Millist hea pildikvaliteediga kompaktkaamerat osta? Siin on 5 parimat valikut kohe ja praegu:
autor: Lauri Veerde

kompaktkaamerad

Viimasel ajal on minult palju küsitud just kompaktkaamerate kohta. Millist osta või miks üht teisele eelistada. Tavaliselt on küsijatel olemas mingit sorti vanem ja odav seebikas ja nüüd on tekkinud soov selle asemele hankida uus kaamera, mis pildistaks ilusamaid fotosid. Peegel-või hübriidkaamerat küsijad tavaliselt ei soovi, sest need olevat liiga kallid ja liiga suured. Kõige tavalisem küsimus on umbes selline:

Tere. Millist kompaktkaamerat soovitaksite, kui tahaksin väikest kaamerat ja parema pildikvaliteediga kui minu vana ×××× . Nii, et ka pimedas saaks pilti teha ja hinnaklass võiks olla mitte üle 300€.

Panen oma vastused siin all kokku üheks konkreetseks kaamerasoovituse artikliks. Siis saan järgmisi küsijaid mugavalt selle artikli juurde suunata. Ehk leiavad ka teised siit kasulikku infot, kes 2015. aasta lõpus endale või tuttavale hea pildikvaliteediga kompaktkaamerat otsivad. Püüan mitte liigselt kaamerate tehnilistesse nüanssidesse langeda ja põhjendan valikut nii, et oleks arusaadav ka väga fotograafiakaugele inimesele.

Olgu ka kohe ära öeldud, et see valik siin all on puhtalt minu enda subjektiivne arvamus ja ei pretendeeri mingile üleüldisele tõele. Need on kaamerad, mida ma soovitan siis kui keegi minult kaameraostul abi küsib. Need aparaadid oleksid minu valikus ka siis, kui ma ise vastavas hinnaklassis olevat kaamerat osta sooviksin.

 

Hea pildikvaliteediga soodne kompaktkaamera, mis mahub taskusse

Tippklassi kompaktkaameraid – selliseid, mis pildistavad tavalisest paremaid pilte – on mitmesuguseid. Soodsama ja kallima hinnaga. Suuremaid ja pisemaid.

Otsime esmalt sellist head kaamerat, mis oleks võimalikult pisike, tavalisest parema pildikvaliteediga ja maksaks võimalikult vähe (st mitte eriti palju üle 300€). Umbes 300 eurot on see maagiline piir, millest soodsamalt tippklassi kompaktkaamerat reeglina ei saa.

 

Kõige parem hinna/kvaliteedi suhe Ka väga hea alternatiiv  Hind nii hea, et kuku pikali
Fujifilm FinePix XQ2 Canon PowerShot S120 Fujifilm XF1
299€ 329€ 199€
fujifilm-xq2-must canon-powershot-s120-2 fujifilm-xf1-punane
Fujifilm XQ2 on kõige parem kompaktkaamera, mida praegu Photopointist kuni 300 euro eest saada võib. Tänu tavalisest suuremale pildisensorile, valgusjõulisele objektiivile ja värinastabilisaatorile pildistab see kaamera ka hämaras palju ilusamaid pilte kui ükskõik milline nutitelefon või soodsama klassi seebikas. Lisaks tõuseb XQ2 teiste kompaktkaamerate seast esile ülikiire teravustamise poolest.

Kui fotohuvi on suurem, saab XQ2 kaameraga pildistada ka manuaalrežiimis, manuaalse teravustamisega ja RAW faile. Kui seadeid näppida ei taha, võid kaamera jätta rahulikult automaatrežiimile ilusaid pilte salvestama.

Canon PowerShot S120 on hästi sarnane Fujifilm XQ2 kaamerale. Mõlemad on väga head kompaktkaamerad ja teevad praktiliselt sama head pilti. Canon tõuseb esile näiteks oma puutetundliku ekraani poolest, samuti on sellel õige pisut suurema suumiga, aga teleotsas ka pimedam objektiiv.

Miks minu esimeseks valikuks siis ikkagi Fujifilm on? Fujifilmi kaamerat eelistaksin mina eelkõige mugavama ja rikkalikuma kasutajaliidese (menüüd ja valikud ekraanil) tõttu. Samuti on Fujifilmil hetkel 30€ soodsam hind.

Fujifilm XF1 on tippklassi kompaktide must punane hobune. See päris vana mudel on Photopointis saada veel vaid punases värvitoonis – ilmselt on mustad XF1 mudelid kõikjal läbi müüdud ja punane värvitoon on vähem populaarsemana nüüd atraktiivse soodushinnaga müügis.

