Tigutorn on oma 23 korrusega Tartu kõrgeim eluhoone. Hoone arhitektid on Vilen Künnapu ja Ain Padrik Teaduskeskus AHHAA on Tartus tegutsev Baltikumi suurim teaduskeskus Turusild on Tartu esimene ja aastal 2008 ainuke vantsild. Dorpat SPA pakub hoolduseid alates raviprotseduuridest kuni iluhooldusteni. Sillaava kõrgus Emajõe veepinnast on 7,5 meetrit. Silla pikkus on 251,5 meetrit ja rippuvat osa kannavad 7 paari vante. Puurmani rüütlimõis. 1877-81 kerkis mõisa Eesti üks kaunimaid ja suursugusemaid neorenessansslosse. Hoone üht esinurka ehib viiekorruseline kaheksatahuline torn. Nii torn kui ka kõik hoone fassaadid on kaunistatud rikkaliku dekooriga. Lustivere mõis. 881. aastal valminud hoonele 1891. aastal lisatud kaheksatahuline torn tegi temast Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Puhas tellisladu, sakmelised rinnatised ning nurgatorn on inspireeritud keskaegsest linnusearhitektuurist. Pajusi mõis. Pikk klassitsistlik kivist peahoone püstitati mõisa arvatavasti 19. sajandi alguses. Hoone oli ühekorruseline, vaid ta keskosa ilmestas kolme akna laiune pealeehitus. Kahekorruselist osa kaunistas segmentkaarse aknaga kolmnurkrontoon. Adavere tuulik. Adavere mõisale kuulunud tuuleveski ehitati tõenäoliselt 18. sajandil. Adavere tuulik. 1986. aasta detsembris avati hoone toitlustuskohana. Saka mõis - pankranniku pärl. Koht kus kõrgel kaldal saavad kokku kultuuri- ja looduspärand: varemetest kerkinud neorenessanslik härrastemaja ja Eesti rahvuslikuks sümboliks valitud pankrannik. Saka mõis. Nii Itaalia renessansiarhitektuuri näiteks sobiv härrastemaja kui mõisa territooriumil asuvad hilisemad ehitised ja neid ümbritsev park on hoolikalt renoveeritud Klubi Atlantis. Hoone projekteeris 1962. aastal Voldemar Herkel ja hoone valmis 1969. aastal. Porkuni mõis. Ebakorrapärane kastellilaadne linnus ligikaudse küljepikkusega sada meetrit järgis saare kõrge põhjatipu väliskontuure. Porkuni järv. Koosneb neljast osast: Suurjärv (36 ha), Aiajärv (1 ha), Iiri järv ja Alumine järv (4 ha). Porkuni järv. Veetase on suuresti kõikuv, allikatoiteline järv on ka täiesti kuivaks jäänud Porkuni mõis. Mõisa peahoone on 1874. aastal von Rennenkampffide ajal valminud esinduslik historitsistlik kiviehitis. Porkuni park. Peahoone vastu teisele poole auringi on 1950tel aastatel ehitatud uus neoklassitsistlik koolihoone. Porkuni mõis. Hoone ehteks on keskrisaliidi tuudrorstiilis tornikestega astmikviil, mille peened detailid on paekivist meisterlikult välja tahutud. Porkuni paemuuseum. Läbi torni viie korruse on võimalik saada ülevaade Eesti rahvuskivist – paekivist. Porkuni paemuuseum. Torni tipus asub vaateplatvorm SAM_2218_ Porkuni järv.