutsioon ei murdnud filmifotograafiat, vaid nutitelefonid oma korralike kaameratega tegi seda.
Teine tahk uudisest on kõlakad Samsungi otsusest lõpetada kaameraäri suures osas maailmas, sealhulgas Euroopas ja Austraalias. Samsung peaks olema tuttav kõikidele ning enamus lugejatel on arvatavasti ka mõni Samsungi toodetud seade kodus – olgu selleks siis rüperaal, nutitelefon, tahvelarvuti, teler, hoopis mõni kodumasin nagu külmkapp või pesumasin. Samsung tegi tegelikult väga väärt kaameraid ning allakäigust ei saa rääkida pelgalt seetõttu, et nende turuosa ei ole kunagi olnud eriti suur. Mis sai siis suurele Korea tehnikahiiglasele seekord saatuslikuks? Tagantjärgi võib spekuleerida igatepidi, kuid üldlevinud narratiiviks loetakse fakti, et Samsung alustas kaameraturu vallutust valest otsast. Selle asemel, et võita kasutajate meeled ja südamed soodsamate hübriidkaameratega (nagu näiteks Sony, Pansonic või Olympus tegid), alustasid nad pea paarituhande euroste kaameratega premium-klassis turu vallutamist. Niimoodi kahjuks ei leidnud nende kaamerad suurt kasutajaskonda, olgugi et need on seni olnud esmaklassilised, suurepäraselt disainitud. Antud olukorda ei suutnud päästa isegi tipptasemel NX1, mida esmalt tutvustati viimasel Photokina fotomessil.
See kaamera oli ajast ees – olles esimene tagantvalgustatud APS-C mõõtu CMOS sensoriga, pakkudes sisest 4K videosalvestust jne – teisisõnu proffide märg unenägu omal ajal. Teiseks, väga lihtsaks narratiiviks saab lugeda aga… nende väga kehva turundust. Siis, kui Sony reklaamis enda kaameraid, Samsung pani rõhku nutiseadmetele… ei näinud keegi vist ühtegi NX1 reklaami kusagil. Teadmatus brändist ja platvormist, jällegi, on kõige kindlam viis mitte uusi kliente leida. Sest isegi kui blogijad ning tehnofriigid kaamerat põhjendatult taevani kiidavad – kui telereklaami ei ole või poes kaamera suurelt väljas ei ole, siis tavakasutaja seda üles ei leia. Teisalt, võibolla on see samamoodi kalkuleeritud turunduskampaania, nagu Sonyl olid alpha seeria peegelkaamerate hingusele mineku kõlakad enne a68 väljakuulutamist? Elame, näeme. Sõltumata Samsungi lõplikust otsusest leiad suurima valiku hübriidkaameraid jätkuvalt Photopointi e-poest.
Täiskaadersensoriga Pentax peegelkaamera ametlikuks esitlemise tähtajaks on seatud 2016. aasta kevad. Selleks, et kannatamatud Pentaxistid suurest ärevuses hingerahu ei kaotaks, on Ricoh üles seadnud spetsiaalse teaser-veebilehe, kus avaldatakse järk-järgult uut infot tuleva kaamera kohta. Nüüd on sellel lehel senine siluetipilt vahetunud ametliku tootefotoga, millel on üsna detailselt näha arendusjärgus oleva kaamera esikülg.
Lisaks uuele fotole saab sealtsamast alt lugeda ka Pentaxi kaamerate ajaloo kohta. Seal toonitab Ricoh korduvalt Pentaxi kaamerate erilisust ja unikaalsust. Selline eriliste ja omanäoliste lahendustega tulevat ka uus täiskaadersensoriga peegelkaamera.
Täiskaadersensoriga Pentax peegelkamaera erileht
Iseenda pildistatud fotod on suurepärased kingitused igaks tähpäevaks. Et fotod oleksid ilusamad ja kingisaaja saaks need riputada seinale või asetada lauale, võiks pildid otse loomulikult panna pildiraami sisse.
Saabuvatele jõulupühadele mõeldes ongi Photopointi veebikaubamajas ja esinduskauplustes Victoria Collection sarja kuuluvad Round pildiraamid kuni 33% soodsamad. Kingituseks on iga Round pildiraamiga kaasas PhotoExpress Online 40% sooduskupong!
Neid raame on saadaval kuues erinevas värvitoonis (hõbedane, naturaalne puit, kuldne, tumepruun, valge ja mahagon) ning kolmes eri mõõdus (21×29,7 cm, 10×15 cm ja 15×21 cm).
Stiilsed Round pildiraamid leiad kiirelt ja mugavalt e-poest ›
Soodushind kehtib kuni 13.12.2015