Punane värv ei sobi kõigile, samuti võib XF1 juures osutuda tüütuks käima lülitamise protsess. Nimelt tuleb selle kaamera sisse lülitamiseks objektiivi välja tõmmata ja siis veel keerata. Ka kaamera LCD-ekraan jääb XQ2 ja S120 ekraani teravusest kaugele maha.

Sellest kõigest hoolimata pildistab XF1 väga kvaliteetseid pilte. Harva saab nii hea kaamera kätte 200 euroga. Selle raha eest on siin pildikvaliteeti nii et tapab.

 

Suurema korpuse ja veidi kallima hinnaklassi kompaktkaamerad

Milline oleks valik juhul, kui hinnalagi oleks 100 eurot kõrgemal? Ja kui valiku juures poleks ülim kompaktsus ja taskusse mahtuvus enam nii olulised?

400€ hinnaklassis soovitaksin kahte kompaktkaamerat, mis rahuldavad ka juba algajama fotohuvilise vajadusi. Fujifilm X30 ja Panasonic Lumix LX7. Nende vahele tahtis vägisi trügida Sony legendaarse RX-seeria esimene mudel, mis maksab täpselt sama palju nagu Fujifilm X30. Seda RX100 mudelit ma eriti ei soovita – kirjutan, miks.

 

Kõige parem hinna/kvaliteedi suhe Võib tunduda hea alternatiiv. (aga ei ole)
Hind nii hea, et kuku pikali
 Fujifilm X30 Sony RX100 Panasonic Lumix LX-7
399€ 399€ 349€
 fujifilm-x30-must  sony-dsc-rx100-rrrrrr  panasonic-lumix-dmc-lx7
Fujifilm X30 on kõige parem kompaktkaamera, mida Photopointist praegu 400€ eest saab.

Fujifilm X30 trumbiks on valgusjõuline f/2.0-2.8 objektiiv. Kui teistel kaameratel läheb sisse suumides ava päris väikseks ja seega ka pildikvaliteet hämaras halvemaks, siis Fujifilm X30 kaameraga saab rahumeeli ka hämaramas suumida. Samuti on sellel kompaktkaameral olemas ka elektrooniline pildiotsija.

X30 JPG fotode kvaliteedile ei saa vastu isegi Sony suurema sensoriga RX100 ja RX100 II kaamerad. X30 on ilus kaamera, seda on mõnus käes hoida ja tänu rohketele juhtnuppudele ja -ratastele käsitseda. Soovitan fotopoes proovida.

Sony RX100 jääb kasutamismugavuse ja funktsioonide poolest Fujifilm X30 kaamerale alla. Kui sa pildistad tavalisi JPG faile, siis jääb Sony ka pildikvaliteedi poolest Fujifilmile alla – just teravuse ja detailsuse poolest.

Kõige uuemad RX-seeria kaamerad nagu RX100 III ja RX100 IV on tõesti kõikevõitva pildikvaliteediga. Selle esimese mudeli objektiivi-sensori koostoime pole aga just kõige muljetavaldavam.

Sony RX-seeria on saanud nii palju kiita, et nende kiidusõnade tõttu ostetakse ka seda esimest RX-seeria mudelit väga palju. Mina seda kindlasti ei soovita. Kui on valida kas Fujifilm X30 või Sony RX100, siis valiks mina iga kell ja silma pilgutamata Fujifilmi.

See Panasonicu kaamera on küll vana mudel, aga suurepärane juhtnuppude süsteem ja avarõngas objektiivi ümber teeb sellest suurepärase kaaslase veidi tõsisema fotohuvilise jaoks, kes pildistamise ajal ka kaamera seadeid ja säriparameetreid muuta soovib. Muljetavaldavalt avara avavahemikuga Leica objektiiv pildistab nauditavaid fotosid. Akut jagub kauemaks ja makrofotosid pildistab see aparaat kasvõi 1 cm kauguselt.

Panasonic LX-7 pildikvaliteet jääb just kõrgematel ISO tasemetel (ehk siis hämaramas valguses pildistades) Fujifilm X30 kaamerale selgelt alla. Samuti pole sellel elektroonilist pildiotsijat, manuaalset suumi, WiFi ühenduvust, kallutatavat ekraani jne jne… Aga kõigest 349 euro eest saab siiski tippklassi kompaktkaamera, millega on väga nauditav pildistada.

Sellised on kompaktkaamerad, mida ma ise Photopointist ostaksin ja mida ma ka teistele soovitaksin. Kuni 300€ hinnaklassis Fujifilm XQ2 (või pisut kallim Canon S120) ja Kuni 400€ hinnaklassis Fujifilm X30. Kuidagi Fujifilmilik see soovitus nüüd sai, aga mis parata.

Mis tegelikult Instagrami fotode taga peitub?
autor: Silver Pik

slowlife

Instagram on perfektne koht enda elu paremaks tegemiseks. Päris tõsiselt – sa saad sotsiaalmeedias reaalsust niivõrd hästi manipuleerida, et ka su enda pereliikmed ei saa teinekord aru, mis on päris ning mis mitte. Siinkohal jagame lugejatega ühte videot, mille Hồ Anh Đức Vietnamis tegi. Sellest näed, et alati ei ole vaja sõgedaid Photosopi oskusi, et reaalsust natuke enda kasuks väänata.

Võta nüüd paar minutit naermiseks ning vaata seda humoorikat videot:

 

Siinkohal ei tasu lootagi, et see on ainult ühe kasutaja sarkastiline maailm. Sarnane väänatud tõega postitus käis mõned kuud tagasi erinevatest fotoblogidest läbi. Siinkohal pilte ümber postitama ei hakka, vaid kiika näoraamatus projekti nimega “#slowlife“.

Allikas: PetaPixel

Hoya Fusion Antistatic seeria filtrid toovad ilusad pildid ning viivad tolmu ja mustuse
autor: Silver Pik

Fusion-antistatic-avang

Hoya filtreid üldjuhul pikalt tutvustama ei pea. Need on korduvalt Photopointi ajaveebis teemaks olnud ning Maarjamaa poelettidel olnud pikemat aega, kui see ajaveeb eksisteerinud.  Sellegipoolest, iga kord kui Hoya toob turule uue filtriseeria või müüb kaamerafirma maha, võtame selle ajaveebi veergudel teemaks. Eelmine nädal jõudis minu lauale virn Hoya uusi Fusion Antistatic seeria filtreid ning sule pihku haaramiseks on mõjuv põhjus olemas – aeg on tutvustada uusi tooteid.

Fusion-antistatic-filtrid

Kes Hoya filtritega kursis, võib omaette mõelda – milleks uus tooteseeria. Hoya HD seeria filtrid on jätkuvalt äärmiselt kvaliteetsed ning vastupidavad. Tegelikult ei peatu tootearendus eales (teatud erandid selles on, kuid need jäävad pigem viisaastakute ajastusse) ning ikka tuleb teistest sammu eespool olla või lahendada teatud kitsaskohti, mida eelmised tooted lahendada ei ole suutnud. Jah, ka fotofiltritel võivad olla head ja halvad küljed – ei ole niisama klaas. Seetõttu on nüüd saadaval uued Fusion Antistatic seeria filtrid, millel uuendused on järgnevad:

  • Uus antistaatiline vääristus. Tänu sellele tolm ning muud väikesed osad, mis tavaolukorras ladestuks klaasile, tõrjutakse filtrist eemale. See omakorda teeb pildistamise natuke mugavamaks, samas liivatormis või järjekordse rahvaralli ajal saab fotograaf südamerahus edasi pildistada siis, kui teised paaniliselt objektiivi klaasi puhastavad.
  • Vett ja mustust hülgav. Filtriklaasi vääristus suurendab pindpinevusjõudu, mistõttu koguneb seal olev vesi kergemini tilkadesse ning voolab klaasilt ära. See omakorda teeb vihmas pildistamise natuke lihtsamaks. Lisaks ei võta filter nii kergelt sõrmejälgi ja muid plekke enam ligi ning lihtsustab ka klaasi puhastamist.
  • Veel tugevam klaas. Kui juba HD seeria filtrite kohta sai öeldud, et need peavad löökidele vastu ning pakuvad objektiivile veel paremat füüsilist kaitset, siis sama kehtib ka Antistatic Fusion filtrite kohta. Hoolikalt valitud silikaadid ning täpselt kontrollitud tootmisprotsess teeb klaasi äärmiselt vastupidavaks ning ei purune nii kergelt. Loomulikult teeb see, koostöös kvaliteetse vääristusega, klaasi kriimustuskindlamaks.
  • Õhuke raam. Selle asemel, et teha sama klaasiga kallim Slim versioon kõrva, teeb Hoya kohe alguses tippseeria filtrid õhukese raamiga. Fusion Antistatic seeria filtrite õhuke alumiiniumraam on monoliitne UV ja Protector filtritel, ringpolarisatsioonifiltril kaheosaline (klaas peab ju keerlema). Õhuke raam võimaldab filtri klaasi tuua objektiivile lähemale, mistõttu ei tekita vinjeteerumist lainurkobjektiividel ega jää objektiivi vaateväljale ette mitme filtri kasutamisel. Lisaks on selle seeria kõikidel filtritel ka eesmine keere teise kihi kasutamiseks.
  • 9-kihiline SMC vääristus. Ühel filtril peab olema korralik vääristus – selle puudumisel tekiks sisepeegeldus, valguse ülekanne väheneks ning üldkokkuvõttes rikuks foto kvaliteeti. Sarnaselt HD seeria filtritele pakuvad Fusion Antistatic filtrid üle 99% valguse ülekannet (v.a. ringpolarisatsioonifiltrid).
Fusion-antistatic-filtrid-UV Fusion-antistatic-filtrid-Protector Fusion-antistatic-filtrid-cr-pl

 

Fusion Antistatic seeria filtreid on saadaval kolmes versioonis – UV, Protector ning ringpolarisatsioon. Kui esimesed kaks on tänapäevasel digiajastul kaitsefiltri rollis, siis ringpolarisatsioonifilter jääb jätkuvalt loodus- ja maastikufotograafide fotokoti standardvarustusse. Filtreid toodetakse pea kõikides võimalikes mõõtudes, alates 37 mm diameetriga, lõpetades 105 mm filtritega.

Nüüd saadaval: Metz 44 AF-2 välklamp
autor: Lauri Veerde

metz-valklamp-44-af-2-canonile

Võimsa valguse, paindliku välgupea ja lihtsa juhtimisega Metz 44 AF-1 on pikka aega olnud populaarsemaid välklampe Photopointis. Nüüd on selle asemele jõudnud uus täiustatud versioon nimega Metz 44 AF-2. Selle välklambi korpus on sarnaselt eelkäijale õhuke ja kompaktne, sobides hästi ka hübriidkaamera või pisema peegelkaamera peale. Välgupead saab pöörata paindlikult igas suunas ja juhtimine käib nelja nupu abil kiirelt ja lihtsalt. Olemas on jätkuvalt nii TTL automaatrežiim, orjarežiim kui ka manuaalrežiim.

Vanemast 44 AF-1 mudelist eristavad uut Metz 44 AF-2 mudelit järgmised omadused:

  • Metz 44 AF-2 välklambi esipaneelil on LED-valgusti, millega on hea kaadrit heledamaks muuta hämaramas pildistamisel või filmiklippi salvestades. LED-valgusti heledust saab reguleerida nelja astme kaupa
  • Metz 44 AF-2 välklambi kinnitus on nüüd plastiku asemel metallist. Metzi sõnul istub välkamp tänu sellele kaamera peal senisest stabiilsemalt
  • Uus Metz välklamp suudab välgatust sünkroniseerida senisest kiiremate säriaegadega. See tuleb kasuks eelkõige näiteks vastu valgust pildistades välklampi täitevalguse saamiseks kasutades.

Metz 44 AF-2 välklambist on esimestena Photopointi jõudnud versioonid Canoni ja Nikoni peegelkaameratele ning Sony ja Panasonicu/Olympuse hübriidkaameratele. Tulevikus peaksid müügile jõudma ka mudelid Fulifilmi hübriididele ja Pentax peegelkaameratele.

GoPro esimese drooni nimi on “Karma”
autor: Lauri Veerde

GoPro-karma-droon

Ka GoPro plaanib turule tuua omaenda kaameradrooni. Pärast näidisvideo avalikustamist ei ole see enam mingi saladus. Nüüd on aga seikluskaamerate tootmisega kuulsust kogunud ettevõte avalikustanud ka oma arendusjärgus oleva drooni nime. Nimeks saab olema “Karma” ja see lubatakse turule paisata 2016. aasta jooksul.

GoPro seikluskaamerad on droonivideote filmimiseks kasutatud juba algusaastatest peale. Kuna GoPro`l endal lennumasinat pole, siis on neid kaameraid spetsiaalse raami abil kinnitatud DJI droonide külge. Viimase aasta vältel on aga DJI enda kaamerad muutunud nii võimekaks, et ületavad isegi GoPro seikluskaamerate pakutava kvaliteedi.

Väidetavalt oli GoPro enne omaenda drooni väljatöötamist püüdnud DJI-ga koostööd teha. Kevadises Forbes`i intervjuus ütles DJI juht Frank Wang Tao, et nii see tõepoolest oli, kuid kuna “GoPro kohtles meid nagu suvalist Taiwani riistvaratootjat, et saanud sellest koostööst hetkekski asja”.

DJI Phantom 3 seeria droonide suurepäraste integreeritud kaamerate tõttu on GoPro seikluskaamerate nõudlus algajate aerovideograafide seas langenud ja GoPro peab mõtlema, kuidas nüüd omal käel drooniturust kasu lõigata saaks. Kõige paremaks lahenduseks ongi USA ettevõte leidnud päris omaenda drooni väljatöötamise. Ilmselt sellise, kuhu saab kinnitada juba olemasoleva GoPro kaamera. Eks näis, kuidas see DJI droonidele vastu astuda suudab.

Allikas: GoPro, Forbes

 

1 2 3 4 5 6